AB Kreditex AS hagi Condor Inkasso OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. septembri 2019 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB Kreditex AS apellatsioonkaebus Condor Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
AB Kreditex AS apellatsioonkaebuse hind 3461,61 eurot Condor Inkasso OÜ apellatsioonkaebuse hind 3461,61 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AB Kreditex AS (registrikood 12041659), esindajad ringkonnakohtus esindaja Oksana Sobko Kostja: Condor Inkasso AS (registrikood 11081243), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Istungi toimumise aeg
10. märts 2020
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. septembri 2019 osaotsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõla 1408,61 euro ja viivise 276,56 euro saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista eelnimetatud summad kostjalt täiendavalt välja.
Välja mõista Condor Inkasso OÜ-lt AB Kreditex AS kasuks põhivõlg 10 248,42 eurot ja viivis 2012,12 eurot.
2.3.Otsus on tehtud tasaarvestuse reservatsiooniga. Otsus võidakse tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
2.4.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 1325,63 euro ja viivise 260,26 euro saamiseks.
2.5.Keelduda menetlemast hageja viivisenõuet 25.03.2019 järgneva perioodi eest.
2.6.Jätkata tsiviilasja menetlust kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks. Kui kohus edasises menetluses jätab tasaarvestuse vastuväitest tulenevalt hagi rahuldamata, tühistab kohus käesoleva otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.
3.AB Kreditex AS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Condor Inkasso OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustab kohus asja lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.AB Kreditex AS esitas 25.08.2017 Harju Maakohtule hagi Condor Inkasso OÜ vastu põhivõla 14 086,07 euro ja viivise 953,39 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle 25.03.2019 täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled suulise käsunduslepingu, mille alusel osutas kostja hagejale alates 2012.a võlgade sissenõudmise teenust. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja kandma hagejale võlgnikelt saadud raha ja esitama vastavad aruanded. Seejärel pidi hageja tasuma kostjale osutatud teenuste eest tasu 20% laekunud rahast ja hüvitama kostja tasutud riigilõivud.
3.Kuna kostja lõpetas ootamatult koostöö, ütles hageja 30.09.2016 avaldusega lepingu alates 10.10.2016 üles ja nõudis kostjalt käsundi täitmisega seotud dokumentide üleandmist, ülevaadet käsundi täitmisega seotud kuludest ning võlgnikelt saadud raha üle kandmist. Kostja nõuet ei täitnud ja esitas 21.10.2016 hagejale tasaarvestuse avalduse, kuid ei esitanud tõendeid selle kohta, millest kostja väidetav nõue tuleneb. Kostja teatas oma kirjas, et hageja võlgnikelt on seisuga 20.10.2016 laekunud kokku 14 086,07 eurot, kuid hageja poolt on kostjale hüvitamata 2547,94 eurot võla sissenõudmise kulusid (riigilõivud). Kostja ei esitanud hagejale nõutud dokumente, aruannet ega kandnud üle võlgnikelt saadud raha.
4.Kostja on kohustatud tasuma hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 2 alusel viivitusintressi. Kuna kostja ei esitanud aruannet, arvestab hageja viivist alates 20.10.2016, s.o kostja poolt viimasena esitatud teabe kuupäev. 20.10.2016 seisuga oli hageja võlgnikelt laekunud 14 086,07 eurot. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivitusintress seega vähemalt 953,39 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja ja kostja sõlmisid 2012.a suuliselt käsunduslepingu (leping 1), mille alusel osutas kostja hagejale võlgade sissenõudmise teenust. Hageja kohustus tasuma kostjale teenuse eest tasuna 30% (sisaldab käibemaksu) käsundi täitmise käigus hageja võlgnikelt sisse nõutud summadest. Samuti kohustus hageja hüvitama kostjale käsundi täitmisega tekkinud kulud.
7.Kostja ei ole lepingut 1 rikkunud ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Vastavalt poolte kokkuleppele tasaarvestati lepingust 1 tulenevad vastastikused nõuded. Hageja ei ole nõude esitamisel arvestanud oma kohustustega kostja ees. Pärast viimast tasaarvestust 20.10.2016 seisuga oli kostjale hageja võlgnikelt laekunud kokku 14 086,07 eurot. Hageja pidi seega tasuma kostjale 4225,82 eurot (14 086,07×30%) teenustasuna ja lisaks hüvitama kostja kantud kulud (riigilõivud) 2547,94 eurot. Seega võlgnes hageja kostjale kokku 6773,76 eurot (4225,82+2547,94) ja kostja hagejale 7312,31 eurot (14 086,07-6773,76). Hageja nõue on kostja tasaarvestusavaldusega lõppenud. Võimalikud täiendavad hageja nõuded tasaarvestab kostja täiendavalt.
8.Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Hageja tugineb oma kõrvalnõude arvutamisel ekslikult VÕS § 626 lg-le 2, millest tuleneb intressi, mitte viivise nõude õigus. Seadusjärgne intressimäär on alates 01.07.2016 olnud 0,00%.
9.Kostjal ei olnud lepingu 1 alusel kohustust esitada hagejale konto väljavõtteid ega tõendeid kantud kulude kohta. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja esitama vaid ülevaateid hageja võlgnikelt laekunud summade ja kostja kantud kulude kohta. Kostja on ülevaated esitanud.
10.Kostjal on õigus keelduda oma võimalike kohustuste täitmisest, kuni hageja on rahuldanud kostja nõude hageja vastu (VÕS § 110 lg 1). Oktoobris 2014 sõlmisid pooled suulise teenuste osutamise lepingu (leping 2), mille alusel vahendas kostja hageja poolt pakutavat refinantseerimisteenust hüpoteegi tagatisel (s.o isikule tema seniste võlgade tasumiseks laenu andmine) Express Credit AS poolt eelnevalt kostjale menetlemiseks üle antud võlgnikele. Hageja kohustus tasuma teenuse eest kostjale tasu, mis moodustus kokkulepitud osast laenusaajale antud laenu intressist, laenu lepingutasust ning laenusaajalt sisse nõutud leppetrahvidest ja viivistest. Lepinguga 2 ette nähtud tasukokkulepet muudeti augustis 2015. Kostja vahendusel sõlmiti hageja ja laenusaajate vahel kokk 42 laenulepingut, millest tulenevalt on kostja tasu vähemalt 151 754,36 eurot (käibemaksuga). Lisaks on kostjal õigus kokkulepitud viivisele 0,05% päevas. Kuna kostja tasaarvestas 21.10.2016 avaldusega oma lepingust 2 tuleneva nõude osaliselt (summas 7312,31 eurot) hageja nõudega enda vastu (summas 7312,31 eurot), on kostja lepingust 2 tulenev tasunõue hageja vastu vähemalt 144 442,05 eurot. Kostja tasaarvestab oma nõude hageja vastu hageja poolt esitatud ja esitatavate rahaliste nõuetega samas summas.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
11.Maakohus rahuldas hagi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 575,37 eurot, millest põhivõlg on 8839,81 eurot ja viivis 1735,56 eurot. Hageja põhinõue jäi rahuldamata 2734,24 euro ja viivisenõue 536,82 euro osas. Kohus keeldus hageja viivisenõude menetlemisest 25.03.2019 järgneva perioodi eest. 24.09.2019 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas hageja põhinõude menetlemise 2512,02 euro suuruse summa osas.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja on osutanud hagejale suulise käsunduslepingu alusel võlgade sissenõudmise teenust; teenuse osutamise käigus laekunud vahendid pidi kostja kandma hagejale üle; hageja pidi seejärel tagastama kostjale teenustasuna vähemalt 20% võlgnikelt saadud rahast (kostja väitel oli tasumäär 30%, hageja
väitel 20%); hageja pidi hüvitama ka sissenõudmise kulud; hageja arvestas kostja tasu brutolaekumiselt ehk enne hüvitamisele kuuluvate kulude lahutamist; pooled teostasid jooksvalt vastastikuseid kohustuste arvestusi ja arveldusi; viimane arveldus tehti seisuga 31.08.2014; hageja nõudega seotud hüvitamisele kuuluvate kulude summa on 1020,44 eurot.
13.Kuna hageja nõue on lahendamiseks valmis, kuid kostja tasaarvestuse vastuväite (ei põhine hageja nõudega samal lepingul) lahendamisega läheb veel aega, on mõistlik lahendada hagi osaotsusega tasaarvestuse reservatsiooniga ja jätkata tsiviilasja menetlust kostja vastuväidete lahendamiseks.
14.Hageja arvestas kostja poolt kolmandatelt isikutel sisse nõutud võlgade summaks 15 743,11 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu solidaarvõlgnikelt JJlt ja KKilt väidetavalt laekunud 9087,15 euro osas. Kostja võttis küll õigeks selle summa laekumise, kuid tema väitel maksis raha Soome kohtutäiturile kolmas isik, mistõttu võidakse raha kostjalt tagasi nõuda. Samas ei selgitanud kostja, millisel alusel on tal õigus raha endale jätta (v.a tasaarvestuse vastuväide). Kostja võttis omaks, et kokkuleppe kohaselt pidi ta kandma hageja võlgnikelt sissenõutud summad hagejale üle. Seni ei ole eelnimetatud raha tagastamist nõutud. Kuna viimasest laekumisest on möödunud ligi neli aastat, ei ole usutav, et raha maksja ei soovinud tegelikult makseid teha. Kui kolmas isik peaks siiski kostjalt raha tagasi nõudma, võib see anda aluse hageja vastu nõude esitamiseks.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue J. J ja K. Ki vastu tulenes Harju Maakohtu 23.11.2012 otsusest, selle kohtuotsuse täitmiseks taotles kostja hageja nimel täitemenetluste algatamist ja need täitemenetlused on nõude täies ulatuses rahuldamise tõttu lõpetatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on J. J ja K. Ki laekumisi juba varem arvesse võetud. Kuna kostja tunnistas 21.10.2016 tasaarvestusega hagi aluseks olevaid laekumisi 14 086,07 euro suuruses, pidi ta tõendama, et hageja nõude osaks olevate J. J ja K. Ki võla laekumiste osas on vastastikused arveldused juba tehtud. Kostja ei ole seda tõendanud.
16.Viimane vastastikuste kohustuste arvestus tehti 31.08.2014 seisuga. Hageja 20.09.2013 e-kirjas kostjale on arvestatud J. Jlt laekunud 880,11 eurot. Sama arvestuse kohaselt palus hageja kostjal tasuda tulude ja kulude vahena 2565,36 eurot, mille kostja ka tasus. Tõenditest ei selgu, kas eelnimetatud 880,11 eurot on hageja nõude aluseks olevate laekumiste hulgas või mitte. Samuti ei ole võimalik teha kindlaks, kas ja millises ulatuses võeti kostja poolt hagejale 29.08.2014 makstud 3177,27 euro osas arvesse J. J ja K. Ki võla sissenõudmisest kostjale laekunud raha.
17.Hageja lähtus nõude esitamisel kostja 21.10.2016 teatatud laekumistest suurusega 14 086,07 eurot. Alates 29.10.2018 menetlusdokumendist on hageja lähtunud laekumistest suurusega 15 743,11 eurot. Kostja tasaarvestusavaldusega on tõendatud tunnustatud laekumised suurusega 14 086,07 eurot. Ei saa välistada, et nende arvestuste vahe on seotud varasemate vastastikuste arveldustega. Seega oli hagejal hagi esitamise seisuga õigus nõuda kostjalt põhivõla 14 086,07 euro tasumist.
18.Kostja tasu määraks tuleb lugeda 30% laekumistest. Tasu vähendamist pidi tõendama hageja. Hageja tõenditest ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, kas ja millal leppisid pooled kokku tasumäära vähendamises 30%-lt 20%-le. Hageja esindaja AKi 05.03.2016 e-kiri ja kostja vastus sellise kokkuleppe olemasolu ja asjaolusid ei kinnita. Kostja väitel sõlmisid pooled oktoobris 2014 täiendava lepingu sissenõutavate võlgade refinantseerimise vahendamise kohta (leping II). Hageja võttis omaks läbirääkimiste pidamise sellise lepingu sõlmimiseks, kuid eitab kokkuleppeni jõudmist. Ei saa välistada, et lepingu I tasumäära vähendamist arutati koos lepingu II tingimustega kokkulepet saavutamata.
19.Seega tuleb hageja nõudest lahutada kostja tasu 30% (14 086,07 × 30% = 4225,82 eurot) ja kostjale hüvitamisele kuulunud kulu 1020,44 eurot. Hageja põhinõue on põhjendatud kokku 8839,81 euro ulatuses (14 086,07 – 4 225,82 – 1020,44).
20.Hageja palus hagiavalduses välja mõista viivise seadusjärgses määras, kuid viitas kõrvalnõude alusena ka VÕS § 626 lg-le 2, arvestades viivist siiski VÕS § 113 lg 2 teisele lausele vastavas suuruses. Hageja arvestas viivist alates 11.10.2016. Seisuga 25.03.2019 arvestas hageja viivist 2272,38 euro suuruses summas. Hageja esitas 29.08.2019 täiendava viivise arvestuse, s.o pärast eelmenetluse lõppu (15.08.2019) ja 29.08.2019 kohtuistungil hageja nõude arutamist. Pärast kohtuistungit esitatud nõuet kohus ei menetle. Hageja ei ole varem teatanud, et nõuab viivist ka 25.03.2019 järgneva perioodi kohta. Põhinõudelt 8839,81 eurolt väljamõistmisele kuuluv viivis on 1735,56 eurot (8839,81 × 8% aastas × 896 päeva).
21.Põhinõude 2734,24 euro (11 574,05 – 8 839,81) ja viivisenõude 536,82 euro (2272,38 – 1735,56) osas jääb hageja nõue rahuldamata.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata põhinõude 2734,24 euro ja viivisenõude 536,82 euro osas ning keeldus menetlemast hageja viivisenõuet 25.03.2019 järgneva perioodi eest. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses.
23.Kohus tuvastas õigesti, et kostja tunnistas 21.10.2016 tasaarvestusega hagi aluseks olevaid laekumisi summas 14 086,07 eurot, kuid leidis ebaõigesti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlana ainult 14 086,07 eurot. Asjas on tõendatud, et hageja võlgnikelt on kostjale laekunud makseid kokku 15 743,11 eurot.
24.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja tasu suurus on 30%. Alates oktoobrist 2014 on kostja tasu 20%. See tuleneb selgelt kostja enda esitatud kirjavahetusest ja aruannetest, kus kostja arvestas tasu suuruseks 20%. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlana 11 574,05 eurot (15 743,11 – 20% – 1020,44).
25.Kuna põhinõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses, ei ole alust viivisenõuet ümber arvestada. Kohus täpsustas 29.08.2019 kohtuistungil ise, kas hageja taotleb viivise väljamõistmist kohtuotsuseni. Tasutud riigilõiv on piisav ka täiendava viivisenõude menetlemiseks. Kohus ei viidanud, et ta ei menetle viivisenõuet 25.03.2019 kuupäevale järgneva perioodi eest. Kohtuistungil hageja vaid täpsustas arvestust kohtuistungi aja seisuga, kohus võttis täiendava viivisearvestuse vastu ja pidi sellega ka arvestama. Hageja ei muutnud oma nõuet. Viivisearvestuse täpsustamine on lubatud. Viivist on vaikimisi õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
26.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, mille maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
27.Maakohus arvestas ebaõigesti GKi suhtes toimuvas täiteasjas tehtud maksed 9087,15 euro suuruses summas J. J ja K. Ki võla katteks. Kostja ei võtnud omaks, et see summa laekus J. J ja K. Ki võla sissenõudmise tulemusel, nagu märkis maakohus. Vastupidi, kostja leidis, et G. Ki makseid ei saa K. Ki võla katteks arvestada. Soome kohtutäituri ja hageja esindaja vahel toimunud kirjavahetuses peeti silmas täitemenetlust, kus võlgnik oli G. K ja
sissenõudja K. K, mitte hageja. G. K ei ole hageja võlgnik. Kostja ei ole seega kohustatud G. Ki täiteasjas laekunud makseid hagejale üle kandma ega neid hageja võlgnike võla katteks arvestama. Neid makseid on õigus käsutada vaid võlausaldajal, K. Kil. Tähtsust ei oma see, et ka kostjal ei ole õigust neid summasid endale jätta.
28.Kohus märkis ekslikult, et ei pea usutavaks, et kõnealuse raha algne maksja ei soovinud tegelikult neid makseid teha. Need maksed kanti Soome kohtutäituri poolt kostja kontole sissenõudja K. Ki nõusolekul ja selleks ei olnud maksja, s.o võlgniku G. Ki nõusolekut vaja. Kuna K. K ei ole andnud juhist kanda need summad edasi hagejale, on tal igal ajal õigus nõuda nende summade endale ülekandmist ja kostja on kohustatud seda tegema, mitte andma hagejale üle. Kostja luges ekslikult oma 25.10.2017 menetlusdokumendis G. Ki täiteasjas laekunud maksed J. J võla katteks. Eksimus selgus hageja ja kohtutäituri meilivahetusest.
29.Maakohus märkis õigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue J. J ja K. Ki vastu tulenes kohtuotsusest, et selle täitmiseks taotles kostja hageja nimel täitemenetluse algatamist ja et täitemenetlused on nõude täies ulatuses rahuldamise tõttu lõppenud. Arusaamatuks jääb, miks nõuab hageja kostjalt nende võlgnike osas veel täiendavate summade endale ülekandmist.
30.Isegi siis, kui Soome kohtutäituri laekumised tuleb lugeda J. J ja K. Ki võla katteks, jättis maakohus ebaõigesti hageja nõudest maha arvestamata 3619,72 eurot, mille hageja on kostjalt juba saanud. Hageja kajastas oma nõudes J. J ja K. Ki osas Soome kohtutäituri laekumisi (mida ei saa üldse hageja nõudena arvestada) juba alates 08.05.2013. Kostja kandis hagejale 29.08.2014 üle 3177,27 eurot ja 20.09.2013 2565,36 eurot. Makse suurusega 3177,27 eurot sisaldas Soome kohtutäituri laekumiste alusel (millised kostja võttis ekslikult arvesse J. J võla katteks) võlgniku J. J võlgnevuse makset suurusega 2739,61 eurot (kostja arve selgitusega: inkasso teenus JJ 2739,61). Kostja makse suurusega 2565,36 eurot sisaldas Soome kohtutäituri laekumiste alusel (mille kostja võttis ekslikult arvesse J. J võla katteks) võlgniku J. J võlgnevuse makset summas 880,11 eurot. Hageja nõuab selle summa tasumist seega topelt.
VASTUSED APELLATSIOONKAEBUSTELE
31.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud teise poole kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32.Esimesena annab ringkonnakohus hinnangu kostja poolt 10.03.2020 kohtuistungil suuliselt esitatud taotlusele kohaldada hageja nõudele aegumist maksete osas, mis on laekunud enne 25.08.2014.
33.TsMS § 651 lg 2 järgi on poolel õigus nõuda ringkonnakohtus aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud.
34.TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Kuigi TsMS ei määratle selgelt, millise ajani saab menetlusosaline esitada apellatsioonimenetluses aegumise vastuväite, on Riigikohus leidnud, et arvestades TsMS § 329 lg-s 1 sätestatud kohustust esitada kohtumenetluses vastuväited võimalikult varakult
ning TsMS § 651 lg-s 1 sätestatud apellatsioonimenetluse olemust ja eesmärki, milleks on eelkõige maakohtu lahendi õiguspärasuse kontrollimine, saab apellant taotleda apellatsiooniastmes aegumise kohaldamist apellatsioonitähtaja jooksul ja vastustaja hiljemalt kohtu määratud vastuse ja seisukohtade esitamise viimasel päeval. Pärast nende tähtaegade möödumist ei saa apellatsioonimenetluses enam aegumise kohaldamist taotleda (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-136-10, p 15). Seega ei saanud kostja eelnimetatud põhjendustel aegumise kohaldamist ringkonnakohtus enam taotleda ja kostja taotlus jääb hilinenult esitamise tõttu tähelepanuta.
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt hagi rahuldama jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab lisaks maakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud summadele täiendavalt hageja kasuks välja põhivõla 1408,61 eurot ja viivise 276,56 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
36.Maakohtus ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: kostja on osutanud hagejale suulise käsunduslepingu alusel võlgade sissenõudmise teenust; teenuse osutamise käigus laekunud raha pidi kostja kandma hagejale üle; hageja pidi sellest rahast kostjale tagasi kandma teenuse tasu ja hüvitama sissenõudmise kulud; viimane arveldus tehti 31.08.2014 seisuga; sissenõudmise kulude suurus on 1020,44 eurot.
37.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostjale laekus teenuse osutamise käigus 15 876,78 eurot või 14 086,07 eurot, mida kostja ei ole hagejale üle kandnud; kas poolte vahel kokku lepitud tasumäär oli 20% või 30% võlgnikelt saadud rahast; kas Soome kohtutäiturile võlgnik G. Ki poolt K. Ki nõude täitmiseks tasutud summasid, mis kanti kohtutäituri poolt kostja kontole, saab arvestada hageja võlgnike J. J ja K. Ki võla katteks ning kostja on kohustatud need hagejale üle kandma. Samuti on vaidlus selle üle, kas hageja võis nõuda kostjalt viivise tasumist 29.08.2019 kohtuistungil esitatud täiendava viivise arvestuse alusel, s.o perioodi eest pärast 25.03.2019.
38.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-141-13, p 17).
39.Hageja märkis 25.03.2019 haginõude täpsustuses, et tõendite ja menetlusdokumentide järgi on võlgnikelt laekunud 15 743, 11 eurot, kuid ta ei toonud välja asjaolusid ega viidanud tõenditele, mille alusel saaks tema väidet esialgses hagiavalduses märgitust suurema nõude kohta kontrollida (II kd lk 84-86). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus seega õigesti, et kostjale laekus teenuse osutamise käigus hageja võlgnikelt 14 086,07 eurot, millele hageja tugines esialgses hagiavalduses.
40.TsMS § 442 lg 8 järgi peab kohus kohtuotsuse põhjendavas osas muu hulgas kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohtus hinnangul maakohus eeltoodut ei järginud, kui leidis, et poolte poolt
kokku lepitud kostjale makstav tasumäär oli 30%. Maakohus viitas selle järelduse tegemisel üksnes hageja esindaja A. Ki 05.03.2016 e-kirjale ja sellele kostja esindaja poolt saadetud vastusele, leides üldsõnaliselt, et need ei tõenda selgelt kokkuleppe olemasolu ja asjaolusid. Maakohus neid tõendeid ei analüüsinud, samuti jättis kohus hinnangu andmata kostja koostatud aruandele seisuga 31.12.2015, põhjendamata, miks ta selle tõendiga ei arvesta.
41.Hageja 05.03.2016 e-kirjas on palutud teha arveldused 31.12.2015 seisuga ja pakutud välja selle kaks erinevat viisi, millest esimese kohaselt teostab kostja hagejale kõikide saadud rahade ülekanded ja pärast seda teeb hageja tagasimakse, millega maksab kostjale teenuse eest ja hüvitab riigilõivu. Samuti on kirjas juhitud selgelt tähelepanu sellele, et varasemate kokkulepete kohaselt toimus rahade jaotus 70:30, kuid uute kokkulepete kohaselt on see 80:20 (tõlge I kd lk 63 pöördel ja lk 64). Sellele vastas kostja 18.03.2016 e-kirjaga, et ta on nõus teostama arveldused hageja pakutud esimese variandi järgi, andmed numbritega saadab raamatupidamine samal päeval ja lähiajal esitatakse ka aruanne asjade seisust (I kd lk 63). Kostja ei tuginenud oma vastuses sellele, et hageja e-kirjas märgitud 20% suurust tasukokkulepet ei ole pooled sõlminud, kuigi see oleks pidanud olema esimene asi, millele kostja oleks vastu vaielnud, kui sellist kokkulepet ei oleks pooltel olnud.
42.Kostja poolt seisuga 31.12.2015 koostatud aruandes on märgitud võlgnikelt laekunud summad, mis kostja kannab hagejale üle ning summad, mis hageja peab maksma kostjale, sh riigilõivud ja teenuse eest 20% laekumiste summast (II kd lk 69). Sellega on tõendatud, et kostja lähtus oma arvestustes samuti 20% suurusest tasust. Kostja selgitus ringkonnakohtu istungil, et tegemist on tema töötaja NA eksimusega, kes mõistis läbirääkimiste käigus saadud infot ebaõigesti, ei ole eluliselt usutav. Eelmärgitud tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et kostja tasu suurus on uue kokkuleppe kohaselt alates oktoobrist 2014 20% hageja võlgnikelt laekuvatest summadest.
43.Kostja 30.09.2014 arve, millele kostja oma vastuväidetes tugineb, on märgitud tasu suuruseks 30% ja see sisaldab arvestust kuni 31.08.2014 (I kd lk 32). Nimetatud arve ei tõenda seda, et oktoobris 2014 uut tasukokkulepet ei sõlmitud, kuna see kajastab eelneva perioodi makseid.
44.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et Soomes G. Ki suhtes toimunud täiteasjas (selles oli sissenõudjaks K. K) tehtud maksed, mis kanti kostjale üle Soome kohtutäituri poolt, tuleb lugeda tehtuks J. J ja K. Ki võla katteks, mis neil oli hageja ees. Kostja möönis ringkonnakohtu istungil, et K.K andis Soome kohtutäiturile korralduse kanda G. Kilt laekunud raha üle kostjale. Samas ei osanud kostja selgitada, miks K. K seda tegi, kui tal ei olnud selleks kostja väidete kohaselt mingit põhjust ning kostja ja K. K vahel puudusid igasugused õigussuhted. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus kostja ja K. K on omavahel seotud ainult hageja kaudu (K. K on hageja võlgnik ja kostja oli hageja esindaja võla sissenõudmise teenuse osutamisel), siis sai eelnimetatud ülekannete sisuks ja eesmärgiks olla üksnes see, et K. K soovis G. Kilt laekuvate summade arvel tasuda enda ja J. J võla hageja ees.
45.Kostja luges ka ise Soome kohtutäituri poolt üle kantud summasid laekunuks K. Ki ja J. J võlgnevuse katteks, mis nähtub kostja 25.10.2017 menetlusdokumendist (I kd lk 101 pöördel koos lisaga lk 107). Samuti nähtub see kostja 10.11.2015 e-kirjast hagejale, milles on märgitud, et eelnimetatud võlgnike viimane laekumine Soomest oli augustis (II kd lk 72). Asjaolu, et kostja on menetluse käigus oma seisukohta muutnud, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Kostja väide, tal on hagejale raha ülekandmiseks vaja K. Ki nõusolekut, on ringkonnakohtu hinnangul otsitud ja kantud soovist vältida oma kohustuste täitmist hageja ees.
46.Tõendatud ei ole kostja väide, et hageja on võlgnike J. J ja K.Ki osas juba kogu võlgnevuse kostjalt kätte saanud. Kostja tugines seda väidet esitades 29.08.2014 kostja poolt hagejale tehtud maksele suurusega 3177,27 eurot, mis sisaldas tema väite kohaselt Soome kohtutäituri laekumiste alusel võlgnik J. J võlgnevuse makset suurusega 2739,61 eurot ja mis on märgitud kostja 30.09.2014 arvele (I kd lk 32). Arve kirjelduse alusel ei saa eeltoodut tõendatuks lugeda.
47.Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et kostja tegi hagejale viimase makse 29.08.2014 ja kõigi kuni 31.08.2014 toimunud hageja võlgnike laekumiste eest on hageja kostjale ka tasunud. Seega on nii kostja 30.09.2014 arvel märgitud J. Jlt laekunud 2739,61 eurot kui ka 20.09.2013 kostja poolt üle kantud summast J. J võlg suurusega 880,11 eurot poolte vahel arveldatud. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt summade tasumist, mis laekusid kostjale hageja võlgnikelt pärast 31.08.2014, st alates oktoobrist 2014 ja milliseid ei ole kostja hagejale üle kandnud.
48.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti menetlemata hageja täiendava viivisenõude, mille hageja esitas 29.08.2019 maakohtu istungi protokolli järgi istungil (kohtuotsuses on ekslikult märgitud, et pärast kohtuistungit).
49.TsMS 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude maksmapanekuks kohtu kaudu tuleb tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt määratleda hagi ese ehk väljendada selgelt hageja nõue (TsMS 363 lg 1). Seega on tulevikku suunatud viivise väljamõistmise taotluse näol tegemist hagiavalduses esitatava nõudega, mitte hageja menetlusliku taotlusega.
50.Hageja esitas nii hagiavalduses kui ka 25.03.2019 haginõude täpsustuses viivisenõude kindla summana (25.03.2019 seisuga 2272,38 eurot) ja ei esitanud tulevikku suunatud nõuet. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei saa viivist nõuda menetlusliku taotlusega. Hageja leiab apellatsioonkaebuses ekslikult, et tal on õigus nõuda viivist vaikimisi kuni kohase täitmiseni.
51.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hageja põhinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmise arvestuse alusel: kostja võlgnevusest suurusega 14 086,07 eurot tuleb lahutada kostja tasu 2817,21 eurot (20% 14 086,07 eurost) ja kostja kulud suurusega 1020,44 eurot, mis teeb kokku 10 248,42 eurot. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks täiendavalt põhivõla katteks välja 1408,61 eurot. Hageja põhinõue jääb rahuldamata 1325,63 euro ulatuses.
52.Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt alates 11.10.2016 kuni 25.03.2019 suurusega 2012,12 eurot. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja viivise 276,56 eurot. Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 260,26 euro ulatuses.
53.TsMS § 173 lg 5 järgi ei märgita menetluskulude jaotust tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.