Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

äriühingu kontor. Ruume ei saa kasutada kontorina, sest ilma elektrita ei ole see võimalik (tl-d 107108). Hageja ruumid olid juba 1997.a varustatud elektriga. Hageja ruumis asuv arvesti näitas ainult hageja ruumides elektri kulu (tl-d 120-123). Hageja nõuab kostjalt kostja kulul elektrivarustuse taastamist Niine tn 8 maja elektrikilbist hageja ruumisse, mis asub aadressil Niine 8-xxx Tallinn (tl 173).

Kohtuotsuse põhjendav osa

Kostja lõikas läbi koridoris asuvad elektrijuhtmed, millega katkestas elektrivarustuse hageja korteriomandis.

elektrienergia pikaajalist (seitse aastat) kasutamist, mille kestuse on kostja ise välja toonud, puudus kostjal igasugune õigus kasutada omaabi, kuivõrd rikkumine ei leidnud aset vahetult.

Hageja avaldas oma menetluskulude suuruseks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1432 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas kohtu määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on kohtukuluna vältimatu ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse riigilõivu 300 eurot osas. Kohus mõistab menetluskulud 300 eurot (riigilõiv) kostjalt hageja kasuks välja. Hageja avaldas lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahuks 11,26 tundi. Kohus on seisukohal, et asja mahtu, keerukust ja asjas toimunud istungite arvu arvestades on ajakulu vajalik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg ning kohtuistungiteks ettevalmistumise ja istungitel osalemise aeg hageja märgitud ulatuses on vajalik, et osutada vähemalt keskmise kvaliteediga õigusabi sarnastes asjades. Hageja avaldas õigusabi maksumuseks 100 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kohus on seisukohal, et õigusabi maksumus ei ületa esindajate kvalifikatsiooni arvestades sarnase teenuse turuhinda. Eeltoodust tulenevalt on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1126 euro ulatuses (11,26*100=1126). Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse lepingulise esindaja kulu 1126 eurot osas. Kohus mõistab menetluskulud 1126 eurot (lepingulise esindaja kulu) kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist 1432 euro ulatuses. Kohus pidas lepingulise esindaja kulu põhjendatuks 1126 euro ulatuses. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 306 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.