Osaühing PETGUR (registrikood 10428242, aadress Niine tn 8, 10414 Tallinn) Lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja (elektronpost [email protected])
Kostja
Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu (registrikood 80086659, aadress xx) Lepinguline esindaja Anatoli Jort (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
2.Kohustada Tallinn, Niine tn 8 korteriühistut (registrikood 80086659) taastama enda kulul elektrivarustus Niine tn 8 maja elektrikilbist Osaühingu PETGUR (registrikood 10428242) ruumisse, mis asub aadressil xxx, Tallinn. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Rahuldada osaliselt Osaühingu PETGUR (registrikood 10428242) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
4.Välja mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult (registrikood 80086659) Osaühingu PETGUR (registrikood 10428242) kasuks menetluskulud riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja lepingulise esindaja kulu 1126 (üks tuhat ükssada kakskümmend kuus) eurot.
5.Jätta rahuldamata Osaühingu PETGUR (registrikood 10428242) taotlus määrata kindlaks ja mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult (registrikood 80086659) välja lepingulise esindaja kulu 306 (kolmsada kuus) eurot. Edasikaebamise kord 1 (6)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Osaühing PETGUR (hageja) esitas 08.04.2015 Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu (kostja) vastu hagiavalduse kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes (tl-d 1-7). Hageja esitas 01.09.2015 täpsustatud hagiavalduse (tl-d 47-55). Kohus võttis hagi 04.09.2015 menetlusse (tl 56). Kostja vastas hagile 23.10.2015 (tl-d 61-65). Hageja esitas 19.05.2015 arvamuse kostja vastuse kohta (tl-d 77-81). Kostja esitas 28.06.2016 menetlusdokumendi (tl-d 85-87). Eelistung toimus 20.03.2017 (tl-d 107108). Hageja esitas 17.04.2017 menetlusdokumendi (tl-d 120-123). Kostja esitas 09.05.2017 taotluse (tl-d 139-140). Eelistung toimus 19.04.2018 (tl-d 175-177). Hageja täpsustas 11.05.2018 hagiavaldust (tl-d 171-174). Kostja vastas täpsustatud hagile 25.07.2018 (tl-d 179-180). Kohtuistung toimus 07.12.2018.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja on korteriomandi asukohaga Niine tn xxx, Tallinn omanik alates 06.02.2007. Kostja juhatuse liige V V lõikas detsembris 2013 läbi ühiskoridoris asuvad elektrijuhtmed, millega katkestas elektrivarustuse hageja korteriomandis. Hageja avastas elektrivarustuse puudumise oma ruumides 09.01.2014, kui oli tellinud OÜ-lt xxx (registrikood xxx) oma ruumidesse ukse paigaldamise. Kostja esindaja V V ilmus kohale ja ajas jõudu ning ebatsensuurseid sõnu rakendades hageja ja OÜ xxx töötaja J Mi hageja ruumidest välja. Hageja esitas 31.03.2014 kostjale avalduse taastada elektrivarustus. Hageja sai kostjalt eitava vastuse 13.05.2014. Hageja on hiljem kostjalt korduvalt nõudnud elektrivarustuse taastamist ning kostja on sellest korduvalt keeldunud. Kostja põhjendab keeldumist sellega, et hageja on kasutanud maja elektriteenuseid ebaseaduslikult ja on varastanud kostjalt elektrit seitsme aasta jooksul, üldine elektritarbimine on majas piiratud 63 ampriga, seoses suurenenud elektritarbimisega tuleb suurendada amperaaži 80 amprini vastu ning tööde eest tuleb maksta hagejal. Tallinna Linnaarhiivi 03.10.2014 vastuse kohaselt puudub Niine 8E elamul elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste ehitusprojekt. Kostja juhatuse liige V V on takistanud Eesti Energia AS-il ligipääsu korteriühistu haldusalas paiknevale kilbile voolu avamiseks. Kostja on avaldanud hagejale, et hagejal tuleb enda kulul tellida projekt ning Elektrilevi OÜ kilbist tõmmata kaabel oma ruumidesse läbi korteriühistu maa, enne ehitamist tuleb kooskõlastada projekti kostja juhatusega. Vaidlusalune elektrijuhe on korteriomanike kaasomandis, sest vastavalt projektile on majas ühine liitumispunkt, mis on fikseeritud 2004. aastal koostatud elamu toite- ja jaotisvõrgu projektis. Hageja ei saa kasutada oma korteriomandit otstarbekohaselt. Elektrikaabli eemaldamine ei kuulu korteriühistu pädevusse (tl-d 47-55). Hageja ei pea elektrivarustuse taastamiseks sõlmima lepingut elektrienergia müüjaga ja esitama kostjale kooskõlastamiseks elektriprojekti. Hageja sõlmis 28.05.2014 võrgulepingu Elektrilevi OÜ-ga. Elektrilevi OÜ kirjeldas tehnilisi tingimusi mõõtepunkti ehitamiseks hageja korterisse. Elektrijuhtmed on sõltumata asukohast ehitise oluliseks osaks ja kuuluvad kaasomandi eseme koosseisu (tl-d 77-81). Elektrivarustus puudub siiani. Selleks, et sisse lülitada elekter majas olevast kilbist, ei ole projekt vajalik. Ruumis oli algselt elektrivarustus. Kui hageja ostis ruumid linnalt, oli elekter seal sees. Hageja andis elektri eest sularaha korteriühistu liikmele. Keldris on mitteeluruumid, 2 (6)
äriühingu kontor. Ruume ei saa kasutada kontorina, sest ilma elektrita ei ole see võimalik (tl-d 107108). Hageja ruumid olid juba 1997.a varustatud elektriga. Hageja ruumis asuv arvesti näitas ainult hageja ruumides elektri kulu (tl-d 120-123). Hageja nõuab kostjalt kostja kulul elektrivarustuse taastamist Niine tn 8 maja elektrikilbist hageja ruumisse, mis asub aadressil Niine 8-xxx Tallinn (tl 173).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hageja omandiõigust rikkunud. Kostja ei ole sekkunud hageja majandus- või kutsetegevusse ega seisanud seda. Hagejal puudub õigus nõuda vaba juurdepääsu elektrikilbile ning hageja varustamist elektriga. Kostja varustas hagejat elektriga. Elektri müügitingimused määratakse kindlaks müügilepinguga, mitte omandiõiguse ulatusega. Hagejal puudub leping elektrienergia müüjaga. Samuti ei ole hageja esitanud kostjale kooskõlastamiseks elektriprojekti. Hagist ei selgu, millisel õiguslikul alusel kasutas hageja elektrienergiat enne neid sündmusi, mille tagajärjel elektrienergia varustus on katkenud. Kostja tuvastas 2014. aastal, et hageja on kasutanud seitse aastat (eeldatavasti alates 19.02.2007) isiklikel eesmärkidel üldelektrit, maksmata selle eest kostjale. Hageja on kasutanud elektrienergiat ebaseaduslikult. Kostja on korduvalt selgitanud hagejale, et kui hagejal on soov tarbida elektrienergiat, siis võib ja peab tema esmalt sõlmima lepingu elektrienergia müüjaga ning esitama kostjale kooskõlastamiseks elektriprojekti. Hagejal ei ole õigust tarbida elektrienergiat tasuta või nõuda olukorra taastamist, mis võimaldaks tal kasutada elektrienergiat ebaseaduslikult. Elektrikaabel ei olnud kaasomandi ese. Elektrikaabli eemaldamine oli kõigi liikmete huvides ja seega kostja pädevus ning kohustus. Hagejal ei ole õigust nõuda vaba ligipääsu korterelamu tehnosüsteemidele, sh elektrikilbile (tl-d 61-65). Korteriühistu üldkoosolek on ühehäälselt otsustanud, et iga korteriomanik peab tellima elektriprojekti, täiendavad amprid ja elektritööd elektriühenduse loomiseks oma kulul. Elektriprojektid tuleb kooskõlastada kostja juhatusega. Kostja juhatus on nõus andma hagejale nõusoleku elektrikaabli paigaldamiseks peakilbist. Hageja peab tellima elektriprojekti, täiendavad amprid ja elektritööd oma kulul ning kooskõlastama kõik tööd kostja juhatusega (tl-d 85-87). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.2013.a detsembris kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 2 sätestab, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 136 lg 5 sätestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja rikkus tema õigust kasutada kaasomandi eset ja korteriomandit sellega, et lõikas läbi ühiskoridoris asuvad elektrijuhtmed, millega katkestas elektrivarustuse hageja korteriomandis. Kohus on seisukohal, et elektrijuhtme läbilõikamisega rikkus kostja hageja KOS § 10 lõikes 2 nimetatud õigust siis, kui läbilõigatud elektrijuhe kuulub kaasomandi eseme koosseisu. Elektrijuhtme kaasomandi eseme koosseisu kuulumise tõendamine on hageja koormus.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja need asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): Hagejale kuulub korteriomand asukohaga Niine tn 8E-xxx, Tallinn; 3 (6)
Kostja lõikas läbi koridoris asuvad elektrijuhtmed, millega katkestas elektrivarustuse hageja korteriomandis.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas koridoris asuvad läbi lõigatud elektrijuhtmed olid korteriomanike kaasomandis. Hageja on seisukohal, et elektrijuhtmed olid kaasomandis. Kostja on seisukohal, et elektrijuhtmed ei olnud kaasomandis. Hageja on põhjendanud elektrijuhtmete korteriomanike kaasomandisse kuulumist väitega, et korteriomandi koosseisus olevatel ruumidel oli elektriühendus olemas, kui hageja ruumid omandas. Elektriühenduse olemasolu on soovinud hageja tõendada kolme mitteeluruumi rendilepinguga aastatest 1997, 2001 ja 2003 (tl-d 128-136). Hageja leiab, et kuivõrd kõrvalkulude hüvitamise kohustust sisaldav lepingupunktid (tl 128, p 2.1.2, tl 131, p 2.1.2, tl 134, p 3) näevad ette tasumise ka elektrienergia eest, tõendavad lepingud elektriühenduse olemasolu. Kostja on seisukohal, et lepingus märgitud punkt ei tähenda, et hageja on kõiki neid teenuseid kasutanud ning et elekter oli olemas. Kohus on seisukohal, et tegemist on kaudsete tõenditega, mis saavad koosmõjus teiste tõenditega tõendada elektriühenduse olemasolu, kuid mis ise elektriühenduse olemasolu otseselt ei tõenda. Hageja esitatud tõendid ei tõenda elektriühenduse olemasolu, vaid kokkulepet selle kohta, et elektri kasutamise eest tuleb teenuse kasutamise korral maksta. Kostja tõendab elektriühenduse puudumist elektrivõrgu rekonstrueerimise projektiga (töö nr 2007.00.E.00, „Elamu toite- jaotusvõrgu rek. Niine 8E, Tallinn Elektripaigaldis“, tl-d 113-116) ja elektripaigaldise tööprojektiga (tl-d 117-119). Kohtu hinnangul ei nähtu elektrivõrgu rekonstrueerimise projektist (tl-d 113-116) hageja korteriomandi koosseisu kuuluvates ruumides elektriühenduse puudumine. Projektist nähtuvalt on ruumi nr xxx loetud tarbijaks (tl 115 pöördel). Skeemilt ei nähtu, et ruumi xxx ühendus elektrivõrguga on välistatud (tl 116). Elektripaigaldise tööprojekt ei sisalda teavet selle kohta, kas ja kuidas on lahendatud hageja ruumide varustatus elektriga. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et hageja ruumides oli elekter kuni 2013.a detsembrini, millal kostja katkestas hageja ruumide varustatuse elektriga. Kostja ise on avaldanud, et hageja on üldelektrit kasutanud seitse aastat (eeldatavasti alates 19.02.2007). Seega on hageja elektrit kasutanud alates korteriomandi omandamisest. Kohus on seisukohal, et elektrivõrgu rekonstrueerimise projekt kinnitab, et hageja ruume ei käsitletud elektriühenduseta ruumidena. Hageja esitatud rendilepingud kinnitavad, et ruumides võis olla elektriühendus, kuivõrd vastasel juhul oleks poolte kokkulepe elektri eest tasumise kohta sisutühi; sisutühi oleks sellisel juhul ka rendileandja kohustus kindlustada rentnikku kommunaalteenusega, milleks on elekter (tl 131, p 3.1). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et tõendatud on hageja ruumides elektri olemasolu enne korteriomandi omandamist 2007.a. Kohus on ühtlasi seisukohal, et elektrivõrgu rekonstrueerimise projekti kohaselt saab elektrijuhtmestikku kuni hageja korteriomandi eriomandi esemeni lugeda osaks elamusisesest jaotusvõrgust, mis kuulub korteriomanike kaasomandisse. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja poolt läbi lõigatud elektrijuhe oli paigaldatud hageja või eelmise omaniku poolt vastuolus elamu projektiga ning ei kuulunud korteriomanike kaasomandisse.
7.Kohus on seisukohal, et senise elektriühenduse katkestamist korteriühistu poolt ei õigusta asjaolu, et hagejal puudus liitumisleping ja võrguleping elektrienergia ostmiseks. Isegi kui hageja on tarbinud elektrienergiat kostja arvel ilma õigusliku aluseta, ei anna see kostjale õigust lõigata läbi kaasomandisse kuuluvat elektrijuhet. Hageja poolt elektrienergia tarbimine võib anda kostjale aluse esitada hageja vastu nõude hüvitada kostjale tema kulutused seoses hageja poolt elektrienergia kasutamisega kostja arvel. Kohus märgib, et isegi kui kostja poolt läbi lõigatud juhe oleks olnud paigaldatud hageja poolt õigusliku aluseta, ei annaks see kostjale alust juhtme läbilõikamiseks. Tsiviilühiskonnas realiseeritakse oma varalisi nõudeid esmajoones kohtu vahendusel, mitte omaabi teel (vt ka nt Riigikohtu 30.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 30). Arvestades hageja poolt 4 (6)
elektrienergia pikaajalist (seitse aastat) kasutamist, mille kestuse on kostja ise välja toonud, puudus kostjal igasugune õigus kasutada omaabi, kuivõrd rikkumine ei leidnud aset vahetult.
8.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et korteriühistu kahjustas elektrijuhtme läbilõikamisega kaasomandi eset ja takistas hagejal tema korteriomandi eriomandi eseme kasutamist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kaasomandi eseme kahjustamine lõpetas hageja ruumide elektriühenduse, tekitas see hagejale kahju, sest takistas korteriomandi eriomandi kasutamist. Seega on hagejal kostja vastu endise olukorra taastamise kui kahju hüvitamise nõue VÕS § 136 lg 5 järgi. Hageja on esitanud kostja vastu nõude taastada endine olukord. Olukorras, kus kostja on senise elektriühenduse katkestanud lubamatult, ei vabane kostja endise olukorra taastamise kohustusest põhjusel, et endise olukorra taastamine nõuab lisatoiminguid või –kulutusi (nt täiendava amperaaži hankimist). Kui endise olukorra taastamine vajab täiendavaid kulutusi või toiminguid, on kostja kohustatud need kulutused või toimingud tegema. Eeltoodut arvestades ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas hageja ruumide elektriga varustamiseks on vaja juurde muretseda täiendavat amperaaži või mitte. Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamist ei välista ka see, et korteriühistu üldkoosolek on võtnud vastu otsuse tingimuste kohta, millistel tingimustel on võimalik hagejal ühendada oma korteriomandi eriomand elektrivõrguga (tl 91). Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega vastuolus sellise otsuse täitmise nõudmine, millega luuakse õiguslik alus kostja õigusvastasele käitumisele ning seatakse täiendavad tingimused endise olukorra taastamisele. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse ja kohustab kostjat taastama enda kulul elektrivarustus Niine tn 8 maja elektrikilbist hageja ruumisse, mis asub aadressil Niine 8-xxx, Tallinn.
9.Kohtu hinnangul omavad asjas tähtsust üksnes tõendid, millega pooled soovisid tõendada hageja ruumide elektrivarustuse olemasolu või puudumist enne korteriomandi omandamist hageja poolt ning tõendid, millega pooled tõendasid läbi lõigatud elektrijuhtme kuulumist või mittekuulumist korteriomanike kaasomandisse. Eeltoodut arvestades jätab kohus arvestamata muud tõendid, millega pooled soovisid tõendada asjaolusid, mis ei oma asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 5).
10.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus on asja lahendades avastanud, et kohus on jätnud hagiavalduse menetlusse võtmisel kindlaks määramata hagihinna, kuid on asja menetlemisel lähtunud hagihinnast 3500 eurot, millisele summale vastavas väärtuses on hagilt makstud riigilõivu. Kohus on seisukohal, et hageja taotletava hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, sest kostja sooritusel puudub kohalik keskmine turuhind. Seetõttu on hagi esitatud mittevaralises nõudes, mille hinnaks on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Kohus määrab hagihinnaks 3500 eurot.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5 (6)
Hageja avaldas oma menetluskulude suuruseks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1432 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas kohtu määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on kohtukuluna vältimatu ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse riigilõivu 300 eurot osas. Kohus mõistab menetluskulud 300 eurot (riigilõiv) kostjalt hageja kasuks välja. Hageja avaldas lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahuks 11,26 tundi. Kohus on seisukohal, et asja mahtu, keerukust ja asjas toimunud istungite arvu arvestades on ajakulu vajalik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg ning kohtuistungiteks ettevalmistumise ja istungitel osalemise aeg hageja märgitud ulatuses on vajalik, et osutada vähemalt keskmise kvaliteediga õigusabi sarnastes asjades. Hageja avaldas õigusabi maksumuseks 100 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kohus on seisukohal, et õigusabi maksumus ei ületa esindajate kvalifikatsiooni arvestades sarnase teenuse turuhinda. Eeltoodust tulenevalt on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1126 euro ulatuses (11,26*100=1126). Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse lepingulise esindaja kulu 1126 eurot osas. Kohus mõistab menetluskulud 1126 eurot (lepingulise esindaja kulu) kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist 1432 euro ulatuses. Kohus pidas lepingulise esindaja kulu põhjendatuks 1126 euro ulatuses. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 306 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.