Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Harju Maakohus Andres Suik 23.04.2020, Tallinn Triin Taada 2-20-2643 A B, R G avaldus Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud) likvideerimise algatamiseks ja likvideerija määramiseks 3500 eurot Avaldaja I: A B (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja II: R G (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik I: Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud, registrikood 80196845); Puudutatud isik II: A S (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik III: I M (isikukood xxx, elukoht xxx). Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine
RESOLUTSIOON
Rahuldada avaldus ja algatada Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud, registrikood 80196845) likvideerimismenetlus. Määrata Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud) likvideerijateks A B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx) ja R G (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Kohustada likvideerijaid A B ja R G viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Garaažiühing Liblika-Sõpruse registrist kustutamisest. Pärast likvideerijate tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 25. veebruariks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile. Jätta menetluskulud Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud) kanda. Välja mõista Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50 eurot solidaarselt avaldajate A B ja R G kasuks.
2-20-2643
Toimetada kohtumäärus kätte avaldajatele ja likvideerijate kaudu Garaažiühingule Liblika-Sõpruse (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajatele ja puudutatud isikule I, s.o alates 23.04.2020. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad avaldajad või puudutatud isik I esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtu selgitused Hooneühistu likvideerija on muu hulgas kohustatud: lõpetama ühistu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (TÜS § 82 lg 2); esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava ühistu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (TÜS § 83); koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (TÜS § 84 lg 2); koostama majandusaasta aruande ühistu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (TÜS § 84 lg 3); avaldama viivitamatult teate ühistu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (TÜS § 85 lg 1-3); rahuldama ühistule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (TÜS § 87 lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (TÜS § 88 lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani ühistu asukohas tutvumiseks kõigile liikmetele ning sellest liikmetele teatama (TÜS § 88 lg 3); esitama avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimis-teate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamisest ja tingimusel, et ühistu ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (TÜS § 93 lg 1); andma ühistu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (TÜS § 94 lg 1);
Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772);
Kohus selgitab, et erinevalt TÜS 5. peatükis sätestatust võib hooneühistu likvideerimisel jagada liikmete Aukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks ja korteriomandid või korterihoonestusõigused võõrandada neid liikmelisuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele. Sellisel juhul ei rahuldata võlausaldajate nõudeid korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamisele kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse arvel. Kui muust varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei piisa, koormatakse likvideerimismenetluse käigus enne korteriomandite või korterihoonestusõiguste hooneühistu liikmetele võõrandamist hooneühistule kuuluvad korteriomandid või
2 (5)
2-20-2643 korterihoonestusõigused rahuldamata jäänud võlausaldajate nõuete tagamiseks võlausaldajate kasuks hüpoteekidega (vt HÜS § 18).
MENETLUSE KÄIK
1.Garaažiühing Liblika-Sõpruse kustutati registrist mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 361 lg 3 alusel 26.07.2012 ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldajad esitasid 17.02.2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid määrata Garaažiühingu Liblika-Sõpruse likvideerijaks ühistu liikmed I Mi, A B ja R Gi.
2.Kohus jättis avalduse 16.03.2020 määrusega käiguta ja kohustas avaldajaid tasuma avalduselt riigilõivu 50 eurot, märkima avalduses avaldajate kontaktandmed, esitama uue likvideerija kandidaadi ja tema nõusoleku ning likvideerija seisukoha likvideerija tasu ja kulude osas. Avaldajad esitasid 01.04.2020 enda kontaktandmed ning likvideerija kandidaatidena uuesti ühistu liikmed A B ja R Gi, kes ei soovi likvideerijana tasu. Avaldajad tasusid avalduselt riigilõivu 50 eurot.
3.Kohus algatas 02.04.2020 määrusega menetluse likvideerimise otsustamiseks ja küsis avalduse kohta seisukohad puudutatud isiku I endistelt juhatuse liikmetelt A S ning I M. Puudutatud isikud II ja III olid nõus A B ja R Gi likvideerijaks määramisega.
4.Kohus palus 13.04.2020 kirjaga likvideerija kandidaatidel esitada vastused kohtu küsimustele, et hinnata kandidaatide sobivust. Kandidaadid esitasid 16.04.2020 ühise vastuse kohtu küsimustele ja seisukoha.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
6.Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade Aukasutust. HÜS § 20 lg 1 näeb ette, et alates selle seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk vastab HÜS § 1 lg-le 1, asutada Ault selles seaduses sätestatud korras. HÜS § 20 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka eelviidatud tunnustele vastavate ja enne HÜS jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes. Puudutatud isik I on asutatud enne HÜS jõustumist 1. jaanuaril 2005. Puudutatud isiku I põhikirja ei ole viidud vastavusse HÜS sätetega. Sellest järeldab kohus, et puudutatud isik I on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik. HÜS § 1 lg 2 järgi tuleb HÜS-s reguleerimata juhtudel kohaldada tulundusühistuseaduse (TÜS) sätteid.
7.TÜS § 3 lg 1 järgi kohaldatakse ühistule äriseadustikus (ÄS) osaühingu kohta sätestatut, kui TÜS-st ei tulene teisiti. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on
3 (5)
2-20-2643 avaldajad puudutatud isiku I liikmed, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku I võlausaldajatega ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.
8.Kohus tuvastas, et puudutatud isikul I on vara (vallasvarana 12 boksist koosnev garaaž). Kuna puudutatud isikul I on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
9.Kohus määrab likvideerijateks avaldajad, s.o A B ja R Gi. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaadid on avalduses andnud nõusolekud enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Avaldajad esitasid kohtule 16.04.2020 andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta, mis võimaldavad eeldada, et nad suudavad likvideerimise vajalikul tasemel läbi viia. Samuti ei kaasne avaldaja likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid. Kohus leiab, et isikud vastavad TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on eelduslikult võimelised likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. A B ja R Gi on andnud nõusolekud enda likvideerijaks määramiseks. Kohus ei tuvastanud, et isikute suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid A B ja R Gi likvideerijateks nimetamise.
10.Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijate õigused ja kohustused on sätestatud TÜS § 82-94. Sealjuures on likvideerijad kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerijad kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peavad likvideerijad esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijatel ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerijad kohustatud need hoiule võtma.
11.Tulenevalt TsMS §-st 4772 teostab kohus likvideerijate üle järelevalvet ja määrab likvideerijatele tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijatelt teavet ülesannete täitmise kohta.
12.Likvideerijate tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijatel esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
13.Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võivad likvideerijad nõuda neile tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerijad kinnitasid, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Kohus selgitab, et sellest tulenevalt ei ole likvideerijatel võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda likvideerijatele tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks. 4 (5)
2-20-2643
14.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud isiku I kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajate menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult I solidaarselt avaldajate kasuks välja mõista.
15.Kohus saadab kohtulahendi likvideerijate ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (TÜS § 81 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajatele ja puudutatud isikule I viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 11 kohaselt teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.
16.Likvideerijate esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu 02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).
17.Isiku määramise määruse peale võivad avaldajad ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.