Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue X X esitas 08.01.2020 Harju Maakohtusse hagi Nordic Regional Airlines Oy vastu 400 euro hüvitamiseks. Lisaks palub ta välja mõista postikulu 6,50 eurot, riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 400 eurot. Hageja lendas Tallinnast vahemaandumisega Helsingis Londonisse (hageja oli registreeritud lendudele nr AY1016 (Tallinn-Helsingi) ja AY1335 (Helsingi-London). Lend nr AY1016 pidi graafiku järgi maanduma Helsingis 05.02.2019 kell 13:20 ja lend Londonisse nr AY1335 väljuma 14:00. Lend nr AY1016 hilines Helsingisse ja saabus planeeritud 13:20 asemel kell 14:27, milliseks ajaks oli järgmine lend juba väljunud. Londonisse saabumine hilines üle 3 tunni. Hagejal on õigus saada hüvitist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 (määrus 26172004) artiklite 6 ja 7 alusel summas 400 eurot. Hageja esitas 23.08.2019 kostjale hüvitisetaotluse. Selle sisulist vastust ei saadud. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 3 alusel, kuna hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Määruse 261/2004 mõttes peetakse erakorralisteks asjaoludeks muuhulgas asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste esinemist (määruse 261/2004 preambuli p 14). Lend nr AY1016 hilines Helsingisse ilmastikuolude ja sellest tingitud Helsingi lennujaama lennujuhtimiskeskuse poolt tarvitusele võetud meetmete tõttu ning saabus planeeritud 13:20 asemel kell 14:27, milliseks ajaks oli järgmine lend juba väljunud. Logiraamatu kohaselt oli Helsingi lennujaamas ilmastikutingimuste (rasked lumeolud) tõttu avatud üksnes 2 lennurada. Hageja paigutati ümber järgmisele Londonisse väljuvale lennule. Kuna lend Helsingisse hilines ilmastikutingimuste ja sellest tingitud Helsingi lennujaama juhtumiskeskuse poolt seatud maandumispiirangute koosmõjus, ei ole kostja kohustatud hagejale hüvitist maksma Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja lendas Tallinnast vahemaandumisega Helsingis Londonisse (hageja oli registreeritud lendudele nr AY1016 (Tallinn-Helsingi) ja AY1335 (Helsingi-London). Lend nr AY1016 pidi graafiku järgi maanduma Helsingis 05.02.2019 kell 13:20 ja lend Londonisse nr AY1335 väljuma 14:00. Lend nr AY1016 hilines Helsingisse ja saabus planeeritud 13:20 asemel kell 14:27, milliseks ajaks oli järgmine lend juba väljunud. Londonisse saabumine hilines üle 3 tunni. Pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatav määrus nr 621/2004. Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu. Samas on Euroopa Kohus korduvalt oma erinevates lahendites (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07; CC-549/07 ning C-257/14) leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 6 lõige 1 p-st b tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kui lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b

kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Kostja vastuväitel põhjustas lennu hilinemise erakorraline asjaolu määruse 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Kõnesoleva määruse preambuli punkti 14 kohaselt, Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas Helsingi lennujaama ilmastikutingimused (rasked lumeolud) on erandlik asjaolu selleks, et õigustada lennu AY1016 suunal TallinnHelsingi väljumise hilinemist sellisel määral, et reisija jäi maha jätkulennust AY1335 (HelsingiLondon). Maakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et konkreetselt hageja lend hilines tingituna erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud kostja ära hoida. Kostja esitatud logiraamatu kohaselt oli Helsingi lennujaamas ilmastikutingimuste (rasked lumeolud) tõttu avatud üksnes 2 lennurada. Sellest tingitud Helsingi lennujaama juhtumiskeskuse poolt seatud maandumispiirangute tõttu ei saanud kostja lend Tallinnast graafikujärgselt väljuda. See omakorda põhjustas jätkulennust maha jäämise. Kostja ei saa mõjutada kohtu hinnangul Helsingi lennujaama juhtimiskeskuse poolt seatud maandumispiiranguid seoses raskete ilmastikutingimustega. Kohus leiab, et kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud (sobimatud ilmastikutingimused Helsingi lennujaamas), mida ei saanud kostja vältida, siis tuleb hageja hüvitisenõue jätte rahuldamata. Vaidlust pole, et hageja paigutati ümber järgmisele Londonisse väljuvale lennule. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja menetluskulud on kulud õigusabile summas 280 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt on kostjale seoses kohtumenetlusega õigusteenuseid osutatud kokku mahus 1,4 tundi (kaebusele vastuse koostamine) tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta). Maakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud antud tsiviilasja menetluses on olnud vajalikud ja põhjendatud ning neile kulunud aeg 1,4 tundi pole ülemäärane. Esindaja õigusabi tunnihind on keskmisest kõrgem (200 eurot tund käibemaksuta). Kohus peab käesolevas tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades aga põhjendatuks 140 euro (käibemaksuta) suurust kostja esindaja õigusabi tunnihinda. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 196 eurot (käibemaksuta).

Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.