Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-105355
Tsiviilasi
Laekeskus OÜ hagi Hydro Grupp OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hydro Grupp OÜ vastuhagi Laekeskus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.07.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja Hydro Grupp OÜ apellatsioonkaebus; 34 196,80 eurot tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja/vastuhagis kostja (vastustaja): Laekeskus OÜ (registrikood 11775690), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo Kostja/vastuhagis hageja (apellant): Hydro Grupp OÜ (registrikood 11376642), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.07.2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Hydro Grupp OÜ kanda.
3.Välja mõista Hydro Grupp OÜ-lt Laekeskus OÜ kasuks 581,16 eurot apellatsioonistme menetluskulude hüvitamiseks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Laenukeskus OÜ esitas 20.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hydro Grupp OÜ-lt 5767,40 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 17.04.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Laekeskus OÜ (hageja) esitas 28.04.2017 Tartu Maakohtule hagi Hydro Grupp OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 05.05.2017 määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2016. aasta augustis alltöövõtulepingu, mille sisuks oli Helsingis Artechi laevatehases hüdraulikatorude paigaldus. Tegemist oli suulise lepinguga tulenevalt eelnevast pooltevahelisest praktikast ja edukast koostööst. Hageja teostas hüdraulikatorude paigaldamist poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel 2016. aasta aprillist kuni 2017. aasta märtsini.
4.24.02.2017 esitas hageja kostjale tehtud töö eest arve nr 17004 summas 5580 eurot (tasumise tähtaeg 06.03.2017) ja 17.03.2017 arve nr 17006 summas 180 eurot (tasumise tähtaeg 20.03.2017). Vaatamata hageja poolsetele meeldetuletustele ei ole kostja arveid tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude 5760 eurot, viivise 66,36 eurot, edasiulatuva viivise TsMS § 367 järgi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (VÕS § 635, § 108 lg 1, § 113 lg 1) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et tal oli kohustus tasuda hagejale 5760 eurot. Kostja selgitas, et 29.03.2017 edastas kostja hagejale tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas hageja nõude oma nõudega. Hageja ei ole tasaarvestusele vastu vaielnud. Tasaarvestuse tulemusel jäi hagejal kohustus kostjale veel täiendavalt tasuda 21 120 eurot. Seega lõppes hageja nõue kostja vastu 29.03.2017, mil kostja saatis tasaarvestusavalduse.
6.22.11.2017 esitas kostja hageja vastu vastuhagi. Vastuhagis ja selle 19.10.2018 täpsustuses palub kostja mõista hagejalt välja põhivõla 20 082,60 eurot (VÕS § 115 lg 1), viivise 1021,19 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Juhul, kui kohus leiab, et kostja ei
ole 29.03.2017 tasaarvestusavalduse alusel oma nõuet hageja nõudega tasaarvestanud, siis palub kostja alternatiivselt hagejalt välja mõista põhinõude 25 842,26 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
7.Vastuhagi kohaselt oli poolte vahel sõlmitud lepingu järgi hageja kohustuseks hüdraulikatorude paigaldus. Pooled ei täpsustanud, kes tegelikkuses peab koha peal tööd tegema, vaid kokku oli lepitud, et kostja tellib hagejalt kahe isiku tööd. Reaalselt tegid Helsingis tööd hageja juhatuse liige CC ja tema vend OO.
8.2017. aasta märtsi alguses tekkisid probleemid CC ja Helsingis Artechi laevatehase peatöövõtja (Polarteknik OY) vahel, mille tulemusel teatas Polarteknik OY oma tütarettevõttele (PMC Polarteknik AS), kes tellis hüdraulikatorude paigaldustöid omakorda kostjalt, et CC ei lubata laevatehasesse. Sellest teatas kostja hagejale 03.03.2017. Kuivõrd kostja tellis hagejalt hüdraulikatorude paigaldustööd kahe inimese poolt, siis oli hagejal kohustus täita ka edaspidi lepingut ning teha Helsingis tööd. Kostja ei olnud poolte vahelist lepingut lõpetanud, kuna selleks puudus alus. Kostja soovis, et hageja teeb ka edaspidi kahe isikuga tööd. Hagejal on rohkem töötajaid ning eelmistel projektidel on kostja tellinud temalt ka 6-8 inimese tööd. Seega oleks hageja pidanud CC asemel saatma Helsingisse töid tegema muu isiku.
9.Tegelikkuses lõpetas hageja lepingu ning teatas 05.03.2017 SMS-i teel, et mitte keegi ei tule hageja poolt Helsingisse töid tegema. Kostja väidet hageja poolsest lepingu lõpetamisest tõendab CC ja BB vaheline Facebooki vestlus (tl 29), millest nähtuvalt on CC 05.03.2017 BB-le teatanud, et O ei tule tööle. Nimetatud teadet tuleb käsitleda hageja poolse lepingu lõpetamise avaldusena.
10.Kuna hageja otsustas alusetult lepingu üles öelda, siis tekitas ta sellega kostjale kahju saamata tulu näol summas 26 880 eurot. Kostja selgitas, et ta arvestas, et hageja töötajad teevad laevatehases töid kuni projekti lõpuni ehk kuni juulini 2017. Hageja müüs kostjale tööd kahe inimese pealt kokku hinnaga 38 eurot tunnis, millele ei lisandunud käibemaksu. Kostja müüs aga sama töö edasi PMC Polarteknik AS-le hinnaga 70 eurot tund kahe inimese pealt, millele samuti ei lisandunud käibemaksu. Seega oli kostja tuluks 32 eurot tunnis. Kostjal jäi saamata tulu kokku 26 880 eurot. Hagejal jäi tegemata kokku 840 töötundi, arvestades, et antud perioodis oli 21 nädalat ja nädalas on 40 töötundi. Kuna kostja sai hageja pool tehtud töö edasimüügi pealt tulu 32 eurot tunnis, siis saamata jäänud tulu on 26 880 eurot.
11.29.03.2017 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas osaliselt oma nõude hageja nõudega. Pärast tasaarvestust jäi kostja nõudeks 21 120 eurot. Kuna kostja säästis transpordikuludelt 1037,40 eurot, siis vähendas kostja nimetatud summa võrra oma nõuet ja palus hagejalt välja mõista 20 082,60 eurot. Kostja viivisenõude suuruseks perioodi 05.04.2017 - 22.11.2017 eest on 1021,19 eurot. Hageja vastus vastuhagile
12.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hagejal ei ole kohustust kostja ees, kuna hageja ei ole lepingut üles öelnud. Alusetud ja paljasõnalised on kostja väited, et 2017. aasta märtsi alguses tekkisid probleemid CC ja Helsingis Artechi laevatehase peatöövõtja Polarteknik OY vahel. Oma väidete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud väljavõtte CC ja PMC Hydraulics OY projektijuhi DD ja objektijuhi GG ́ vahel (tl 123 – 126), millest nähtuvalt kinnitavad nii DD kui ka GG, et ajal, mil CC töötas Artechi laevatehases, ei olnud temaga ühtki arusaamatust ja koostöö sujus.
13.Kostja lõpetas lepingu erakorraliselt ilma õigusliku aluseta, teatades hagejale 03.03.2017 telefoni teel, et 06.03.2017 ei vajata laevatehases enam tema teenuseid ja paludes hagejal enam mitte kohale ilmuda. Kuna poolte vahel oli sõlmitud suuline
leping, siis oli kostjal õigus leping suuliselt lõpetada ja seega on suuliselt telefoni teel tehtud ülesütlemisavaldus kehtiv. Suuline ülesütlemisavaldus tehti CC-le, kes on hageja ainuke juhatuse liige. Kuna lepingut ei olnud sõlmitud CC kui füüsilise isikuga, siis ei saa eeldada, et leping oleks üles öeldud üksnes CC osas. Seega on leping lõppenud hageja suhtes tervikuna.
14.Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja töövõtulepingut ise enam hiljem lõpetada. 05.03.2017 SMS-st nähtub, et hageja ei vaidle lepingu lõpetamisele vastu ja teavitas kostjat, et keegi tema töötajatest enam objektile ei tule ning et kostjale kuuluva bussi saab tema käest kätte. Kuna töövõtuleping oli lõpetatud, siis ei olnud ka hagejal huvi lepingut edasi täita ega ühtki oma töötajat tehasesse tööle saata. Lisaks on CC Facebooki vestluses AA-le öelnud, et Hydro Grupp OÜ töötaja RR (R) oli O-le (hageja töötaja OO-le) ajupesu teinud, mis tähendab omakorda seda, et päev enne CC-le helistamist, s.o 02.03.2017, üritas RR veenda OO hoopis kostja juures töötama. Kõigi eelduste kohaselt oli selle põhjuseks RR teadmine sellest, et hagejaga plaanitakse koostöö lõpetada ning töövõtuleping üles öelda. CC saatis igaks juhuks SMS-i sisuga „O ei tule, R saab bussi minu juurest kätte“ BB-le seetõttu, et kostja teaks, et OO ei tule nende juurde tööle.
15.Kuna kostja oli töövõtulepingut lõpetavaks pooleks, siis ei saanud tal sellest tulenevalt ka kahju tekkida, mistõttu on vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue põhjendamatu. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 12.07.2019 otsusega hagi rahuldati, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 5760 eurot, viivis 66,36 eurot ja viivis põhinõudelt (5760 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.04.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2751,86 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas. Pooled sõlmisid 2016. aasta augustis suulise alltöövõtulepingu, mille sisuks oli Helsingis Artechi laevatehases hüdraulikatorude paigaldus. Kostja tellis hagejalt hüdraulikatorude paigalduse 2 isiku poolt, konkreetseid isikuid, kes hageja poolt töid teostavad, pooled ei täpsustanud. Kuni 03.03.2017 teostasid töid CC ja OO. Kostja tehtud tööde eest esitatud arveid (tl 24, 30) tasunud ei ole.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtulepingu ütles üles hageja või kostja ja kas kostjal on sellest tulenevalt tekkinud õigus nõuda kahju hüvitamist.
19.Tõendatud ei ole, et CC-l tekkisid probleemid laevatehase peatöövõtja, Polarteknik OYga. 27.11.2018 istungil on kostja selgitanud, et mingisugust tüli tegelikult ei olnud (tl 142). Asjaolu, et Soome tööandjatel ei olnud hageja ja/või CC-ga mingisuguseid probleeme, ilmestab ka see, et alates 06.03.2017 alustas hageja koostööd samal objektil PMC Hydraulic OY-ga. Kui Soome tööandjatel oleks hagejale ja/või CC-le mingisuguseid etteheiteid olnud, siis on vähe tõenäoline, et hagejaga oleks sõlmitud uus leping ja võimaldatud samal objektil töid jätkata.
20.Tõendatud ei ole ka kostja väide, et hageja lõpetas erakorraliselt lepingu 05.03.2017. Puudub vaidlus selles, et 03.03.2017 teatas kostja telefoni teel CC-le vallandamisest. Kostja väited, et ta soovis küll hagejaga koostööd jätkata, kuid ei soovinud tööle üksnes CC, on paljasõnalised ja tõendamata. Alust kostja vastavas väites kahtlemiseks annab ka kostja 22.11.2017 vastuhagis ja 10.10.2018 istungil väljendatud seisukoht, et pärast 03.03.2017 telefonikõnet eeldas ta, et hageja saadab CC asemel tööle mõne teise töötaja. Tõendatud ei ole, et kostja on CC-le selgesõnaliselt telefonivestluses öelnud, et üksnes
teda ei oodata tööle ja hagejal tuleb tema asemel saata mõni teine töötaja. Kuna leping oli sõlmitud hageja ja kostja, mitte kostja ja CC vahel ning CC näol on tegemist hageja seadusliku esindajaga, siis ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejale teatanud, et ei ta soovinud üksnes CC tööle ilmumist ja palus tema asemel saata mõne teise töötaja. Järelikult lõpetas kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu 03.03.2017. Asjaolu, et kostja oli hagejaga sõlmitud töövõtulepingu lõpetamisest huvitatud, tõendab kostja 27.11.2018 istungil esitatud väide, et tegemist oli usalduse kaotusega, kuna hageja läks ise Soome otse tööd pakkuma (tl 142). Ei ole usutav, et kostja, saades teada, et hageja pakkus peatöövõtjale teenust ilma kostja vahenduseta, soovis sellest hoolimata jätkata koostööd hagejaga, välistades samas võimaluse koostööks CC-ga. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja lõpetas hagejaga töövõtulepingu 03.03.2017, siis ei saanud hageja enam 05.03.2017 lepingut lõpetada ning kostjale ei saanud hageja poolsest töövõtulepingu lõpetamisest kahju tekkida.
21.Lisaks ei olnud kostja õigustatud poolte vahel sõlmitud lepingut erakorraliselt üles ütlema ning seega ei saanud ka lepingu erakorralisest ülesütlemisest kostjale kahju tekkida. Kostja poolt 10.10.2018, 27.11.2018 ja 21.11.2018 istungitel antud selgitustest ja 10.12.2018 menetlusdokumendis esitatust nähtuvalt võib eeldada, et kostja ütles töövõtulepingu erakorraliselt üles hageja vastu usalduse kaotamise tõttu, kuna hageja tahtis pakkuda peatöövõtjale otseteenust. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et hageja alustas Soome tööandjatega läbirääkimisi laevatehases otse töö pakkumiseks enne kostja poolt töövõtulepingu ülesütlemist 03.03.2017. Kostja on 27.11.2018 istungil möönnud, et kokkulepe otse töö pakkumiseks pidi olema sõlmitud ajavahemikul 03.03 – 04.03 (tl 142). Seega on tõenäoline, et hageja saavutas Soome tööandjaga kokkuleppe pärast seda, kui kostja oli lepingu 03.03.2017 lõpetanud. 10.10.2018 istungil on kostja möönnud, et ta ei tea, millal hageja ja Soome ettevõtte vahel uus leping sõlmiti (tl 91). Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks enne töövõtulepingu lõpetamist 03.03.2017 alustanud Soome tööandjatega läbirääkimisi otse töö pakkumiseks ja vastavaid kokkuleppeid sõlminud, siis on tõendamata ka kostja väited, et hageja tegevuse tulemusena kaotas kostja hageja vastu usalduse. Seega ei ole kostja tõendanud hageja poolset olulist lepingurikkumist, mistõttu oleks kostja olnud õigustatud töövõtulepingu erakorraliselt üles ütlema. Eeltoodust tulenevalt ei saanud töövõtulepingu erakorralisest ülesütlemisest ka kostjale kahju tekkida.
22.Kostja tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud. Kostja on jätnud põhjendamatult hagejale tasumata 5760 eurot, kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei olnud õigustatud lepingut erakorraliselt üles ütlema, mistõttu ei saanud talle sellest ka kahju tekkida. Seega ei olnud kostjal nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.
23.Kuna kostja on põhjendamatult keeldunud võlgnevuse väljamaksmisest, siis on hageja põhinõue põhjendatud. Kuna kostja on kohustuse täitmisega viivitanud, siis on ka viivisenõue põhjendatud. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub 12.08.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
25.Pooltevahelise lepingu ütles üles hageja 05.03.2017 SMS-iga. See on tõendatud järgmiste asjaoludega: 1) hageja sõnumiga AA-le „järgmisest nädalast mina ja O teeme otse“, mis eelnes kostjalt saadud telefonikõnele, kus kostja palus CC-l isiklikult mitte tulla; 2) CC SMS-iga, mille sisuks oli „O ei tule“, mis tõendab, et kostja ei öelnud lepingut üles, vaid oli palunud mitte tulla ainult CC-l isiklikult. CC oli sellest teadlik, kuna muidu ei oleks ta saatnud SMS-i teatades, et OO ei tule; 3) CC ja AA vahelise
vestlusega, kus arutuses on, et kostjal on nüüd Soomes üks inimene vähem; 4) CC SMSga, kus ta annab teada, kuidas kostja saab oma bussi kätte.
26.Hagejale oli teada, et kostja palus 03.03.2017 telefonikõnes isiklikult laevatehasesse mitte tulla CC-l ning palus saata tööle mõne teise hageja töötaja. Antud asjaolu tõendab hageja poolt 05.03.2017 kostjale saadetud SMS sisuga „O ei tule“, mida maakohus on ebaõigesti hinnanud. Kui kostja oleks hagejaga lepingu lõpetanud, siis oleks see tähendanud, et mitte keegi hageja töötajatest ei pea esmaspäeval tööle tulema. Hageja on aga eraldi sõnumiga kostjat teavitanud sellest, et OO ei tule tööle, kuna ta teadis, et kostja ootab OO esmaspäeval tööle.
27.Kohus ei ole arvesse võtnud tõendit, kust nähtub, et hageja oli teadlik kostja soovist, et OO jätkaks kostja jaoks tööd. CC ja AA vahelises Facebooki vestlusest nähtub, et AA kirjutab: „No ütles, et läksid ahneks ja et tal nüüd Soomes 1 mees vähem“ (tl 27). Väide „üks mees vähem“ saab sõnumite vahetuse kontekstis tähendada CC, kuna just temal paluti mitte tulla. Kui kostja oleks hagejaga lepingu lõpetanud, siis oleks tal kaks meest vähem.
28.Hageja 05.03.2017 SMS sisuga „O ei tule, R saab bussi minu juurest kätte“ viitab sellele, et hageja oli lepingu ülesütlejaks. Kostja buss oli hageja käes ning sellega läksid poolte töötajad koos Soome tööle. Kuna hageja lõpetas lepingu, siis teavitas hageja sama teatega ka sellest, kust saab bussi kätte. Kui kostja oleks ise lepingu lõpetanud, siis oleks ta kohaselt ära lahendanud ka bussi üleandmise küsimuse.
29.Hageja ei ole tõendanud, et RR üritas veenda OO vahetama töökohta, kuid kohus on siiski lugenud selle asjaolu tõendatuks. Antud asjaolu ei ole ka eluliselt usutav. On ilmselge, et kostja ei hakka üle meelitama oma koostööpartneri töötajat olukorras, kus on pooleli kostjale väga tulus projekti, tulusat koostööd on partneriga tehtud aastaid ning töötaja on partneri omaniku ja juhatuse liikme vend. Lisaks jääb arusaamatuks, mille alusel on kohus järeldanud, et „kõigi eelduste kohaliselt oli selle põhjuseks RR teadmine sellest, et hagejaga plaanitakse koostööd lõpetada ning töövõtuleping üles öelda“.
30.Kostja esitas 29.03.2017 kahju hüvitamise nõude (tl 53) ja tasaarvestusavalduse (tl 54), milles märkis, et hageja ütles lepingu üles 05.03.2017. Sellele hageja vastu ei vaielnud ja teatas esimest korda, et ta ei ole sellega nõus alles 29.01.2018 vastuses vastuhagile. Kohus ei ole seda arvesse võtnud.
31.Jääb arusaamatuks, mille alusel kohus leidis, et hageja alustas Soome tööandjatega läbirääkimisi ja saavutas kokkuleppe uue töövõtulepingu sõlmimiseks pärast 03.03.2017 telefonikõnet. Kostja hinnangul tegi hageja peatöövõtjale otse pakkumise enne kostja telefonikõnet. Nimelt kirjutas AA hagejale: „Mulle väitis, et põdrad olid sinu sellise käitumise peale tigedaks saanud ja, et ta peab nüüd ka hindasid korrigeerima asuma“ (tl 28). Hageja nõustub sellega ja vastab: „eks ikka saavad kui ring nii pikk on“. Hageja on üritanud kohut eksitada esitades enda ja AA vahelise Facebooki vestluse vales järjekorras (tl 25-28). Kostja esitas apellatsioonkaebuses kirjavahetuse õiges järjekorras, millest ilmneb, et hageja ütles, et tema teeb järgmisest nädalast otse tööd peatöövõtjale enne, kui kostja oli helistanud hagejale ja palunud CC-l tehasesse mitte ilmuda. Seega ei vasta tõele hageja väide, et ta sai teada, et hakkab otse tööd tegema alles 06.03.2017 või vahemikus 03-05.03.2017.
32.Maakohus rajas otsuse hageja vastuolulistele väidetele. Kohus tõi otsuses välja, et hageja selgitas, et soomlastega otse leping oli sõlmitud 06.03.2017 kui hageja läks Soome laevatehasesse oma isiklikele asjadele järgi. 27.11.2018 istungil möönis hageja aga, et kokkulepe otse töö pakkumiseks võis olla sõlmitud ka enne. Seega ei oleks kohus tohtinud hageja väiteid arvestada ja oleks pidanud võtma asja lahendamisel aluseks muud tõendid. Hageja seaduslik esindaja andis kohtus vande all valeütlusi.
33.Maakohus ei oleks tohtinud arvesse võtta GG ja DD kirjalikke selgitusi, sest kostjal ei olnud võimalust küsida nende isikute käest täiendavaid küsimusi.
34.Kuivõrd on tõendatud lepingu ülesütlemine hageja poolt, siis tekkis kostjal lepingu ülesütlemise tõttu kahju, mis kuulub hageja poolt hüvitamisele. Kuivõrd kostjal on kahju hüvitamise nõue, siis on ka kostja tasaarvestusavaldus kehtiv. Vastustaja seisukoht
35.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leib, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
38.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu, mida maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kolleegium ei pea vajalikuks kõigile neile väidetele veelkord vastata.
39.Kostja kahju hüvitamise nõue põhineb asjaolul, et hageja lõpetas 05.03.2017 sõnumivahetuses kostja esindajaga erakorraliselt pooltevahelise alltöövõtulepingu, mille tulemusena jäi kostjal saamata lepingust loodetud kasum. Maakohu leidis põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud alltöövõtulepingu lõpetamist hageja poolt. Sellist SMS-i, milles hageja juhatuse liige oleks teatanud kostja juhatuse liikmele lepingu lõpetamisest, asjas esitatud ei ole. Kostja poolt viidatud üksikud fraasid erinevatest sõnumitest, milles üheski ei ole mainitud lepingu lõpetamisest, selliseks järelduseks alust ei anna. Kostja teeb meelevaldselt endale sobivaid järeldusi. Sõnumivahetuse, millele kostja vastuhagis tugineb, esitas maakohtule hoopis hageja, tõendmaks sellega kostjapoolset töövõtulepingu ülesütlemist.
40.Paljasõnaline on kostja väide, et hagejale oli teada, et kostja palus 03.03.2017 telefonikõnes isiklikult laevatehasesse mitte tulla CC-l ning palus saata tööle mõne teise hageja töötaja. CC-l isiklikult ei olnud kostjaga sõlmitud mingit lepingut. Kostja sai suhelda lepingu pinnalt CC-ga ainult kui hageja seadusliku esindajaga.
41.Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja on vastu vaielnud kostja väitele, et hageja ütles lepingu üles 05.03.2017 hilinenult alles vastuses vastuhagile. Vastuhagi aluseks olevatele väidetele saabki vastu vaielda alles vastuses vastuhagile.
42.Hageja on aga juba ka hagiavalduses esile toonud, teadmata siis veel kostja väidetavast kahju hüvitamise nõudest, kostja väidet välistava asjaolu, märkides järgmist: „03. märtsil 2017 sai hageja tuttava kaudu teada, et kostja soovib nendevahelist töövõtuölepingut lõpetada (lisa nr 2). Samal päeval teatas kostja telefoni teel hagejale otse, et tal ei ole enam lubatud töö tegemise kohta ilmuda.“
43.Maakohus ei lugenud tõendatuks asjaolu, et RR üritas veenda OO vahetama töökohta, nagu kostja ekslikult märgib. Tegemist ei ole asja lahendamise seisukohalt olulise
asjaoluga, mida kohus oleks pidanud tuvastama. Maakohus refereeris hageja selgitust tema poolt saadetud sõnumite kohta.
44.Maakohus ei ole otsusega tuvastanud, et hageja alustas Soome tööandjatega läbirääkimisi ja saavutas kokkuleppe uue töövõtulepingu sõlmimiseks pärast 03.03.2017 telefonikõnet. Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et hageja alustas Soome tööandjatega läbirääkimisi Artechi laevatehases otse töö pakkumiseks enne kostja poolt töölepingu ülesütlemist 03.03.2017. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, milliste tõendite alusel oleks maakohus pidanud jõudma vastupidisele järeldusele.
45.Maakohus on kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
47.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suurust ei ole kostja vaidlustanud.
48.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 581,16 euro hüvitamist 5,28 t õigusabi eest tasumääraga 110 eurot/t ilma käibemaksuta. Hageja ei soovi käibemaksu hüvitamist. Hageja esindaja tutvus maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega, suhtles kliendiga ja koostas vastuse kaebusele, kokku 5,28 tundi. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär vandeadvokaadist esindaja puhul.
49.Kostja ei ole hageja õigusabikulu suurusele vastuväiteid esitanud.
50.Seega tuleb hageja taotlus rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 581,16 eurot apellatsiooniastme õigusabikulu hüvitamiseks. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.