Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus

Rahalised vahendid Võlgnik omab kontot Coop Pangas (saldo 0,25 eurot), Swedbank AS-is (saldo -6 eurot) ja LHV Pangas (saldo 0 eurot). Kõikidel kontodel puudusid tehingu 2019-2020.a. Kinnisvara Kinnistusraamatu andmetel on võlgnikul kinnistu Vxxxxxxxxx (registriosa number 541331, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suurusega 6,8 ha). Tegemist on maatulundusmaaga. Maa-ameti andmete kohaselt on kogu kinnistu metsamaa. Kinnistul on keelumärked vara käsutamiseks ATC AS-i ja avaldaja kasuks. Kinnistul on kehtivad hüpoteegid avaldaja kasuks summas 40 000 eurot ja Nauvitsman OÜ kasuks 17 029 eurot. Kinnistut üritati müüa enampakkumisel, kuid viimane enampakkumine, alghinnaga 30 000 eurot, nurjus. Ajutise halduri hinnangul võib kinnistu väärtus olla 10 000 ja 25 000 euro vahel. Praeguse eriolukorra tõttu on kinnistu tegelikku väärtust võimatu prognoosida. Sõidukid Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud kuus sõidukit, kuid võlgniku sõnul on talle teada reaalselt vaid kaks: Peugeot mahtuniversaal (esmareg. 2006.a, xxxxxx) ja haagis RESPO (esmareg. 2006.a, xxxxxx). Tegemist on bilansivälise varaga ja tuleb eeldada, et nende jääkväärtus on 0 eurot. Sõidukeid ei ole täitemenetlustes realiseeritud. Sõidukite müügiväärtus võib olla ca 2000-3000 eurot. Ajutisel halduril puudub teave, kas sõidukid on kolmandate isikute valduses või mitte. Võlgniku sõnul asuvad nad kolmandale isikule kuuluvad kinnistul. Võlgnik võõrandas talle kuulunud sõidukid CFMOTO (esmareg. 2017.a) 2tk. Sõidukid on registris võlgniku nimel seetõttu, et müügi hetkel oli neil käsutamise keelumärge. Ostjad märgiti registrisse vastutavate kasutajatena. Lepingu kohaselt olid müügihinnad vastavalt 6500 eurot ja 7000 eurot. Võlgnik teatas ajutisele haldurile, et ta ei teeninud müügiga tulu. Lisaks on võlgniku nimele registreeritud madel haagis AMOR (esmareg. 2011.a,xxxxxx) ja mootorpaat Mercuiser Dynasty (esmareg. 1995.a, xxxxxxx). Võlgnik ei tea haagisest ega mootorpaadist midagi. Muu vara Võlgniku sõnul kuulub talle Meky vaheltharija, kuid see pole töökorras ning selle asukohaks on Sxxxxa. Võlgnik omab liikmelisust Eesti Maheproteiini Ühistus ning üheks asutajaks oli võlgnik. Võlgniku juhatuse liige kuulub ühistu nõukogu liikmete hulka. Lepingu kohaselt on iga liikme osamakse osakapital 2500 eurot. Seisuga 30.06.2019 oli ühistu omakapital 37 176 eurot. Ajutise haldur tuvastas, et võlgnikul on kokku vara väärtusega 7900 eurot, kuid vara väärtus võib olla mõnevõrra suurem ning täpsustamist vajavad asjaolud seoses sõidukitega. Kohustused Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul järgmised pandiga tagatud kohustused: 1) Maaelu Arendamise Sihtasutuse ees summas 41 496,14 eurot; 2) Nauvitsman OÜ ees summas 17 494,48 eurot; ja pandiga tagamata kohustused: 3) MUU UUM OÜ ees summas 389 eurot; 4) Palumetsa OÜ ees summas 6153,40 eurot; 5) Krediidikaitse Grupp OÜ ees summas 6388 eurot; 6) Credit.ee OÜ ees summas 4122,28 eurot; 7) Nordkalk OÜ ees summas 2893,01 eurot;

8) Capitali Finants OÜ ees summas 23 466,48 eurot; 9) ATC AS-i ees summas 30 099,85 eurot; 10) Aktsiaseltsi „TATOLI“ ees summas 5211,20 eurot; 11) AS-i Swedbank ees summas 85 474,73 eurot; 12) Trahvinõuded Eesti Liikluskindlustuse Fondile kokku 192,20 eurot ja Tallinna Transpordiametile kokku 93 eurot; 13) Osaühingu Landeker ees summas 2530,80 eurot. Kõik nõuded (v.a Swedbank) on sissenõutavaks muutunud ja nende osas on jõustunud kohtulahendid. Seisuga 31.03.2020 lisandus maamaks 53,25 eurot. Sissenõutavaks ei ole veel muutunud nõuded, mis tulenevad Eesti Maheproteiini Ühistu krediidilepingutest, milles võlgnik on garantiiandjaks (kokku 51 000 eurot). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi hinnanguliselt 250 207,93 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid, kuid ei välistanud seda, sest asjas kogutud materjalid on vaid viimase kahe aasta kohta. Ajutise halduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja juba 2018. aastal. Sellel aastal lõpetas ta sisuliselt tegevuse. Võlgniku juhatuse liikme sõnul on maksejõuetuse põhjuseks see, et õlikultuuride kasvatamisel 2017-2018.a lõppes ülimalt niisket vegetatsiooniperioodi arvestades väga kesise saagiga. Ajutise halduri sõnul on juhatuse liige rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, sest juba 2018.a teisel poolel oli võlgnikul rohkem kohustusi kui vara. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevalt püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. 28.11.2019 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta ei ole kordagi kinnistul käinud ja ta ei oska öelda, mis seal peal on. Raamatupidamislikult sai väärtus pandud hektari järgi. Võlgniku jaoks on kinnistu hindamatu, sest tegemist on võlgniku juhatuse liikme vanavanaisa maaga. Avaldaja laenul oli esialgu tagatiseks korter ja kinnistu. Võlgniku sõidukid seisavad lihtsalt Rakveres. Need ei ole välja renditud ega kellegi kasutuses. Lepingut sõidukite hoiustamiseks ei ole ja sõidukid on lihtsalt tuttava isiku juures. Võlgnik kinnitas, et ei tea haagise ja mootorpaadi kohta mitte midagi. Võlgnik müüs kaks ATV-d ja sai raha. Võlgnik tuli ostjatele vastu, sest ATV-de müüja ei müünud neid eraisikutele. Võlgnik ostis ise ATV-d enda nimele. Ostusooviga eraisikud andsid selleks raha. Võlgniku plaan oli hakata osutama teenust, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Põllutööriist on spetsiifiline ja ükski põllumees seda kasutada ei taha, see seisab Sadala Agro hoovis, sest seal on ruumi. Võlgnik ostis selle otse Tšehhi tootjalt ning neil on müügilepingust tulenev nõue. Võlgnik selgitas, et ta ei saanud kaks aastat põllule, sest väga märg oli. Teenuseid ta sai, kuid polnud saaki, mida müüa. Saaki kasvatas võlgnik rendimaadel. Võlausaldajate hulgas peaks olema ka paar rendileandjat. Parkimistrahvid on juhatuse liikme tekitatud. Juhatuse liige ei esitanud pankrotiavaldust, sest arvas, et suudab leida investorit, et proovida muud valdkonda. Avaldaja sõnul müüdi korter maha seetõttu, et võlgnik avaldas selleks soovi. Korteri müügist saadud rahast tasuti osaliselt avaldajale. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 250 207 euro ulatuses. Vara väärtuseks on ca 7900 eurot. Võlgniku vara ei ole kohtu hinnangul piisav, et tasuda kohustused mõistliku aja jooksul. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et OÜ CoinFlip on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19.05.2020 algusega kell 10.00 Jõgeva kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvituse määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 13 h. Ajutine pankrotihaldur palub määrata tema tasu suuruseks 1063,20 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 30-90 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tegevused on olnud vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Halduri nimetatud ajakulu on põhjendatud. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 30-90 eurot. Ajutine haldur on rakendanud väiksemat tunnitasu vähem keerulisematele tegevustele. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu 30-90 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla PankrS § 23 lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 1063,20 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tuleb välja mõista ajutise halduri taotlusel OÜ-le Civilex. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus avaldaja ja võlgniku menetluskulud nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.