Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
3.2.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 1315,40 eurot, lepingutasu 15 eurot ja 17. aprilliks 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 213,46 eurot.
3.3.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (1315,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18. aprillist 2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
3.4.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
3.5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 275 eurot, mis koosneb hageja tasutud riigilõivust 225 eurot ja esindajakulust 50 eurot.
3.7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 14. novembril 2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1601,6 euro saamiseks.
2.Maakohus lõpetas 25. märtsi 2019. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel maksekäsu kiirmenetluse, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas 17. aprillil 2019 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1315,4 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 213,46 eurot ning alates 18. aprillist 2019 viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulud, s.o riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja väitel sõlmisid Optimera Estonia AS (müüja) ja kostja 10. oktoobril 2016 osamaksetega tasumise müügilepingu nr OE01680, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud AS-le Inbank (faktoor). Faktoor andis kostjale laenu 1315,4 eurot kauba ostmiseks. Kostja oli kohustatud vastavalt maksegraafikule tagastama laenu igakuiste maksetena, sh esimese osamaksena 12. novembril 2016 221,74 eurot ja viimase osamaksena 12. aprillil 2017 221,7 eurot. Kostja ei tasunud ühtegi osamakset. Faktoor teavitas kostjat müügilepingu ülesütlemisest 6. aprillil 2017. Müügilepingu üldtingimuste p 6.5 kohaselt oli faktooril müüja esindajana õigus leping üles öelda, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega. Faktoor loovutas 28. detsembril 2017 oma nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat nõuete loovutamisest kirjalikult. Kostja ei reageerinud nõude loovutamise teatisele ning ei ole võlga tasunud.
4.Kostja hagile ei vastanud. 2 (4)
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1315,4 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 213,46 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
18.aprillist 2019 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 225 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.1.Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostjalt hageja õigusabikulu välja mõista, kuivõrd põhjendatud ei ole õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga nõue realiseerida. Nõue kuulus esmalt AS-ile Inbank, kes loovutas nõude hagejale. Pole õige tekitada kunstlikult ja põhjuseta kostjale täiendavaid lisakohustusi. Lisaks ei olnud tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajas õigusabi hankimist. Kuivõrd tõendatud ei ole, et hageja vajas õigusabiteenust, ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Isegi kui kostjalt oleks hageja õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud, ei ole kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat.
POOLTE SEISUKOHAD
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata ja saata asi uueks läbivaatamiseks õigusabikulude osas esimese astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.1.Maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Maakohus ei hinnanud hageja esindajakulu ega tunnitasu põhjendatust ega vajalikkust. Ebaselge on, kas maakohus vähendas tunnitasu või hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid.
6.2.Hageja tegevusalana on äriregistris märgitud investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse ja finantsvahenditesse. Hagejal kui ettevõttel puuduvad juristid. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas peaks ta ennast ise esindama. Hagi esitamiseks tuli hageja lepingulisel esindajal analüüsida laenulepingut, arvutada välja võlanõude summad ja uurida kohtueelse menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, nõustamist ning vajadusel tõendite kogumist. Hageja peab ajakulu 3,5 tundi tõendite analüüsile, komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele põhjendatuks.
6.3.Kostja ei vaielnud vastu hageja nõuetele ega menetluskuludele. Lisaks ei ületa hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (pluss käibemaks) kohtupraktikas aktsepteeritud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on arusaamatu maakohtu seisukoht, et kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat.
6.4.Lisaks on 3,5 tundi analoogsete hagide koostamiseks tavapärane ajakulu, arvestades isegi selliste hagide tüüpilisust.
7.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja esindajakulu kostjalt välja mõistmata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja esindajakulu 50 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3 (4)
9.Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hüvitise hageja kohtumenetluses kantud esindajakulu hüvitamiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes selles osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Sisuliselt on maakohus leidnud, et praeguses asjas ei olnud hagejal vaja esindajat. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagimenetluses pidada üldjuhul põhjendamatuks seda, et pool kasutab menetluses osalemiseks esindajat. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Riigikohus on ka leidnud, et lepingulise esindaja kulude hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et õigustatud poole ettevõttes töötavad juristid ning esindajakulu võib olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10).
11.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, mille kohaselt tuleks asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 657 lg 2 reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus teha asjas uue otsuse, millega määrab kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
12.Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu 50 eurot. Nimelt on tegemist tüüphagiga, millesarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (vrdl nt tsiviilasjas nr 2-19-109225 esitatud hagi). Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Vahur-Peeter Liin
Villem Lapimaa
Ande Tänav
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.