lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-15568/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-15568/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1281
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-15568

Tsiviilasi

Mari Reinsalu hagi Jalvar Reinsalu vastu 9395 euro 72 sendi saamiseks Kaja menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. märtsi 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jalvar Reinsalu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Jalvar Reinsalu (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

esindajad

Hageja: Mari Reinsalu (isikukood XXXXXXXXXXX; surnud

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 9. märtsi 2020 määrus.
2.Saata Jalvar Reinsalu kaja Viru Maakohtu 13. detsembri 2019 tagaseljaotsuse peale uueks lahendamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Mari Reinsalu (hageja) esitas 6. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagi Jalvar Reinsalu (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 9395 eurot 72 senti. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud ajaks. Viru Maakohus rahuldas 13. detsembri 2019 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9395 eurot 72 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 550 eurot.
2.Kostja esitas 16. detsembril 2019 vastuse hagile. Maakohus tagastas vastuse hagile kostjale. Kohus selgitas kostjale kaja esitamise õigust.
3.Kostja esitas 13. jaanuaril 2020 kaja tagaseljaotsuse peale. Maakohus jättis 27. jaanuari 2020 määrusega kaja käiguta ja määras kostjale 14-päevase tähtaja kautsjoni tasumiseks. Kostja teatas 27. jaanuaril 2020 kohtule, et hageja on surnud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Viru Maakohus keeldus 9. märtsi 2020 määrusega kaja menetlusse võtmisest, tagastas selle kostjale ja jättis kaja esitamisega seotud kulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt andis kohus kostjale tähtaja kautsjoni tasumiseks. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks kautsjonit tasunud. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg-le 2 ning § 149 lg-le 2.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 353 lg-t 1. Kui kohus sai teate hageja surmast, oleks ta pidanud menetluse viivitamatult peatama. Maakohus ei teinud seda. TsMS § 353 lg-st 2 tuleneb, et menetluse peatamine ei ole kohustuslik juhul, kui surnud poolel on olemas esindaja ja esindaja ei esita taotlust menetluse peatamiseks. Hagejal ei olnud menetluses esindajat.

Menetluse peatumine toimub automaatselt poole surmaga. Seega piisab menetluse peatumiseks teatest hageja surmast.

27.jaanuari 2020 seisuga oli menetlus peatatud. Kaja käiguta jätmise määrus oli tehtud menetluse peatumise ajal. Maakohtul ei olnud õigust nõuda kautsjoni tasumist ega keelduda kaja menetlusse võtmisest põhjusel, et kautsjon ei ole tasutud. Menetluse peatamata jätmisega tekkis olukord, kus kostja sai üheaegselt hagejaks (kostja on hageja pärija).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja kostja kaja saata uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Praegusel juhul on maakohus rahuldanud hagi tagaseljaotsusega. Kostja on esitanud kaja, mille maakohus on jätnud käiguta ning määranud kostjale tähtaja kautsjoni tasumiseks. Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud kaja menetlusse võtmisest kautsjoni tasumata jätmise tõttu.
8.Füüsilisest isikust poole surma või või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik (TsMS § 353 lg 1 esimene lause). Poole surma või lõppemise korral kohaldatakse vaidluses, mis võimaldab õigusjärglust, menetluse peatumise tagajärgi alates poole surma või lõppemise ajast vahetult seaduse alusel. Menetlus peatub isegi juhul, kui kohus ja teised menetlusosalised poole surmast või lõppemisest ei tea (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 353 komm 3.1.4). Menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 353 lg 2). Notari 9. jaanuari 2020 teatisest (dtl 63) nähtub, et hageja suri 2. jaanuaril 2020. Hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Seega on TsMS § 353 lg 1 alusel menetlus peatunud alates
2.jaanuarist 2020.
9.Menetluse peatumise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 358. Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti (TsMS § 358 lg 1). Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. See ei takista hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks (TsMS § 358 lg 2). Pärast menetluse peatumist on tehtud järgmised menetlustoimingud: kostja esitas kaja, maakohus jättis kaja käiguta ja määras tähtaja kautsjoni tasumiseks, maakohus keeldus kaja menetlusse võtmisest, kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa TsMS § 358 lg-t 2 tõlgendada selliselt, et absoluutselt kõigil kohtu ja menetlusosaliste toimingutel puudub menetluse peatumise aja kestel igasugune õiguslik tähendus. Menetlus võib ühest poolest tulenevatel asjaoludel ja seaduse alusel peatuda nii, et kohtul ja vastaspoolel ei ole kuidagi võimalik menetluse peatumisest teada saada. Kui sellisel juhul lõpuks selgub, et menetlus oli peatunud, võib vahepeal olla tehtud kümneid menetlustoiminguid, mille kõigi kordamine ei pruugi olla vajalik ega põhjendatud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 358 komm 3.3.1). Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluse peatumisele vaatamata ei ole kaja esitamine ja selle käiguta jätmine tühised menetlustoimingud. Praegusel juhul ei ole nende menetlustoimingute kordamine vajalik ega põhjendatud. Seega tuleb asuda seisukohal, et tegemist on kehtivate menetlustoimingutega. Eelnev ei tähenda aga seda, et käiguta jätmise määruses määratud 14-päevane kautsjoni tasumise tähtaeg hakkas kulgema selle määruse kättesaamisest. TsMS § 358

lg-st 1 tulenevalt algab selle tähtaja kulgemine alles menetluse peatumise lõppemisel. Seetõttu ning arvestades TsMS § 358 lg-s 2 sätestatut ei saanud maakohus kaja menetlusse võtmisest keelduda.

11.Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitamine kaja menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale ning kaebuse edasine menetlemine (sh antud määrus) ei ole tühised menetlustoimingud. Kostjal ei olnud muud võimalust oma õiguste kaitseks, kui maakohtu määruse vaidlustamine. Selliselt võimaldab ka nt TsMS § 360 lg 2 vaidlustada menetluse peatamist, mis eeldab omakorda määruskaebuse esitamist ja selle menetlemist.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Menetluse peatumine on välistatud juhul, kui surnud või lõppenud poole üldõigusjärglane oli menetluses tema vastaspool. Sellisel juhul langevad hagimenetluse pooled pärast ühe poole surma kokku, hagejal puudub § 3 lg 1 järgi nõutav õiguskaitsevajadus ning kohus peaks jätma hagi § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 353 komm 3.1.1). Praegusel ajal ei ole selge, kas tegemist on hagimenetluse poolte kokkulangevusega. Notari
9.jaanuari 2020 teatisest (dtl 63) nähtuvalt on pärandaja (hageja) tütar K.L. esitanud avalduse pärimismenetluse algatamiseks. K.L. andmete kohaselt kuulub kostja kui pärandaja esimese järjekorra seadusjärgne pärija hageja vara pärima õigustatud isikute hulka. Eelnevast tuleneb, et hagejal on eelduslikult vähemalt kaks pärijat (K.L. ja kostja). Asja materjalidest ei selgu, kas lisaks K.L. ja kostjale on hagejal veel pärijaid (pärimistunnistus tõestatakse 30. aprillil 2020). Pärast pärimistunnistuse tõestamist tuleb maakohtul poolte kokkulangevust analüüsida.
13.Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, millega maakohus keeldus kostja kaja menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus saadab kostja kaja uueks lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohus juhib kohtu ja kostja tähelepanu asjaolule, et menetlus on peatunud, kuni seda jätkab üldõigusjärglane (TsMS § 353 lg 1). Maakohtu 27. jaanuari 2020 kaja käiguta jätmise määruses määratud 14-päevane tähtaeg kautsjoni tasumiseks hakkab kulgema alles siis, kui menetluse peatumine on lõppenud. Maakohtul tuleb pöörata tähelepanu ka poolte kokkulangevusele.
14.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 on kostjal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb esitada vastav avaldus (TsMS § 150 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja