K. Š. avaldus xxx alusetult tasutud 107,16 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes 155,73 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: K. Š. (isikukood: xxx; xxx; tel: xxx; e-post: xxx); Puudutatud isik: xxx (registrikood: xxx; xxx; tel: xxx; xxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat J T (e-post: xxx; tel: xxx)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Mõista xxx välja K. Š. kasuks põhivõlg 34,88 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning 21.04.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1,94 eurot
3.Mõista xxx välja K. Š. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.04.2020 kuni põhivõla (34,88 eurot) täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUDED
1.Avalduse kohaselt toimus 04.03.2019 asjaõiguslik ostu-müügi tehing, milles xxx (edaspidi OÜ P) müüs xxx korteri avaldajale. Enne tehingu sõlmimist esitas OÜ P hagejale veebruar 2019 kommunaalarve, millest nähtus, et korteril puuduvad võlad. Lisaks esitas OÜ P avaldajale raamatupidamistõendi, mille 01.02.2019 väljastas puudutatud isik (edaspidi ka xxx) eelmisele omanikule ehk L. G. sisuga, et 01.02.2019 seisuga korteril ei ole xxx eest mingeid kohustusi.
2.OÜ P poolt avaldajale esitatud kommunaalarvetes peale omandi üleminekut oli igakuiselt arvestatud lisaks jooksva remondifondi ja jooksva hooldusfondi tasud (kokku igakuiselt 35,72 eurot). Peale kolme kuulist kommunaalarvete tasumist, kus oli jooksva remondifondi ning jooksva hooldusfondi tasu alati arve sees, küsis avaldaja xxx-lt, mille eest võetakse seda raha. xxx vastas, et seda raha maksab ainult korter nr x ning see on üleeelmiste omaniku üürnikute poolt keldriboksis nr x ventiilide lõhkumise eest. Üle- eelmised üürnikud elasid korteris enne 01.02.2019 kostja poolt väljastatud raamatupidamistõendit, seega kui nad on tekitanud kahju, oleks xxx pidanud teavitama sellest omaniku. Kui xxx väidab, et korteril olid võlad, oleks ta pidanud väljastatud tõendis seda kajastama. Oma tegevusega xxx eksitas avaldajat, kuna avaldaja arvas, et jooksva remondi ja hooldustasu võetakse korteriomanike kokkuleppel ning alles hiljem selgus, et arvetesse on lisatud üle- eelmiste korteri üürnikute tõendamata kohustused xxx ees. Raamatupidamistõend võlgade puudumisest on sisuliselt võlatunnistus VÕS § 30, mis tõendab korteriomanikul xxx ees võlgnevuse puudumist.
3.Lisaks eeltoodule 04.03.2019 notariaalselt sõlmitud asjaõiguslepingu p. 2.1.9 kohaselt müüja on tasunud kõik lepingu eseme ja selle kasutamisega seotud maksed, sealhulgas korteriühistule kõik majandamiskulud, mille maksetähtaeg on saabunud, ning lepingu esemega seoses ei ole müüja poolt kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgu.
4.Avaldaja poolt makstud jooksva remondi ja lisa hooldusfondi summade osas esitas avaldaja xxx-le avalduse tagastada enammakstud summa või teha tasaarvestus. xxx keeldus. Kuid peale küsimist, miks xxx nõuab raha peale 01.02.2019 tõendi väljastamist, milles ta kinnitas, et korteril võlgu ei ole, järgmistel kommunaalarvetel enam jooksva remondifondi ning lisa hooldusfondi tasu sees ei olnud. xxx tegevusest nähtub, et raha summas 107.16 oli võetud alusetult. xxx-l ei saa olla nõuet omaniku vastu, kui raamatupidamistõendi kohaselt korter oli võlgadest vaba.
5.Avaldaja palub VÕS § 1028 lg 1 alusel xxx välja mõista alusetult tasutud summa 107.16 eurot ja VÕS § 1131 lg 1 alusel 40 eurot. Avaldaja palub xxx-lt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates avalduse esitamise ajast kuni põhinõude täitmiseni.
6.Avaldaja ei nõustu vastustaja seisukohaga tõendi mitte ehtsuse kohta. Tõendil on kindel number ja selgelt kirjutatud järjekorranumber, mida kasutab antud raamatupidaja ning mida kolmandal isikul pole võimalik teada saada. Antud tõend oli väljastatud L. G. ́le (isikukood
2-19-12050
xxx) ning tema esitas selle enda maaklerile E. L. ́le, kes tegeles korteri müügiga ning kes esitas antud tõendi xx tõendamaks, et korteris puuduvad võlad. Tõend oli saadetud xxx raamatupidaja xxx OÜ (reg. nr. xxx) poolt xxx e-mailile 05.02.2019 a. Seega avaldaja palub kohtul arvestada antud tõendiga.
7.Avaldaja esitab kohtule vastuväite koosoleku otsuse nr 4 kohta tühiseks tunnistamiseks seoses korter xxx võlgnevusega. Vastustaja esitas kohtule korduskoosoleku protokolli väljavõtte, milles päevakorra p. 10 on ́ ́korteri võlgnevus ́ ́. Esmases üldkoosoleku päevakorrapunktis p. 9 on ́ ́korteri võlgnevus- kohtu kaudu ei saanud xxx võlga sisse nõuda, kuna võlgnik oli vahepeal surnud. Seetõttu xxx algatas pärimismenetluse majanduskulude ja muude maksete kätte saamiseks. ́ ́. xxx, korter nr x suhtes ei olnud pärimismenetlust algatatud, seega antud küsimus ei puuduta korterit nr x. Korduskoosolekul arutati xxx korteri suhtes, kuid antud küsimust ei olnud päevakorra punktides. KrtS § 23 lg 1 sätestab, et kui korteriomaniku üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku. Vastavalt MTÜS § 201 lg 5 küsimusi, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik ühistu liikmed või vähemalt 9/10 osalevate liikmete nõusolekul. Korduskoosoleku vastu võetud otsusega ei saa arvestada, kuna üldkoosoleku päevakorrapunktides seda ei olnud. Avaldaja seisukohalt otsus ei vasta headele kommetele ning oluliselt rikub otsuse tegemise korda. Trepikojas olnud üldkoosoleku päevakorra punkt võlgnevuse osas ei vasta kohtule esitatud korduskoosoleku protokollile. KrtS § 12 lg 2 kohaselt xxx juhatus peab oma tegevuses lähtuma hea usu põhimõttest ja arvestama üksteise õigustatud huvidega. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Seega avaldaja palub kohtul tunnistada tühiseks korduskoosoleku otsust nr 4. Kui kohus otsustab, et korduskoosoleku otsuse kaebeõigus on möödunud, palub avaldaja tähtaega ennistada, kuna korteriühistu ei ole avaldajat antud otsusest teavitanud ning avaldaja ei osanud arvata, et korteriühistu korduskoosolekul võtab vastu avaldajaga seotud otsuse peale seda kui avaldaja pöördus juhatuse poole raha tagastamise nõudes. Juhul, kui kohus otsustab, et vaatamata päevakorrapunkti mittevastasusele korduskoosoleku otsus on kehtiv, palub avaldaja pöörata kohtul tähelepanu asjaolule, et vastustaja oma vastuses kirjutab ``Vastavalt sõlmitud kokkuleppele korteriühistu üldkoosolek otsustas jätta kulud selle korteri kanda (lisa 2) ja juhatus väljastaski arved kooskõlas kokkuleppe ja üldkoosoleku otsusega ́ ́ Üldkoosolek toimus 16. juuli 2019.a. xxx ei täpsusta, millal L. G. üürnikud tekitasid kaasomanikele kahju, kuid üürnikud elasid korteris 2018 aastal. xxx koosoleku päevakorras ei olnud punkti sellest, mis oli otsustatud seoses xxx korteriga ehk juhatusel ei olnud õigust arutamisele ning hiljem tõstatada antud küsimus hääletamisele seoses xxx korteriga. Päevakorra punktides ei olnud esitatud nõudeid korteriomanikule. Majanduskava kinnitati juulis, kuid arveid väljastati jaanuarikuust, mil majanduskava ei olnud kinnitatud. Tasu võtmine jooksva remondifondi ja lisa hooldusfondi jaoks ei saa mõista kui kahju hüvitamist. Seega avaldaja ei saanud olla teadlik, et jooksev remondifond ja hooldusfond on kahju hüvitamine.
2-19-12050
Üldkoosoleku teates ei olnud märgitud majandusaasta aruande tutvumise kohta ning xxx ei ole majanduskava avaldajale elektronposti teel saatnud. Lisaks puudus infotahvlil info koosoleku otsuste kohta, juhatus ei edastanud ka e-posti teel koosoleku otsust.
8.Juhul kui üürnikud tekitasid kahju ja xxx tahtis mõista korteriomanikult selle eest välja kahju, oleks üldkoosolek pidanud toimuma peale kahju tekitamist, kuid mitte pärast kahju välja maksmist 3 kuu möödudes, mis antud juhul ei ole mõistlik aeg. Korteriühistu lõpetas arvetel jooksva remondi- ja lisa hooldusfondi kajastamise maikuus (viimane arve nr 05/1937). Kui xxx väidab, et esitas xxx arveid kooskõlas kokkuleppe ja üldkoosoleku otsusega, pidi ta seda tegema peale koosoleku otsust ehk alates augustist 2019. Seega xxx väide, et arved olid väljastatud kooskõlas kokkuleppe ja üldkoosoleku otsusele ei vasta tõele ning avaldaja palub kohtul nende tõenditega mitte arvestada.
9.xxx ei ole esitanud xxx omanikele ühtegi tõendit, hinnapakkumist teostatavate tööde osas, eelarvet, tööde teostamise ega akti kahju tekitamise kohta. Seega korteriühistu väide kahju tekitamises on tõendamata.
10.xxx väidab, et eelmine omanik ehk xxx oli võlast teadlik, kuid xxx sõnadest selgub, et nad ei ole võlast teadlikud ning maksid arveid arvates, et antud summat võetakse korteriomanike kokkuleppel, esitatud tõendi kohaselt ei olnud korteriomanikul xxx eest mingeid kohustusi, seega eelmine omanik ei saanud olla teadlik, et tasub kellegi võlga. Lisaks igakuistes kommunaalarvetes võla kohta andmed puudusid, millest võib järeldada, et korter on võlgadest vaba.
11.Avaldaja nõuab alusetult tasutud summa ainult enda poolt tasutud summa osas.
12.Puudutatud isik esitas oma viimases seisukohas tõendeid, milleks on hinnapakkumine ja parandustööde akt. Avaldaja juhib kohtu tähelepanu, et hinnapakkumine ja parandustööde akt olid koostatud samal päeval. Antud tõendid on saadetud kohtule skaneeritud kujul, kuid hinnapakkumisel ja parandustööde aktist on näha, et dokumendid olid esitatud e-posti teel. See tekitab kahtlust, et dokumendid on koostatud just kohtu jaoks. Antud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, mis kuupäeval need tehtud on. Teostatud tööde aktis on probleemiks märgitud: küttepüstiku seadevintiili leke, seadeventiili plomm katki. Seadeventiili leke likvideeritud, püstik õhutatud, soojussõlmes surve kontrollitud. Tuleks mõelda antud seadeventiili vahetamisele. Hinnapakkumises on tööde probleemiks: seadeventiili leke likvideerimine, püstiku õhutamine, soojussõlme surve kontrollimine kokku summas koos käibemaksuga 108 eurot.
13.28.01.2020 puudutatud isiku avalduses oli probleemiks märgitud reguleerimisventiilid (balansiirid), nendest plommide omavoliline eemaldamine ja keerutamine, mille tulemusena hakkas ventiilidest jooksma vesi. Seadeventiili ülesandeks on õige vee vooluhulga paika panemine ja nad võivad töötada ka kui sulgventiilina. Reguleerventiile kasutatakse soojussõlmes vooluhulga kontrolliks. Tulenevalt sellest on puudutatud isiku tõendid üksteisega vastuolus.
2-19-12050
14.Hinnapakkumise summa koos käibemaksuga on 108 eurot. Juhatus on antud töö eest omanikelt alates jaanuari kuust alusetult sisse nõudnud 35.72 eurot, mis teeb kokku kuni mai kuuni 178,60 eurot. Seega juhib avaldaja kohtu tähelepanu, et hinnapakkumise summa ja xxx nõutav summa ei vasta tegelikkusele. Avaldaja maksis antud tasu xxx märtsi, aprilli ja mai kuu eest, mis teeb kokku 107.16 eurot seega nõuab ta seda summat tagasi. Ei ole tõendatud kahju tekitamist, eelmiste omanike sõnul ei ole nad xxx-ga mingit kokkulepet sõlminud.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
15.xxx palub jätta avalduse rahuldamata. xxx ei ole kunagi väljastanud dtl 22 olevat tõendit, seega dtl 57 lg-s 1 märgitu ei vasta tõele. xxx teatas sellest avaldajale (dtl 11). Tõendit ei ole väljastanud ka xxx raamatupidamisteenust osutav xxx. Vastustaja vaidlustab dtl 22 oleva dokumendi ehtsuse ja palub, et kohus antud dokumenti tõendina ei arvestaks.
16.Avaldaja korteri üleelmiseks omanikuks oli L. G.. Keldriboksi, mis oli avaldaja korteri üleeelmise omaniku kasutuses, läbivad elamu ühised torustikud ja nendel on paigaldatud reguleerimisventiilid (balansiirid), millised on vajalikud soojuse püstakute vahel ühtlaseks jaotumiseks. L. G. üürnikud kahjustasid ventiile, st eemaldasid omavoliliselt plommid ja üritasid keerata regulaatoreid. Tulemusena hakkas ventiilidest jooksma vesi ja xxx pidi tellima parandustöid ja maksma nende eest. G.ga oli saavutatud suuline kokkulepe, et ta hüvitab kaasomanikele tekkinud kahju, kuid summa jaotatakse mitme kuu peale. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele xxx üldkoosolek otsustas jätta kulud selle korteri kanda ja juhatus väljastaski arved kooskõlas kokkuleppe ja üldkoosoleku otsusega. Mõlemad eelmised omanikud maksid ventiili parandusega seotud arved ja nüüd avaldaja soovib nende poolt tasutud summad tagasi saada.
17.Esiteks, summade korteri x omanikult nõudmist kinnitas ja kiitis heaks üldkoosolek. Koosoleku päevakorras olid nii majanduskava, mille alusel olidki kahju hüvitamise nõuded lisatud avaldajale väljastatavatele arvetele, arutelu, kui ka nõuete esitamine korteriomanikule. Avaldaja pidi seda teadma. Otsused pannakse välja infotahvlile. Koosoleku otsus on kehtiv. xxx-l on õigus saada kahjuhüvitist, esindades korteriomanike kollektiivseid huve. xxx maksis ventiilide parandustööd kinni, seega võis nõuda kulude hüvitamist avaldajalt.
18.Tõendamaks asjaolu, et ventiil hakkas lekkima korteri x (lukustatud) keldriboksis, et ventiili plomm oli katki, samuti parandustööde maksumust, esitab vastustaja xxx hinnapakkumise ja parandustööde akti.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
20.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: - avaldaja on 04.03.2019 lepingu alusel omandanud xxx korteri (tlk 15-21);
2-19-12050
- xxx on avaldajale esitanud perioodil 2019.a märts kuni mai 3 kommunaalkulude arvet (tlk 9-11), kus on muuhulgas kajastatud „jooksev remont ja lisa hooldusfond“ kirjed kogusummas 107.16 eurot (s.o 35.72 eurot kuus), mis on sinna lisatud korteri juurde kuuluvas keldriboksis paiknevatele tehnosüsteemidele varasema omaniku poolt tekitatud kahju osamaksetega hüvitamiseks; - avaldaja on eelnimetatud arvetel kajastatud kirjed tasunud; - avaldaja on küll vastava palve kohtuväliselt esitanud, kuid xxx ei ole avaldajale vaidlusaluseid rahasummasid tänaseni tagastanud.
21.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse 107.16 eurot, sissenõudmiskulu ja viivise.
22.Puudutatud isik vaidleb nõudele vastu. Poolte vahel on vaidlus selle osas, (i) kas avaldaja vastutab korteri varasema omaniku poolt korteriomanikele põhjustatud kahju eest, (ii) kas xxx on kinnitanud võlgnevuse puudumist, (iii) kas vaidlusalune kahju üldse on tekkinud, (iv) kas xxx otsus, millega otsustati kahju sissenõudmine xxx korteri omanikult, on õiguspärane.
23.Avaldaja nõude õiguslik alus on VÕS § 1028 lg 1, mille kohaselt isikult (saajalt), kes on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kokkuvõtvalt peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena puudutatud isik olema avaldajalt saanud midagi ilma õigusliku aluseta (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 17 esimene lõik).
24.VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab avaldaja väitma, et puudutatud isik sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning tõendama, et ta tahtis puudutatud isiku rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes avaldaja sooritus puudutatud isikule VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (kokkuvõtvalt Riigikohtu 19. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-16, p 11 teine lõik koos seal esitatud viidetega varasemale praktikale).
25.Kortermaja tehnosüsteemid kuuluvad korteriomanike kaasomandi osa eseme hulka. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse mh kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega olukorras, kus kahjustada saab kaasomandi esemeks olev tehnosüsteem, tehakse selle remontimise küsimuse otsustus korteriomanike häälteenamusega. KrtS § 37 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda
2-19-12050
korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. KrtS § 37 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute tegemise võib otsustada ka korteriühistu juhatus, kui viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju. Käesoleval juhul ei ole esile toodud ega tõendatud, et tehnosüsteemil tekkinud puuduse kõrvaldamise oleks korraldanud mõni korteriomanik. Puuduse kõrvaldamise on korraldanud puudutatud isik ehk korteriühistu. Olukorras, kus tegemist on lekkiva veesüsteemi osaga, võib selle remontimise seadusjärgses üldkorras otsustamine põhjustada olulise viivituse ja sellega omakorda kahju. Seega on iseenesest õiguspärane, et vaidlusaluse rikke kõrvaldamise korraldas xxx.
26.xxx on 04.01.2019 vaidlusaluses keldriboksis teostanud remonttööd ning on lekke kõrvaldanud. Avaldaja viited vastuoludele seoses puuduse olemusega ei ole asjakohased. Kohtuni ei ole toodud, et nimetatud ajal oleks vaidlusaluses keldriboksis või elamus tervikuna veel mõni (vee)avarii toimunud, mille eest peaks vastutama mõni kolmas isik. Kohus ei saa eeldada, et xxx pidanuks 04.01.2019 vaidlusaluses keldriboksis teostama remonttöid tasuta, mistõttu tuleb eeldada, et tööd teostati tasu eest. Kohtule on esitatud remonttööde hinnapakkumine, kust nähtub, et tööde maksumus on 108 eurot (sh KM). Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kohaselt tõendatud nii kahju tekkimine kui ka selle suurus.
27.Kahju tekkimise hetkel 2019. a jaanuaris oli korteri omanikuks L. G., kes oli omanik kuni 08.02.2019. Seejärel sai omanikuks xxx, kes 04.03.2019 võõrandas korteri avaldajale. Poolte vahel ei ole vaidlust, et L. G. kinnitas, et kahju tekkis tema valduses olevas keldriboksis ning temal lasuva riisiko raames. KrtS § 43 lg 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Seega nähtub eeltoodust sisuliselt, et korteriga seotud kohustuse eest vastutavad korteri praegusele omanikule lisaks solidaarselt ka korteri varasemad omanikud. Kuivõrd L. G., xxx ja avaldaja on solidaarvõlgnikud, on xxx-l võimalik ise valida, kellelt ta kohustuse täitmist nõuab (VÕS § 65 lg 1). Asja materjalidest nähtub, et xxx on kohustuse täitmist nõudnud korteri igakordselt omanikult. Kohus leiab, et selline tegevus on õiguspärane.
28.Kohus märgib, et vaidlusalune xxx otsus ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähtsust, mistõttu ei asu kohus selle sisulist õiguspärasust analüüsima. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust ka avaldaja esitatud xxx raamatupidamise õiend, kuivõrd sellest saab üksnes järeldada, et 01.02.2019 seisuga puudus L. G.l võlgnevus või ettemaks, sellest ei saa järeldada, et isikul puudus kohustus kahjuhüvitist osamaksetena xxx-le tasuda. Sellest saab üksnes järeldada, et isik tasus nimetatud makseid kokkulepitud tähtajal ja suuruses. Kohus lisab, et isegi kui tõend oleks asjakohane, siis nimetatud tõendi näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, kuna see on õiendis nimetatud isikute poolt allkirjastamata. Tähtsust ei oma ka 04.03.2019 ostu-müügilepingus antud kinnitus kohustuste puudumise kohta, kuivõrd see ei muuda nõuet olematuks.
2-19-12050
29.Olukorras, kus avaldajale on kinnistu eelmise omaniku poolt antud valekinnitusi, või on kinnistu eelmisele omanikule antud vastavaid kinnitusi kinnistu üle-eelmise omaniku poolt, ei vastuta selle eest xxx. Juhul, kui avaldajale on antud valekinnitusi ja avaldajale on sellest johtuvalt tekkinud kahju, on avaldajal õigus vastav (regressi)nõue esitada eelmise omaniku vastu.
30.Kahju on tekkinud 04.01.2019. xxx on märkinud, et mõlemad eelmised omanikud maksid ventiili parandusega seotud arved. Ka avaldaja on tasunud arveid 2019. a märtsist kuni maini. Sellest on võimalik järeldada, et xxx-le on tasutud veebruari arvel (tlk 8) kajastatud summa 35.72 eurot, märtsi arvel (tlk 9) kajastatud 35.72 eurot, aprilli arvel (tlk 10) kajastatud 35.72 eurot ning mai arvel (tlk 11) kajastatud 35.72 eurot, s.o kokku 142,88 eurot. xxx sõnul oli tekkinud kahju 108 eurot. Seega on avaldaja tasunud xxx-le alusetult 34,88 eurot (142,88 - 108), mis tuleb avaldajale tagastada.
31.Avaldaja on märkinud, et tal on VÕS § 1131 lg 1 järgi õigus nõuda võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 on kohaldatav juhul, kui sissenõudmiskulude hüvitamist taotletakse majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Pooled ei vaidle, et puudutatud isik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik ning et avaldaja on kohtuväliselt palunud alusetult tasutud summa tagastada. Seega tuleb VÕS § 1131 lg 1 alusel 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitist xxx-lt välja mõista.
32.Lisaks põhinõudele palus avaldaja puudutatult isikult välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 12.08.2019 esitas avaldaja kohtule avalduse ning käesoleva määruse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1,94 eurot. Alates 22.04.2020 tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
33.Tuginedes eeltoodule, rahuldab kohus avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 34,88 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning 21.04.2020
2-19-12050
seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1,94 eurot ning alates 22.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avalduse rahuldamise ulatust, nõude suurust ning asja olemust, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.