Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Laenukeskus OÜ esitas 20.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5767.40 euro saamiseks. Kohus tegi 23.03.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 17.04.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.05.2017 määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju maakohtule. 28.04.2017 esitatud hagiavalduses palub Laekeskus AS kostjalt välja mõista põhivõla 5760 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 66.36 eurot ja täiendava viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2016. a augustis alltöövõtulepingu, mille sisuks oli xxxx laevatehases hüdraulikatorude paigaldus. Tegemist oli suulise lepinguga tulenevalt eelnevast pooltevahelisest praktikast ja edukast koostööst. Hageja teostas xxxx laevatehases hüdraulikatorude paigaldamist poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel 2016. a aprillist kuni 2017. a märtsini. 24.02.2017 esitas hageja kostjale tehtud töö eest arve nr 17004 summas 5580 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 06.03.2017. Kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. 17.03.2017 esitas hageja kostjale tehtud töö eest arve nr 17006 summas 180 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 20.03.2017. Kostja ei ole ka nimetatud arvet tasunud. 03.03.2017 sai hageja tuttava kaudu teada, et kostja soovib nendevahelist töövõtulepingut lõpetada. Samal päeval teatas kostja hagejale telefoni teel, et tal ei ole enam lubatud kokkulepitud töö tegemise kohta ilmuda.

2-17-105355 Vaatamata hageja poolsetele meeldetuletustele ei ole kostja arveid tasunud. Hageja on tasumata summadelt arvestanud viivist seadusjärgses määras, s.o 8% aastas ehk 0,0223% tasumata summalt päevas. II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kosta möönab, et hageja on talle esitanud kaks arvet kogusummas 5760 eurot. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hagejal oli antud arvete esitamiseks õigus, kuivõrd ta tegi kostja jaoks alltöövõtulepingu alusel tööd ja hagejal oli õigus tehtud töö eest tasu saada. Kostja ei vaidle vastu ka asjaolule, et tal oli kohusustus tasuda hagejale 5760 eurot. Kostja vaidleb vastu asjaolule, et hagejal on endiselt kostja vastu nõue. 29.03.2017 edastas kostja hagejale tasaarvestusakti ja tasaarvestas hageja nõude kostja vastu oma nõudega hageja vastu. Hageja ei ole tasaarvestusele vastu vaielnud. Tasaarvestuse tulemusel jäi hagejal kohustus kostjale veel täiendavalt tasuda 21 120 eurot. Seega lõppes hageja nõue kostja vastu 29.03.2017, mil kostja saatis tasaarvestusavalduse.

III Vastuhagi 22.11.2017 esitas Hydro Grupp OÜ vastuhagi Laekeskus OÜ vastu. Vastuhagis ja selle täpsustuses palub mõista Laekeskus OÜ-lt välja põhivõla summas 20 082.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1021.19 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.11.2017. Juhul, kui kohus leiab, et Hydro Grupp OÜ ei ole 29.03.2017 tasaarvestusavalduse alusel oma nõuet Laekeskus OÜ nõudega tasaarvestanud, siis palub Hydro Grupp OÜ alternatiivselt Laekeskus OÜ-lt välja mõista põhinõude summas 25 842.26 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt oli poolte vahel 2016. a sõlmitud alltöövõtuleping, mis oli sõlmitud seoses xxxx laevatehase projektiga, mis algas 2016. aasta augustist ja pidi kestma 2017. aasta juulini. Laekeskus OÜ kohustuseks oli hüdraulikatorude paigaldus kahe isiku poolt. Pooled ei täpsustanud, kes tegelikkuses peab koha peal tööd tegema, vaid kokku oli lepitud, et Hydro Grupp OÜ tellib Laekeskus OÜ-lt kahe isiku tööd. Lepingu tasu maksti reaalselt teostatud töötundide eest. Poolte vahel on olnud edukas koostöö juba 6 aastat, kus Hydro Grupp OÜ on olnud tellija ja Laekeskus OÜ töövõtja. Alati on sõlmitud suuline alltöövõtuleping kindlaks projektiks ning Hydro Grupp OÜ sai alati loota Laekeskus OÜ peale, et ta selle töö ka ära teeb. Laekeskus OÜ asus tööle Helsinkis augustist 2016. Projekti algusest saadik tegid reaalselt Helsinkis tööd Laekeskus OÜ juhatuse liige M K ja tema vend H K. Märtsi alguses 2017. aastal tekkisid aga mingid probleemid M Ki ja Xxxx laevatehase peatöövõtja, xxxx, vahel, mille tulemusel oli xxxx teatanud oma tütarettevõttele, xxxxAS, kes tellis hüdraulikatorude paigaldustöid omakorda Hydro Grupp OÜ-lt, et M Kit ei lubata laevatehasesse. Sellest teatas Hydro Grupp OÜ Laekeskus OÜ-le 03.03.2017. a. Kuivõrd Hydro Grupp OÜ oli Laekeskus OÜ-lt tellinud hüdraulikatorude paigaldustööd kahe inimese poolt, siis oli Laekeskus OÜ-l kohustus täita ka edaspidi alltöövõtulepingut ning teha xxxx tööd. Hydro Grupp OÜ ei olnud poolte vahelist alltöövõtulepingut lõpetanud, kuna selleks puudus temal alus ning ta soovis, et Laekeskus OÜ teeb ka edaspidi kahe isikuga koha pealt tööd. Laekeskus OÜ-l on rohkem töötajaid ning eelmistel projektidel on Hydro Grupp OÜ tellinud temalt ka 6-8 inimese tööd. Seega oleks Laekeskus OÜ pidanud M Ki asemel saatma Helsinkisse töid tegema

2-17-105355 muu isiku. Tegelikkuses aga lõpetas Laekeskus OÜ ise alltöövõtulepingu ning teatas 05.03.2017 sms-i teel, et mitte keegi ei tule Laekeskus OÜ poolt Helsinkisse töid tegema. Tähtajalise töövõtulepingu sõlmimisel kindlaks projektiks ja perioodiks saavad mõlemad pooled eeldada, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni ja võivad vastavalt ka oma õigusi ja kohustusi lepingus kujundada. Seega arvestas Hydro Grupp OÜ, et Laekeskus OÜ poolt valitud kaks isikut teevad Xxxx laevatehases töid kuni projekti lõpuni ehk kuni juulini 2017. Laekeskus OÜ müüs Hydro Grupp OÜ-le tööd kahe inimese pealt kokku hinnaga 38 eurot tunnis, millele ei lisandunud käibemaksu. Hydro Grupp OÜ müüs aga sama töö edasi xxxx AS-le hinnaga 35 eurot tund ühe isiku poolt ehk kahe isiku eest 70 eurot tund, millele samuti ei lisandunud käibemaksu. Seega oli Hydro Grupp OÜ tulu Laekeskus OÜ-lt töö tellimise puhul kokku 32 eurot tunnis. Kuna aga Laekeskus OÜ otsustas alusetult töövõtulepingu üles öelda, siis tekitas ta sellega Hydro Grupp OÜ-le kahju. Hydro Grupp OÜ oli võtnud vastu xxxx AS-ilt tellimuse, mille kohaselt pidi 7 isikut paigaldama Xxxx laevatehase projektis hüdraulikatorusid. Kahe isiku tööd telliti Laekeskus OÜ-lt, ülejäänud tegi Hydro Grupp OÜ ise. Koostöö toimis 7 kuud ning kui Laekeskus OÜ ei oleks otsustanud koostööd katkestada, siis oleks see toimunud veel 5 kuud kuni see projekt pidi kestma. Seega oli Hydro Grupp OÜ teinud kõik vajalikud ettevalmistused ja oleks saanud ka kasu, kui Laekeskus OÜ ei oleks otsustanud oma tööd katkestada. Hydro Grupp OÜ-l jäi saamata tulu kokku 26 880 eurot. Hydro Grupp OÜ edastas 29.03.2017 Laekeskus OÜ-le kahjunõude, mille kohaselt pidi poolte koostöö jätkuma kuni 2017. a juuli lõpuni. Laekeskus OÜ katkestas tööde tegemise 05.03.2017. Seega jäi Laekeskus OÜ-l tegemata kokku 840 töötundi, arvestades, et antud perioodis oli 21 nädalat ja nädala töötundide arv on 40 tundi. Arvestades, et Hydro Grupp OÜ sai Laekeskus OÜ-lt saadud töö edasimüügi pealt tulu 32 eurot tunnis, siis saamata jäänud tulu on 26 880 eurot. Kui Laekeskus OÜ ei oleks alusetult lepingut üles öelnud ja oleks töödega jätkanud, oleks Hydro Grupp OÜ saanud lepingu pealt täiendavat tulu 26 880 eurot. Laekeskus OÜ oli teadlik, et Hydro Grupp OÜ müüb tema töö edasi. Hydro Grupp OÜ-l tekkis kahju summas 26 880 eurot, mille kohta esitas ta Laekeskus OÜ-le 29.03.2017 kahjunõude. Kuivõrd sel hetkel oli Laekeskus OÜ-l samuti nõue Hydro Grupp OÜ vastu, siis esitas Hydro Grupp OÜ ka tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas osaliselt oma nõude Laekeskus OÜ nõudega. Peale tasaarvestust jäi Hydro Grupp OÜ-l Laekeskus OÜ vastu nõue summas 21 120 eurot. Kuna Hydro Grupp OÜ säästis transpordikuludelt 1037.40 eurot, siis vähendab Hydro Grupp OÜ nimetatud summa võrra oma nõuet ja palub Laekeskus OÜ-lt välja mõista 20 082.60 eurot. Hydro Grupp OÜ on kahjunõudelt arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates 05.04.2017 kuni 22.11.2017 summas 1021.19 eurot. Samuti palub Hydro Grupp OÜ välja mõista täiendava viivise alates 22.11.2017 kuni nõude kohase täitmiseni.

IV Vastus vastuhagile Laekeskus OÜ vaidleb vastuhagile vastu, samuti leiab Laekeskus OÜ, et temal ei ole kohustust Hydro Grupp OÜ ees, kuna ta pole alltöövõtulepingut üles öelnud. Seega ei saa Hydro Grupp OÜ-l olla kahju hüvitamise nõuet Laekeskus OÜ vastu ega saanud toimuda ka tasaarvestust.

2-17-105355 Hydro Grupp OÜ väited, et märtsi alguses 2017. a tekkisid mingid probleemid M K ́i ja Xxxx laevatehase peatöövõtja xxxx vahel, mille tulemusel oli Xxxx teatanud oma tütarettevõttele Xxxx AS-ile, kes tellis hüdraulikatorude paigaldustöid Hydro Grupp OÜ-lt, et M K ́it ei lubata laevatehasesse, on alusetud ja paljasõnalised. Hydro Grupp OÜ ei ole selgitanud, millised probleemid M K ́i ja alltöövõtja Xxxx vahel tekkisid, mille tõttu M K ́it enam tehasesse ei lubatud. Tegelikkuses mingisuguseid probleeme M K ́i ja Xxxx vahel ei olnud. Probleeme tekitas hoopis Hydro Grupp OÜ asjaajamine laevatehases, kuna Hydro Grupp OÜ ja Xxxx vahel ei liikunud informatsioon piisavalt kiiresti, mistõttu teostas kogu asjaajamist Laekeskus OÜ, juhtides nii enda ettevõtte töötajat kui ka Hydro Grupp OÜ töötajaid ning kogu informatsioon Xxxx ja Hydro Grupp OÜ vahel liikus läbi Laekeskus OÜ. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks peaks Xxxx, kes seni on kogu aeg Laekeskus OÜ-ga suhelnud, ühtäkki teatama M K ́i mittelubamisest tehasesse Xxxx AS-i kaudu, kes teeb seda omakorda Hydro Grupp OÜ kaudu. Samuti ei nõustu Laekeskus OÜ väitega, et tema lõpetas pooltevahelise töövõtulepingu. Hoopis Hydro Grupp OÜ lõpetas erakorraliselt ilma igasuguse õigusliku aluseta töövõtulepingu, teatades Laekeskus OÜ-le 03.03.2017 telefoni teel, et 06.03.2017 ei vajata laevatehases enam tema teenuseid ja paludes Laekeskus OÜ-t enam mitte kohale ilmuda. Kuna poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, siis oli Hydro Grupp OÜ-l õigus töövõtulepingut suuliselt lõpetada ja seega on suuliselt telefoni teel tehtud ülesütlemisavaldus kehtiv. Kuivõrd M K on Laekeskus OÜ ainuke juhatuse liige, siis on ainult temal Laekeskus OÜ esindamise õigus. Suuline ülesütlemisavaldus tehti M K ́ile. Kuna töövõtulepingut ei olnud sõlmitud M K ́i kui füüsilise isikuga, siis ei saa eeldada, et töövõtuleping oleks üles öeldud üksnes M K ́i osas. Seega on leping lõppenud Laekeskus OÜ suhtes tervikuna. Järelikult ei saanud Laekeskus OÜ ise töövõtulepingut enam lõpetada ja ka 05.03.2017 saadetud sms üksnes ilmestab asjaolu, et Laekeskus OÜ ei vaidle töövõtulepingu lõpetamisele vastu. Asjakohatud ja põhjendamatud on ka Hydro Grupp OÜ väited, et Laekeskus OÜ oleks pidanud M K ́i asemel saatma töid tegema kellegi teise või et Laekeskus OÜ-l on tegelikult rohkem töötajaid. Kuna töövõtuleping oli lõpetatud, siis ei olnud ka Laekeskus OÜ-l huvi lepingut edasi täita ega ühtki oma töötajat tehasesse tööle saata. Kuna Hydro Grupp OÜ oli ise toovõtulepingut lõpetavaks pooleks, siis ei saanud tal sellest tulenevalt ka kahju tekkida, mistõttu on vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue põhjendamatu. V Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

2-17-105355 Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 5760 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 66.36 eurot ja täiendava viivise. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt puudub hagejal nõudeõigus, kuna kostja on 29.03.2017 esitanud hagejale tasaarvestusavalduse, tasaarvestades hageja nõude kostja kahjunõudega ja seega on hageja nõue kostja vastu lõppenud. Kostja on esitanud vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 20 082.60 eurot, kuna hageja tekitas alusetu töövõtulepingu ülesütlemisega kostjale kahju. Kostjale tekitatud kahju seisneb saamata jäänud tulus. Hageja kostja esitatud vastuhagi ei tunnista, kuna töövõtulepingu ütles üles kostja ja seega ei saanud tal kahju tekkida. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Laekeskus OÜ ja Hydro Grupp OÜ sõlmisid 2016. a augustis suulise alltöövõtulepingu, mille sisuks oli Xxxx laevatehases hüdraulikatorude paigaldus. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et Hydro Grupp OÜ tellis Laekeskus OÜ-lt hüdraulikatorude paigalduse 2 isiku poolt, konkreetseid isikuid, kes hageja poolt töid teostavad, pooled ei täpsustanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kuni 03.03.2017 käis 2 hageja töötajat xxxx laevatehases tööl. Pooled ei vaidle ka selle üle, et reaalselt teostasid töid hageja juhatuse liige M K ja tema vend H K. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja on 24.02.2017 esitanud kostjale tehtud tööde eest arve nr 17004 (tl 24) summas 5580 eurot ja 17.03.2017 arve nr 17006 (tl 30) summas 180 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu ütles üles hageja või kostja ja kas kostjal on sellest tulenevalt tekkinud õigus nõuda kahju hüvitamist. Töövõtulepingu ülesütlemine Hageja väidete kohaselt sai ta 03.03.2017 tuttava kaudu teada, et kostja soovib poolte vahelist töövõtulepingut lõpetada. Samal päeval teatas kostja hagejale telefoni teel, et tal ei ole enam lubatud kokku lepitud töötegemise kohta ilmuda. Kostja vastuväidete kohaselt tekkisid 2017. a märtsi alguses mingisugused probleemid Xxxx laevatehase peatöövõtja Xxxx ja M Ki vahel, mille tulemusel teatas Xxxx oma tütarettevõttele Xxxx AS-ile, kes tellis hüdraulikatorude paigaldustöid kostjalt, et M Kit ei lubata enam laevatehasesse (tl 58). Kostja teavitas sellest hagejat 03.03.2017 ja soovis, et hageja saadaks M

2-17-105355 K ́i asemel tööle mõne teise töötaja. Tegelikult hageja kedagi teist tööle ei saatnud, vaid lõpetas töövõtulepingu 05.03.2017. Hageja väidete kohaselt ei olnud M K ́i ja Xxxx vahel mingisuguseid probleeme ei olnud. Oma väidete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud väljavõtte M K ́i ja PMC Hydraulics OY projektijuhi Kalle Lindgren ́i ja objektijuhi Erik Hvidberg ́i vahel (tl 123 – 126), millest nähtuvalt kinnitavad nii Kalle Lindgren kui ka Erik Hvidberg, et ajal, mil M K töötas Xxxx laevatehases, ei olnud temaga ühtki arusaamatust ja koostöö sujus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja väidet, et M K ́il tekkisid mingisugused probleemid Xxxx laevatehase peatöövõtja, Xxxx-ga. 27.11.2018 toimunud kohtuistungil on kostja selgitanud, et mingisugust tüli tegelikult ei olnud (tl 142). Asjaolu, et xxx tööandjatel ei olnud hageja ja/või M K ́iga mingisuguseid probleeme, ilmestab ka see, et alates 06.03.2017 alustas hageja koostööd samal objektil Xxxx-ga. Juhul, kui Xxxx tööandjatel oleks hagejale ja/või M K ́ile mingisuguseid etteheiteid olnud, siis on kohtu hinnangul vähe tõenäoline, et hagejaga oleks sõlmitud uus leping ja võimaldatud samal objektil töid jätkata. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et mingisuguste probleemide tõttu Xxxx tööandjatega ei soovinud ta enam, et töid teostaks M K. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka kostja väide, et hageja lõpetas erakorraliselt alltöövõtulepingu 05.03.2017. Kostja selgituste kohaselt tõendab tema väidet hageja poolsest alltöövõtulepingu lõpetamisest M K ́i ja A A ́i vaheline facebook ́i vestlus (tl 29), millest nähtuvalt on M K 05.03.2017 A A ́ile teatanud, et H ei tule tööle. Nimetatud teadet tuleb kostja väidete kohaselt käsitleda hageja poolse alltöövõtulepingu lõpetamise avaldusena. Hageja on 29.01.2018 vastuses (tl 76 pöördel) ja 24.04.2018 vastuses (tl 86) selgitanud, et nimetatud sõnumist nähtub, et hageja ei vaidle töövõtulepingu lõpetamisele vastu ja teavitas kostjat, et keegi tema töötajatest enam objektile ei tule ning et kostjale kuuluva bussi saab tema käest kätte. 07.11.2018 vastuses (tl 120) on hageja täiendavalt selgitanud, et M K on Facebooki vestluses M K ́ile öelnud, et Hydro Grupp OÜ töötaja T T (T) oli Hle (hageja töötaja H K`ile) ajupesu teinud, mis tähendab omakorda seda, et päev enne M K ́ile helistamist, s.o 02.03.2017 üritas T T veenda H K ́it hoopis Hydro Grupp OÜ juures töötama. Kõigi eelduste kohaselt oli selle põhjuseks T T teadmine sellest, et hagejaga plaanitakse koostöö lõpetada ning töövõtuleping üles öelda. Sselgituste kohaselt saatis M K igaks juhuks sõnumi sisuga „H ei tule, T saab bussi minu juurest kätte“ A Aile seetõttu, et kostja teaks et H K ei tule nende juurde tööle. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 03.03.2017 teatas kostja telefoni teel M K ́ile vallandamisest. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka M K ́i ja M K ́i vahelise facebook ́i vestlusega, millest nähtuvalt on M K 03.03.2017 märkinud, et on ametlikult siis lahti lastud (tl 26). Kostja väited, et ta soovis küll hagejaga koostööd jätkata, kuid ei soovinud tööle üksnes M K ́it, on paljasõnalised ja tõendamata. Alust kostja vastavas väites kahtlemiseks annab ka kostja 22.11.2017 vastuhagis ja 10.10.2018 kohtuistungil väljendatud seisukoht, et peale 03.03.2017 telefonikõnet eeldas ta, et hageja saadab M K ́i asemel tööle mõne teise töötaja. Kohus leiab, et tõendatud pole kostja väide selle kohta, et kostja on M K’ile selgesõnaliselt telefonivestluses öelnud, et üksnes teda ei oodata tööle ja hagejal tuleb tema asemel saata mõni teine töötaja. Eeltoodust tuleneb, et kuna alltöövõtuleping oli sõlmitud hageja ja kostja, mitte kostja ja M K ́i ega H K ́i kui füüsiliste isikute vahel ning M K ́i näol on tegemist hageja seadusliku esindajaga, siis ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejale teatanud, et ei soovinud üksnes M K ́i tööle ilmumist ja palus tema asemel saata mõne teise hageja töötaja. Järelikult lõpetas kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu 03.03.2017. Asjaolu, et kostja oli hagejaga sõlmitud töövõtulepingu lõpetamisest huvitatud, tõendab kohtu hinnangul ka kostja 27.11.2018 kohtuistungil esitatud väide, et tegemist oli usalduse kaotusega, kuna hageja ise läks Xxxx otse tööd pakkuma (tl 142). Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja,

2-17-105355 saades teada, et hageja pakkus peatöövõtjale teenust ilma kostja vahenduseta, soovis sellest hoolimata jätkata koostööd hagejaga, välistades samas võimaluse koostööks M K ́iga. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja lõpetas hagejaga töövõtulepingu 03.03.2017, siis ei saanud hageja enam 05.03.2017 töövõtulepingut lõpetada. Seega on väär kostja väide, et hageja lõpetas töövõtulepingu erakorraliselt 05.03.2017. Kostja kahju hüvitamise nõue Kostja on kohtule esitatud vastuhagis palunud hagejalt välja mõista lepingu ülesütlemisest tekkinud kahju summas 25 842.26 eurot. Vastuhagi kohaselt seisneb nimetatud kahju saamata jäänud tulus, mida kostja oleks saanud, kui hageja ei oleks töövõtulepingut erakorraliselt lõpetanud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lõpetas kostja, mitte hageja. Seega ei saanud kostjale hageja poolsest töövõtulepingu lõpetamisest kahju tekkida. Järgnevalt hindab kohus, kas kostjale võis tekkida kahju tema poolsest töövõtulepingu erakorraliselt ülesütlemisest. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 1 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki pool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja on 10.10.2018 ja 27.11.2018 toimunud kohtuistungitel selgitanud, et hageja tahtis pakkuda peatöövõtjale otseteenust, soovides välistada tema ja peatöövõtja vahelt kaks alltöövõtjat ja kostja. 21.11.2018 kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kostja esindaja, et kostja kaotas seetõttu hageja vastu usalduse (tl 142). Kostja selgituste kohaselt nähtub hageja esitatud Facebook ́i vestlusest, et M K on M K ́ile teatanud, et „viimane info, mis mulle tuli, et järgmisest nädalast mina ja H otse, teised Hydro...“. Kostja väidete kohaselt oli hageja kokkuleppe Xxxx ettevõttega otse töövõtulepingu sõlmimise küsimuses sõlminud tegelikult enne 06.03.2017. 10.12.2018 menetlusdokumendis (tl 159) on kostja selgitanud, et alates 06.03.2017 tegi M K tööd otse Xxxx tellijale. Seega pidi hageja kokkulepe Xxxx ettevõttega otse töövõtulepingu sõlmimise küsimuses olema sõlmitud 03. või 04. märtsil 2017. a. Nimetatud selgitustest nähtuvalt võib eeldada, et kostja ütles töövõtulepingu erakorraliselt üles hageja vastu usalduse kaotamise tõttu. Hageja on 10.10.2018 kohtuistungil selgitanud, et hageja ei pakkunud enne kostja poolt lepingu ülesütlemist mingisugust konkurentsi ega rikkunud lepingut. Xxxx sõlmis hagejaga otselepingu pärast seda, kui kostja seaduslik esindaja helistas M K ́ile ja teatas, et enam objektile minna ei tohi. Mingit eelnevat kokkulepet konkurentsi pakkumises hagejal ja Xxxx-l ei olnud (tl 90 – 91). 27.11.2018 toimunud kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja vande all selgitanud, et soomlastega oli juttu, et peale laevatehase projekti oleks tulevikus võimalik koostööd teha, aga selle projekti raames ei olnud otse töö tegemisest konkreetselt juttu. Hiljem otsustati, et kostja poolt on vaja projekt lõpuni viia, M K ja H (Kutsar) olid oma tööga hakkama saanud ja siis otsustati otse hagejaga leping sõlmida (tl 139). Kostjal oleks õigus kahju hüvitamist nõuda, kui

2-17-105355 hageja oleks lepingu üle võtnud ja reaalselt soomlastega koostööd alustanud. Kuna kostja ise ütles lepingu üles, siis ei pidanud hageja olukorras, kus soomlased pakkusid talle järgmisel nädalal tööd, jääma ootele, millal ta uue töö saab (tl 141 pöördel, 142). Hageja selgituste kohaselt läksid M. K ja H. K järgmisel nädalal (06.03.2017) laevatehasesse asju ära tooma, sattusid seal rääkima H ́i ja L ́iga, kes olid objektil ja selle tagajärjel õnnestus neil sõlmida Xxxx ettevõttega uus töövõtuleping. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja selgitus, et Xxxx ettevõttega otse töövõtulepingu sõlmimise küsimuses lepiti kokku alles 06.03.2017. Hageja poolt kohtule esitatud M K ́i ja M K ́i vahelisest Facebook ́i vestlusest ajavahemikul 03.03.2017 – 05.03.2017 nähtuvalt on M K M Ki küsimusele, kas on lootust sealt otse töö kätte saada vastanud, et „viimane info mis mulle tuli, et järgmisest nädalast mina ja H teeme otse, teised on Hydro...“ (tl 28). Kuivõrd uus nädal algas 06. märtsil, siis pidi kokkulepe töö tegemiseks olema saavutatud enne 06.03.2017. Hageja seaduslik esindaja on 27.11.2018 kohtuistungil märkinud, et koostöö algas 06.03.2017 (tl 141 pöördel). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ütles töövõtulepingu üles 03.03.2017. Hageja väidete kohaselt ei olnud ta enne töövõtulepingu lõpetamist soomlastega koostööd alustanud ega lepingut üle võtnud. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et hageja alustas Xxxx tööandjatega läbirääkimisi Xxxx laevatehases otse töö pakkumiseks enne kostja poolt töövõtulepingu ülesütlemist 03. märtsil 2017. a. Kostja ise on 27.11.2018 kohtuistungil möönnud, et kokkulepe otse töö pakkumiseks pidi olema sõlmitud ajavahemikul 03.03 – 04.03 (tl 142). Seega on tõenäoline, et hageja saavutas Xxxx tööandjaga kokkuleppe uue töövõtulepingu sõlmimiseks peale seda, kui kostja oli hagejaga töövõtulepingu 03.03.2017 lõpetanud, sest pole teada (tõendatud) hageja ja Xxxx vahel uue lepingu sõlmimise aeg. 10.10.2018 toimunud kohtuistungil on kostja möönnud, et ta ei tea, millal hageja ja Xxxx ettevõtte vahel uus leping sõlmiti (tl 91). Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks enne töövõtulepingu lõpetamist 03.03.2017 alustanud Xxxx tööandjatega läbirääkimisi otse töö pakkumiseks ja vastavaid kokkuleppeid sõlminud, siis on tõendamata ka kostja väited, et hageja tegevuse tulemusena kaotas kostja hageja vastu usalduse. Seega ei ole kostja tõendanud hageja poolset olulist lepingurikkumist, mistõttu oleks kostja olnud õigustatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu erakorraliselt üles ütlema. Kuna kohus on tuvastanud, et kostja ei olnud õigustatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut erakorraliselt üles ütlema, siis ei saanud töövõtulepingu erakorralisest ülesütlemisest ka kostjale kahju tekkida. Nõuete tasaarvestamine Vastavalt VÕS § 197 lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on 24.02.2017 esitanud kostjale tehtud tööde eest arve nr 17004 (tl 24) summas 5580 eurot ja 17.03.2017 arve nr 17006 (tl 30) summas 180 eurot. Kostja on 22.11.2017 vastuses möönnud, et hagejal oli antud arvete esitamiseks õigus, kuivõrd ta tegi kostja jaoks töövõtulepingu alusel tööd ja hagejal oli õigus tehtud töö eest tasu saada (tl 50 pöördel). Kostja on jätnud hagejale eespool nimetatud arved tasumata, kuna tasaarvestas hageja nõude oma kahjuhüvitise nõudega.

2-17-105355 Kohtu hinnangul on kostja jätnud põhjendamatult hagejale tasumata 5760 eurot, kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei olnud õigustatud töövõtulepingu erakorraliselt üles ütlema, mistõttu ei saanud talle sellest ka kahju tekkida. Seega ei olnud kostjal nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5760 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista perioodi 06.03.2017 kuni 28.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivise summas 66.36 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.04.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on põhjendamatult keeldunud võlgnevuse väljamaksmisest ja on seega kohustuse täitmisega viivitanud, siis leiab kohus, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 66.36 eurot on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 29.04.2017 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-17-105355 Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja, Hydro Grupp OÜ kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 450 eurot, esindajakulu summas 2528.16 eurot ja lepingulise esindaja transpordikulud marsruudil Tartu – Tallinn – Tartu summas 45.58 eurot. Hageja palub tulenevalt TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 167.40 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 282.60 eurot, kokku 450 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 7000 eurot tasumisele riigilõiv 450 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 450 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusteenust kokku 22,29 tundi tunnitasu määraga 115.47 eurot tund. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvete kohaselt on hageja esindajal kulunud tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks, kohtu 19.04.2017 määrusega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 5 tundi ja 30 minutit, e-toimikuga tutvumiseks, sh tutvumiseks kohtumäärusega kohtualluvuse kohta 4 minutit; kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks, Harju Maakohtule päringu koostamiseks, hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning selle e-toimikusse üleslaadimiseks kokku 27 minutit; Harju Maakohtu 29.12.2017 määrusega, hagiavalduse vastuse, selle lisade, vastuhagi ja selle lisadega tutvumiseks, kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks ja hageja seisukohtade koostamiseks kokku 4 tundi ja 56 minutit; kostja seisukohaga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 1 tund ja 34 minutit; kohtukutsega tutvumiseks, kliendile kaaskirja edastamiseks, istungiks ettevalmistamiseks, ja istungil osalemiseks 5 tundi ja 51 minutit; seisukoha koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks, kohtu ja kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks kokku 4 tundi ja 37 minutit. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arves nr 171241 kajastatud ajakulu 27 minutit, mis kulus ajavahemikul 13.09.2017 – 20.10.2017 kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks, Harju Maakohtule päringu koostamiseks, hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning selle e-toimikusse üleslaadimiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja esindaja saatnud kohtule 13.09.2017 e-kirja, mis koosneb sisuliselt ühest lausest, milles hageja esindaja soovib teada, kui kaugel on käesoleva tsiviilasja

2-17-105355 menetlemine. Kohtu hinnangul ei võta ühelauselise e-kirja koostamine ja hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumine rohkem aega kui 3 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamist ei saa tulenevalt Riigikohtu 06.05.2015 lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 lugeda mõistlikuks ja põhjendatud kuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata. Samuti ei saa vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvaks lugeda ajakulu, mis kulus esindaja ja kliendi vaheliseks suhtlemiseks. Esindajal on küll kohustus hoida kliendi menetluse käiguga kursis ja kliendil on õigus oma esindajaga suhelda nii palju, kui ta soovib, kuid nimetatud suhtluse ajakulu ei pea hüvitama vastaspool. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arves nr 180658 kajastatud ajakulu 5 tundi ja 51 minutit, mis kulus kohtukutsega tutvumiseks, kliendile kaaskirja edastamiseks, istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis 10.10.2018 kohtuistung 1 tunni ja 9 minutit. Võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja mahtu, peab kohus kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Võttes arvesse, et hagejat esindas vandeadvokaat, kelle jaoks kliendi kohtus esindamine on tavapärane tööülesanne, peab kohus kohtukutsega tutvumise ja kliendi teavitamise mõistlikuks ajakuluks 1 minutit. Seega on kõigi arves nr 180658 kajastatud toimingute mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi ja 10 minutit. Ülejäänud arvetes kajastatud ajakulu peab kohus põhjendatuks. Seega on hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud kokku 19,54 tunni ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 115.47 eurot. Kohus on seisukohal, et antud tunnihind ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-39-16 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 120 eurot (käibemaksuga või käibemaksuta). Seega on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud kokku 2256.28 euro ulatuses (19,54 x 115.47 eurot). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja transpordikulud 45.58 eurot, mis on seotud kohtuistungile sõitmisega marsruudil Tartu – Tallinn – Tartu. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2751.86 eurot (s.o riigilõiv summas 450 eurot, lepingulise esindaja kulu summas 2256.28 eurot ja lepingulise esindaja transpordikulud 45.58 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.