Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Osaühing PETGUR (registrikood 10428242), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja Kostja (apellant) Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu (registrikood 80086659), lepinguline esindaja Anatoli Jort
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2018. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult Osaühingu PETGUR kasuks välja menetluskulud 360 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 1(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10277 Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Avalduse asjaolud
1.Osaühing PETGUR (hageja) esitas 8. juulil 2015 Harju Maakohtule Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu (kostja) vastu hagi (nõuet muudetud 1. septembril 2015), milles palus kohustada kostjat taastama kostja kulul elektrivarustus Niine 8 maja elektrikilbist hagejale kuuluvasse ruumi Tallinnas Niine 8-15.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 6. veebruarist 2007 Niine tn 8E-15 korteriomandi (korter, korteriomand) omanik. Kostja juhatuse liige lõikas 2013. a detsembris läbi ühiskoridoris asuvad elektrijuhtmed, millega katkestas elektrivarustuse hageja korteriomandisse. Hageja avastas elektriühenduse puudumise 9. jaanuaril 2014. Hageja palus kostjal taastada elektrivarustus, kuid kostja keeldus sellest. Kostja takistab ka ligipääsu korteriühistu haldusalas olevale elektrikilbile voolu avamiseks.
3.Kostja rikub hageja õigust kasutada korteriomandit. Kostjal ei olnud õigust elektrit välja lülitada ega elektrikaablit läbi lõigata. Kostja tegevus oli omavoliline. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Vastuse kohaselt kasutas hageja elektrienergiat ebaseaduslikult. Kostja avastas 2014. a, et hageja kasutas eeldatavasti seitse aastat (alates 2007. a) üldelektrit, kuid ei maksnud selle eest. Kõikidel korteriomanikel pidi olema eraldi sõlmitud elektrileping, kuid hagejal seda ei olnud. Kostja on hagejale selgitanud, et kui hageja soovib kasutada elektrit, tuleb tal sõlmida leping elektrienergia müüjaga ning esitada kostjale kooskõlastamiseks elektriprojekt.
6.Kostjal oli õigus katkestada elekteriühendus ning eemaldada elektrikaabel. Kostjal on kohustus tegutseda enda liikmete huvides. Liikmete huvides ei ole see, kui hageja kasutab enda tarbeks, kuid teiste arvel, korterelamu üldelektrit. Kostja ei nõustu sellega, et elektrienergia ebaseaduslikuks kasutamiseks paigaldatud elektrikaabel oli korteriomanike kaasomandis ja kostjal ei olnud õigust seda eemaldada. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018 otsusega hagi ning kohustas Tallinn, Niine tn 8 korteriühistut taastama enda kulul elektrivarustus Niine tn 8 maja elektrikilbist hageja ruumi Tallinnas Niine 8-15. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjale hageja kasuks välja menetluskulud 1426 eurot.
8.Otsuse kohaselt on 2013. a detsembris kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 2 kohaselt korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 järgi võib omanik nõuda rikkumise kõrvaldamist ning rikkumisest hoidumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. 2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10277 Kostja rikkus elektrikaabli läbilõikamisega KOS § 10 lg-s 2 sätestatud kohustust, sest takistas kaasomandi eseme kasutamist.
10.Elektrikaabel kuulus kaasomandi koosseisu. Hageja on saanud elektrit kasutada alates korteri omandamist. Lisaks sellele on tõendatud elektri olemasolu enne korteri omandamist. Elektrivõrgu rekonstrueerimise projekt kinnitab, et hageja ruume ei käsitletud elektriühenduseta ruumidena. Samuti nähtub hageja esitatud rendilepingutest, et korteris võis enne selle omandamist olla elektriühendus. Elektrijuhtmestik kuni hageja ruumini on kaasomandi osa.
11.Kuivõrd kaasomandi eseme kahjustamine lõpetas hageja ruumide elektriühenduse, tekitas see hagejale kahju, kuna hageja ei saanud korteriomandit kasutada. Hageja saaks VÕS § 136 lg 5 järgi nõuda endise olukorra taastamist.
12.Elektriühenduse katkestamist ei õigusta asjaolu, et hagejal ei olnud liitumis- ning võrgulepingut elektrienergia ostmiseks. Elektrienergia tarbimine võis kostjale anda õiguse esitada hageja vastu nõue kulutuste hüvitamiseks.
13.Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et läbilõigatud elektrikaabel oli paigaldatud hageja või eelmise omaniku poolt ning vastuolus korterielamu projektiga ja ei kuulunud korteriomanike kaasomandisse. Isegi kui hageja oleks paigaldanud elektrikaabli õigusliku aluseta, ei oleks kostjal õigust seda läbi lõigata. Tsiviilühiskonnas tuleb õigusi realiseerida esmajoones kohtu vahendusel ja mitte omaabi teel. Arvestades hageja poolt elektrienergia pikaajalist kasutamist, ei olnud kostjal õigust kasutada omaabi, sest rikkumine ei leidnud aset vahetult.
14.Asja lahendamist ei mõjuta see, kas hageja ruumide elektriga varustamiseks on vaja juurde muretseda täiendavat amperaaži. Olukorras, kus kostja on senise elektriühenduse lubamatult katkestanud, ei vabane kostja endise olukorra taastamise kohustusest põhjusel, et endise olukorra taastamine nõuab lisatoiminguid või -kulutusi (nt täiendava amperaaži hankimist). Kui endise olukorra taastamine vajab täiendavaid kulutusi või toiminguid, on kostja kohustatud need kulutused kandma või toimingud tegema.
15.Hageja nõude rahuldamist ei välista ka see, et korteriühistu üldkoosolek võttis vastu otsuse, millega seadis hagejale täiendavad tingimused korteri ühendamiseks elektrivõrku. Kohtu hinnangul on sellise otsuse täitmine hea usu põhimõtte vastane, sest kostja loob sellega õigusliku alusel enda õigusvastasele käitumisele.
Apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
17.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei arvestanud maakohus korterelamus kehtivat elektrienergia tarbimise korda ega kostja motiive elektriühenduse katkestamisel.
18.Hagejal ei olnud õigust kasutada elektrienergiat, sest hagejal ei olnud selleks sõlminud vastavat lepingut. Kostja ei vahenda elektrienergia saamist. Samuti ei olnud elektriprojektides hageja ruum kunagi elektrivõrguga ühendatud. Maakohus hindas elektriprojekte ebaõigesti. Elektriprojektide kohaselt oli võimalik hageja ruumi elektrivõrguga ühendada. Ainuüksi võimaluse olemasolu ei tähenda elektriühenduse olemasolu. Elektrikaabel oli paigaldatud omavoliliselt ning ei saanud kaasomandi osaks. Kuna hagejal ei olnud õigust kasutada elektrienergiat, oli kostjal õigus hageja elektriühendus katkestada. Kostja tegevus oli kooskõlas teiste korteriomanike huvidega. 3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10277 Kostja õiguse elektriühenduse katkestamiseks saab analoogia korras tuletada ka elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg-st 1 ja § 90 lg 9 p-st 2.
19.Maakohtu otsuse resolutsioon väljub vaidluse piiridest. Maakohus ei eristanud elektrivõrguga ühendamist ning võrguühenduse kasutamist. Otsuse resolutsiooni kohaselt peab kostja lisaks elektriühenduse loomisele varustama hagejat elektrienergiaga. Korterelamus kehtib aga teistsugune elektrienergia saamise kord.
20.Maakohus oleks pidanud asja lahendama hagita menetluses. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse uutmata.
22.Hageja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja lisab, et ei nõustu sellega, et otsuse resolutsioon väljub vaidluse piiridest. Otsus kohustab kostjat taastama elektrivarustuse elektrikilbist kostja ruumi. Hagejale annab õiguse elektrienergiat kasutada tarbimisleping. Hageja on valmis sõlmima tarbimislepingu, kuid see ei ole võimalik, kui elektrivarustust ei ole taastatud. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
24.Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust leida, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi või rikkus oluliselt menetlusõigust. Maakohus hindas jälgitavalt menetluses esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja eelkõige samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
25.Korteriomanik võib nõuda korteriühistult AÕS § 89 ja KOS § 16 järgi rikkumise lõpetamist ning endise olukorra taastamist, kui korteriomanik ei saa kasutada kaasomandi esemes olevat elektrisüsteemi ja tal ei ole ligipääsu elektrivõrku.
26.Maakohus leidis õigesti, et elektrisüsteemi (elektrijuhtmestikku) saab kuni hageja korteriomandi reaalosani lugeda osaks elamusisesest jaotusvõrgust, mis kuulub korteriomandi kaasomandisse. KOS § 1 lg 2 ja § 2 järgi on korteriomanike kaasomandis korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed (elektrisüseem), mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks (vt ka 21.10.2015. a RKTKm nr 3-2-1-107-15; 16.05.2018. a RKTKm nr 2-16-8344, p 11).
27.Korteriomanikul on reeglina õigus kasutada elektrisüsteemi ning saada ligipääsu elektrivõrku. KOS § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi. KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Teistel korteriomanikel on kohustus taluda korteriomandi reaalosa ja kaasomandis osa tavakasutamisest tekkivaid mõjusid (KOS § 11 lg 1 p 2). Korteriomanik ei saaks kasutada korteriomandi reaalosa ega kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, kui ta ei saaks ennast elektrisüsteemi ühendada.
28.KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanik võib KOS § 15 lg 5 järgi nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste 4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10277 kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. KOS § 15 lg 6 p 6 kohaselt käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena mh korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide (sh elektrisüsteemi) rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist.
29.Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu, valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi (KOS § 8 lg 1 teine lause). Korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kolleegiumi arvates on korteriühistul KÜS § 2 lg 1 järgi kohustus tagada kaasomandi osa majandamine, sh selle korrashoid ning säilitamine. Viidatud sättest tulenevalt saab korteriomanik, kes ei ole ühendatud elektrisüsteemi, nõuda korteriühistult selle kasutamise võimaldamist ning elektrivõrguühenduse tagamist.
30.Kui korteriühistu on kaasomandis olevat elektrisüsteemi muutnud ning korteriomaniku elektrivõrgu katkestanud (nt elektrikaabli läbilõikamisega), saab korteriomanik AÕS § 89 ja KOS § 16 lg 1 järgi nõuda elektrisüsteemi taastamist ning võrku tagasi ühendamist. Praegusel juhul tuvastas maakohus, et hagejal oli korteriomandi ostmisel ning enne selle katkestamist elektriühendus. Kostja ei ole esile toonud, et elektrikaabli läbilõikamine oli vajalik elekrisüsteemi korrashoidmiseks vm viisil kaasomandi eseme majandamiseks. Kostja ei ole elektriühendust taastanud. Seega saab hageja nõuda rikkumise lõpetamist ning elektriühenduse taastamist.
31.Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks.
32.Kostja väidab, et elektriühenduse katkestamise ja elektrikaabli läbilõikamist õigustas asjaolu, et hagejal ei olnud võrguühenduse (ja/või tarbimislepingut) ning hageja kasutas üldelektrit, kuid ei maksnud selle eest. Üksnes selline asjaolu ei anna alust elektriühenduse katkestamiseks ja elektrikaabli läbilõikamiseks. Kostjal ei tulene selleks õigust ELTS § 68 lg-st 1 ning § 90 lg 9 p-st 2. Viidatud sätteid ei saa kohaldada ka analoogia korras. Elektriühenduse katkestamiseks ei andnud alust ka KOS ega KÜS. Kuigi korteriühistul tuleb juhinduda korteriühistu liikmete ühistest huvidest, tuleb sealjuures arvestada ka hageja kui ühistu liikme huvidega. Ühe ühistu liikme suhtes elektriühenduse katkestamine ja kaabli läbilõikamine ei ole kooskõlas KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud korteriühistu eesmärgiga. Maakohus märkis õigesti, et kostja oleks pidanud enda nõudeid maksma panema kohtu vahendusel ning mitte omaabi kasutades. Kostja oleks saanud hagejalt nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles hageja kasutas üldelektrit, kuid ei maksnud selle eest.
33.Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka väide, et hagejale kuuluv korteriomand ei ole elamu toite- ja jaotusvõrgu elektripaigalduse projekti kohaselt korterelamu elektrivõrku ühendatud ning et hageja on ennast ise ebaseaduslikult elektrivõrku ühendanud. Vaidlust ei ole selles, et korteri ostmisel 2007. a oli hagejal elektriühendus. Maakohus tuvastas jälgitavalt, et hagejale kuuluvas korteris oli enne korteri omandamist elektriühendus. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ühendas ennast ise ebaseaduslikult elektrivõrku. Kostja avastas hagejal lepingute puudumise ning elektrivõrgu ühenduse kostja korteri ja elektrikilbi vahel korterelamu ligikaudu seitse aastat pärast seda, kui hageja oli korteri omandanud. Iseenesest ei ole vanemate majade puhul välistatud, et nende renoveerimisel leitakse elektriühendusi, mis ei kajastu täpselt olemasolevates projektides või korteriomanikel või -ühistul olevates dokumentides ja mille kohta korteriomanikel täpset infot ei ole. Sellisel juhul tuleb olukord lahendada lähtuvalt hea usu põhimõttest ning 5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10277 omavahel koostööd tehes. Esmajoones lasub aga kaasomandi eseme majandamise kohustus korteriühistul ning korteriühistul tuleb kasutada abinõusid elektrijuhtmestiku ja -süsteemi korda viimiseks, et igal korteriomanikul oleks võimalik ennast elektrivõrku ühendada ja elektrit kasutada.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul oleks 24. aprilli 2014. a üldkoosoleku otsusele tuginemine ning selle täitmine vastuolus hea usu põhimõttega. Korteriomanikud võivad kokku leppida, et iga korteriomanik peab elektrienergia saamiseks sõlmima ise võrguühenduse- ning tarbimislepingu. Hageja on menetluses esile toonud, et ta on valmis sõlmima vajalikke lepinguid. Kostjal lasus kohustus tagada, et hageja saaks kaasomandi eset (elektriüsteemi) kasutada ning ennast elektrivõrguga ühendada. Kuna kostja enda kohustust ei täitnud, tekkis hagejal kostja vastu nõue rikkumise lõpetamiseks ning elektrisüsteemi korda viimiseks (taastamiseks). Üldkoosoleku otsus, mis paneb elektrisüsteemi taastamise kohustuse kostja rikkumise järgselt hoopis hagejale, oleks hea usu põhimõtte vastane.
35.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus väljus vaidluse piiridest. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb kostjal taastada elektrivarustus elektrikilbist hageja korterisse. Kostja kohustus on tagada hagejale ligipääs elektrivõrgule, s.t taastada kaasomandi eseme (elektrisüsteemi) seisund. Kostja ei pea otsuse kohaselt sõlmima hageja nimel võrguühenduse- ning tarbimislepingut ega maksma hageja elektriühenduse eest.
36.Maakohus ei eksinud, kui jätkas asja lahendamist hagimenetluses pärast 1. jaanuarit 2018. Kuigi praegust vaidlust tuleks lahendada TsMS § 475 lg 1 p 13 ning § 613 lg 1 kohaselt hagita menetluses, on Riigikohus selgitanud, et kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded tuleb menetluse ajal toimunud seadusemuudatuse tõttu lahendada edaspidi hagita menetluses, saab konkreetset asja lahendada lõpuni hagimenetluses (27.11.2019. a RKTKm nr 2-17-6423, p 17; 14.11.2018. a RKTKm nr 2-12-24747, p 17). Seega ei eksinud maakohus, kui jätkas asja lahendamist hagimenetluses.
37.Eelnevat arvestades tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Riigilõiv ja menetluskulud
38.Praegusel juhul ei ole TsMS § 150 lg 1 p-st 1 tulenevalt alust tagastada osaliselt apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõivu. Kostja maksis apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus palus kostjal puudus kõrvaldada ning maksta puuduolev riigilõiv 250 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et asja lahendamist jätkati hagimenetluses. Seetõttu tuleb ka riigilõivu maksta vastavalt hagimenetluse reeglite järgi. Kuna maakohus rahuldas hagi ning kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lg 15 ning lisa 1 järgi 300 eurot. Kostja maksis kohtule õige summa.
39.Kostja vaidlustas maakohtu kindlaksmääratud menetluskulusid osas, milles kohus jättis hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot kostja kanda. Kostja väidab, et maakohus oleks pidanud vaidlust lahendama hagita menetluses, mistõttu ei oleks saanud riigilõiv olla suurem, kui see, mis tuleb tasuda asja läbivaatamisel hagita menetluses. Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja maksis hagi esitamisel ülemäära riigilõivu ning et hageja menetluskulu oli põhjendamatu. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja 6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10277 menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hageja esitas hagi 2015. a, s.t enne seaduse muudatust, mille kohaselt tuleks praegust asja lahendada hagita menetluses. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 ning lisa 1 järgi tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 300 eurot. Seaduse muudatus ei anna õigust nõuda tagasiulatuvalt menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud seaduse järgi makstud riigilõivu tagastamist. Seda arvestades mõistis maakohus õigesti kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot.
40.Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
41.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid hagejal lepingulise esindaja menetluskulud. Hageja lepinguline esindaja osutas apellatsioonimenetluses õigusabi kolm tundi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 360 eurot (käibemaksuga).
42.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille tegemisel lähtub kohus eelkõige õigusabile kulunud ajast ning vaidluse keerukusest (23.03.2016. a RKTKm nr 3-2-1-6-16, p 14). Arvestades vaidluse keerukust, apellatsioonkaebuse mahtu ning vastu mahtu, on ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja õigusabile osutatud ajakulu. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnitasu.
43.Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise TsMS § 174 lg 10 järgi koos käibemaksuga, s.o kokku 360 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.