Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutine haldur on ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 6 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 540, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot. Aruande kohaselt on halduri kulud 37,44 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks ning ülejäänud osa võlgnikult. Võlgnik esitas 06.04.2020 kohtule menetlusdokumendi, milles ta toob esile, et tema pere elab 63m2 majas seitsmekesi, sh viis alaealist last. Peres on kaks erivajadusega last, kes tarvitavad ravimeid. Auto on vajalik igapäevaselt laste kooli, lasteaeda, arsti juurde viimiseks ning toiduabis käimiseks. Laenud tekkisid aegamööda, muuhulgas võttis võlgnik neid omafinantseeringu katmiseks, et saada Kredexi toetust. Võlgnik soovib leida alternatiivi vara realiseerimisele, taotleda riigi õigusabi korras advokaati ja pikendada menetlust. Ajutine haldur toob esile, et kuigi võlgnik kinnitas pankrotiavalduses, et tal kinnisvara puudub ja varaks on mittekorras sõiduauto, siis võlgniku andmed ei vasta tegelikkusele, kuna kinnistu Pilliroo 43 Laagri näol on tegemist abikaasade ühisvaraga ning võlgnikule kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmeil kaks sõidukit. Kuna võlgniku suhtes on algatatud seitse täitemenetlust ei oma tähtsust, kas võlgniku vara müüakse täitemenetluse kaudu või pankrotimenetluse kaudu, mõlemal juhul rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara müügi arvelt. Eeltoodust tulenevalt ei ole majanduslikult otstarbekas võlgniku poolt avalduses märgitud pikenduse saamine menetluse jaoks, sest intresside ja viiviste arvestamine jätkub ning võlakohustused suurenevad. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, tema jooksvatest sissetulekutest ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu reaalseid võimalusi majandusliku seisundi parandamiseks lähiajal, siis on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest

3 (6)

vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Tulenevalt PankrS § 3 lg-st 2, § 477 lg-st 1 ja § 442 lg-st 5 lahendab kohus lõpplahendis kõik lahendamata taotlused. Kohus leiab, et menetluse pikendamise ja halduri vahetamise taotlus ei ole põhjendatud. Võlgniku vähesed õigusalased teadmised ja soov taotleda riigi õigusabi korras advokaati, ei takista pankrotiavalduse läbivaatamist, kuna faktiliste asjaolude esile toomiseks pankrotimenetluses ei ole õigusalased teadmised vajalikud ning pankrotiavalduse menetlemist ei ole võimalik ka peatada (PankrS § 27 lg 3). Hea koostöö puudumine võlgniku ja ajutise halduri vahel ning halduril oma ülesannete täitmine (sh vara müümine) ei ole aluseks teise halduri määramiseks. Esitatud taotlusest ei nähtu, et haldur ei vastaks PankrS § 56 nõuetele (näiteks puudub nõutav kvalifikatsioon või on huvide konflikt võlgniku või võlausaldajaga). Kohus selgitab võlgnikule, et pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada pankrotiseaduses ettenähtud korras võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel ja anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest. Haldur lähtub oma ülesannete täitmisel (sh vara kuuluvuse kindlakstegemisel, vara müümisel, võlausaldajate nõuete rahuldamisel jne) seadustest, eelkõige pankrotiseadusest arvestades nii võlgniku või võlausaldajate huve. Kohus nõustub ajutise halduri poolt esile tooduga, et vara müümist ei ole võimalik vältida pankrotti väljakuulutamata jättes, sest siis jätkuvad täitemenetlused, mille raames müüakse ikkagi võlgniku vara ning kuna vara müügi arvelt jäävad eelduslikult enamik võlakohustusi täitmata, siis suurenevad olemasolevad võlakohustused jooksvate viiviste ja intresside võrra. Pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse aga intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et põhjendatud on võlgniku pankroti väljakuulutamine PankrS § 31 lg 1 ja PankrS § 171 lg 11 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Kalev Mägi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Seoses väljakuulutatud eriolukorraga, KHN-i ja Harju Maakohtu juhtkonna soovitustega Tallinnas Lubja 4 kohtumajas võlausaldajate üldkoosolekut läbi viia ei ole võimalik. Ajutine haldur on seisukohal, et võlausaldajate I üldkoosolek on võimalik läbi viia elektroonilisel teel või kasutades selleks tehnilisi sidevahendeid. Kuivõrd ei ole teada võlausaldajate ja võlgniku võimalusi ja valmisolekut osaleda üldkoosolekul tehnilisi sidevahendeid kasutades, kuid kohtule teadaolevalt on kõigil võlausaldajatel ja võlgnikul võimalused esitada dokumente elektroonselt ja neid ka digitaalselt allkirjastada, siis määrab kohus üldkoosoleku toimumise kirjalikus menetluses. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või 4 (6)

kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 648 eurot koos käbemaksuga. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 648 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste 5 (6)

täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust. Ajutine haldur on kuludena esile toonud 24 fotokoopia valmistamise 0,31 eurot tükk ja muu arvestusliku bürookulu (kontoritehnika kasutamine, kütus jm) 30 eurot. Halduri kulu hüvitamise taotlusest ei nähtu, et kelle soovil või mis eesmärgil on fotokoopiad tehtud, mistõttu ei saa fotokoopiate tegemist ka vajalikuks kuluks lugeda. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 37,44 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu 397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 171,60 eurot (648 -476,40) jääb võlgniku kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.