Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 16. aprill 2020, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-20303
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V M vastu kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
198,72 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond), lepinguline esindaja M Š (PlusPlus Legal OÜ, asukoht sama, e-post [email protected]). Kostja V M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista V M võlgnevus 137,60 eurot ja viivis lepingujärgses viivise määras 0,07% päevas põhinõudelt 61,12 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Menetluskulud jätta V M kanda. Välja mõista V M riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 36 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Välja mõista V M viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. V M võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 61,12 eurot, viivised 51,48 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivised alates 17.12.2019 kuni põhinõude 61,12 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulu 420 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 36 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja kohustus hagile kirjalikult vastama 08.04.2020 ning esitama hageja menetluskulude nimekirjale seisukoha 15.04.2020. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud ja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 75 eurot, õigusabikuludest 420 eurot ja menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulust 36 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.