Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(4)

2-19-15568

ASJAOLUD

M R esitas 06. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagiavalduse J R vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja J R ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenuleping nr 07-058875EV. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning jättis laenu osamaksed õigeaegselt tasumata. Laenulepingu tagatiseks oli K L kuulunud korter asukohaga XXX. Korterit kasutas elukohana M R ning selleks, et pank tagatist ei realiseeriks ja M R ei jääks elukohast ilma, tasus M R laenumakseid J R asemel. Perioodil 01.09.2016 - 31.08.2019 on M R tasunud kokku 9395,72 eurot. M R on palunud nimetatud summa kostjalt välja mõista. Kostja J R esitas 16.12.2019 kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Hageja M R ja kostja J R vahel puuduvad igasugused õigussuhted, millistest tulenevalt oleks hageja kohustatud täitma kohustusi kostja eest. Hagiavalduses esitatud seletustest on võimalik eeldada, et hageja täitis kostja kohustusi üksnes sellel põhjusel, et kartis kaotada kolmanda isiku korterit, mida hageja kasutas enda elamiseks. Seega tegemist on klassikalise kohustuste täitmisega kolmanda isiku eest. Kolmas isik võib täites kohustusi võlgniku eest esitada tagasinõude üksnes juhul, kui antud kohustuste täitmine tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku suhtest. Kuna M R ja J R vahel puudusid igasugused õiguslikud suhted, tuleb jätta hagi rahuldamata. M R suri 02. jaanuaril 2020 ning pärimisregistri andmetel on hageja pärijateks J R ja K L. Kohus lubas Viru Maakohtu 25. jaanuari 2022 määrusega astuda tsiviilasja menetlusse hagejana hageja üldõigusjärglasel K L ning Viru Maakohtu 23. märtsi 2022 kohtumäärusega lubas kohus astuda menetlusse hagejana hageja üldõigusjärglasel J R. Kohus jättis 02. mai 2023 määrusega hagi osaliselt läbi vaatamata (J R nõude osas). Kohus märkis määruses, et seoses hageja M R surma ja J R menetlusse astumisega hageja asemel on võlausaldaja ja võlgnik kokku langenud ja võlasuhe lõppenud. Kohus selgitas 05. novembri 2024 kohtunõudes pärandvara jagamisega seotut ja märkis, et kuni pärandvara jagamiseni kuulub M R võimalik nõue J R vastu pärijatele ühiselt. Kohus andis hagejale tähtaja menetluse jätkamise kohta seisukoha esitamiseks, hagi tervikteksti esitamiseks koos täpsustatud ja põhjendatud nõudega ning pärandvara jagamise kokkuleppe esitamiseks. K L esitas 10. novembril 2024 kohtule seisukoha, milles teatas, et pärandvara ei ole jagatud, K L on saatnud J R kompromissiettepaneku. K L on ka seisukohal, et J R poolt võlgnevuse tasumata jätmisega on oht K L pärandavara vähenemisele, mistõttu palub hageja menetlus asjas jätkata. Kohus selgitas taas 17. veebruaril 2025 pooltele pärandvara jagamisega seotut ja palus esitada andmed pärandvara jagamise kohta. Kohus märkis ka, et kui pärandvara ei ole poolte vahel jagatud, ei saa ka kohus käesolevas asjas hageja nõuet rahuldada. Hageja esitas 24. märtsil 2025 taotluse menetluse peatamiseks. Hageja selgitas, et tema on esitanud hagi kostja vastu pärandvara jagamiseks, kuna kohtuväliselt kokkulepet saavutada ei õnnestunud. Hageja palub peatada menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni menetluse nr 2-25-4174 lõppemiseni. Pärandvara jagamise menetluses tehtav otsus mõjutab hageja võimalust esitada nõuet kostja vastu käesolevas menetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagi tuleb jätta läbivaatamata. 2(4)

2-19-15568 Kohus tuvastas, et M R pärijateks on K L ja J R. Pärijate vahel on pärandvara jagamata ning kohtumenetluses on tsiviilasi nr 2-25-4174, K L hagi J R vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pärimisseaduse (PärS) § 147 I lause kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Seega kuulub pärandaja M R pärandvara hagejale ja kostjale ühiselt, sealhulgas ka pärandaja nõue kostja vastu. PärS § 148 lg 1 alusel võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Pärandvara on pärijate vahel seni jagamata, seega kuulub M R võimalik nõue J R vastu pärijatele ühiselt, pärijate osad on selles kindlaks määramata. Kohus ei saa seega hagi nõuet rahuldada ja välja mõista kostjalt 9395,72 eurot, kuna tegemist on pärandvara hulka kuuluva nõudega, mis kuulub pärijatele ühiselt. Kuna K L osa selles nõudes ei ole teada, ei saa kohus hagi rahuldamise korral kostjalt midagi välja mõista. Hageja K L hagis taotletud eesmärki ei ole seega võimalik saavutada TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes ja esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks täies ulatuses. Kohus on menetluse käigus selgitanud pooltele tekkinud olukorda ja pärandvara jagamisega seotut. Hageja on palunud peatada käesolev menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-25-4174 lahendi jõustumiseni. Hageja selgitas, kui poolte vahel on pärandvara jagatud, saab hageja talle kuuluvat osa pärandvarast käsutada ja saab esitada käesolevas menetluses nõude kostja vastu. TsMS § 356 lg 1 alusel kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus selgitab, et praegu ei ole teada, kas hagejal võib olla mingi nõue kostja vastu. Pärandvara jagamise tulemusena võib tekkida olukord, kus hoopis kostja saab hagejalt nõuda hüvitist või tehakse tasaarvestus. Pärandvara jagamisel jagatakse ka pärandvara hulka kuuluvaid kohustusi, st et ka M R nõue J R vastu peaks olema jagatud ja seega oleks käesolev menetlus mõttetu, kuna nõue oleks teises menetluses lahendatud tasaarvestusega. Kui pärandvara jagamise tulemusena peaks tekkima siiski olukord, et K L peaks ikkagi nõudega kostja vastu kohtusse pöörduma, tuleneks nõue pärandvara jagamisest, mitte aga nagu käesolevas menetluses tuleneb nõue laenulepingu täitmisest M R poolt. Käesolevas menetluses oli M R võlaõiguslik nõue J R vastu, M R surmaga aga muutus õiguslik olukord ja nüüd on võimalik, et ühel pärijal on rahaline nõue teise pärija vastu, mida tuleks lahendada pärandvara jagamise menetluses. Ka ei ole lubatud tsiviilasjas hagi eseme ja aluse üheaegne muutmine. Seega vaatamata uue hagi esitamisele pärandvara jagamiseks leiab kohus, et käesolevas menetluses ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ka menetluse peatamisel ja lahendi tegemisel teises asjas. Teises menetluses tehtav lahend annaks veel rohkem aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluse peatamine, kuna see ei aitaks muuta tekkinud õiguslikku olukorda. Kohus jätab hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hageja soovitud eesmärki pole võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 3(4)

2-19-15568 Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leiab, et antud asjas ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda. Hageja Karin Linno ei ole menetlust algatanud ning tema menetlusse astumine oli seotud esialgse hageja surmaga. Hagi läbi vaatamata jätmist ei ole põhjustanud poolte käitumine, vaid õigusliku olukorra muutus, mida pooled ei saanud mõjutada. Neil põhjustel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.