Hageja xx xx (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja yy yy (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista yy yy xx xx kasuks 200 eurot.
3.Välja mõista yy yy xx xx kasuks põhinõudelt (200 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja xx xx ja 70% ulatuses kostja yy yy kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja avalikus Facebooki grupis „Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele“ hageja kohta tehtud postitusele kommentaari „Kohutav jōletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline tegevus vōimalik?“. Hageja leiab, et seeläbi on kostja avaldanud tema kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka au teotavaid hinnanguid, mistõttu taotleb hageja kahju välja mõistmist kostjalt. Hageja hinnangul on väljendus „süüdimatu“ faktiväide ning „peast soe“ ja „kohutav jõletis“ ebakohased
hinnangud. Hageja väitel tuleb kostja süü hindamisel arvestada asjaolu, et ka paljud teised inimesed on hageja kohta halvasti öelnud ja seeläbi panustas hageja teiste isikute poolt halvasti ütlemisse. Hagejal tekkisid terviseprobleemid ja hingeline valu, ta pidi muutma oma elukorraldust ja pidevalt selgitama inimestele, et ta pole peast soe. Laimulaviinide pärast sai kahjustada hageja maine, hagejale ei ole esitatud ühtegi tööpakkumist ning tema sissetuleku teenimise võimalused on halvenenud. Kostja ei võtnud kommentaari maha ega palunud Facebookil seda eemaldada. Lisaks hageja kannatustele peaks kahjusumma määramisel arvestama ka vajadust heidutada teisi laimajaid. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5 000 eurot.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning mõista kostjalt hageja kasuks viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel pole ta ühtegi faktiväidet hageja kohta avaldanud ning ta pole isegi maininud hagejat. Kostja esitas oma kommentaari küsimusena, mitte väitena. Kostja kustutas kommentaari pärast hagi kättesaamist. Samas leiab kostja, et tema arvamuse avaldamine ei olnud õigusvastane ja on kaitstud sõnavabadusega. See, et hageja tegevus vastab õigusnormidele, ei tähenda, et ühiskond peab arvama selle suhtes positiivselt. Kostja väljendas oma arvamust, mille kohaselt ei pea ta hageja käitumist moraalseks. Au teotamise kaudu ei saa ära keelata negatiivse arvamuse väljendamist.
4.Kõik hageja poolt nimetatud negatiivsed tagajärjed tulenevad asjaolust, et ühiskond ei kiida moraalselt heaks hageja tegevust, mitte asjaolust, et kostja avaldas kriitilise kommentaari. Kostja pidas ka oluliseks, et kommentaar oli kirjutatud grupis, kuhu olid koondunud sarnaste vaadetega isikud, ehk lugejate hulgas ei saanud kommentaar mõjutada kellegi kuvandit hagejast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus asja lahendamisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse
tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
8.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047).
9.Kohus tuvastab, et kostja avaldas Facebooki grupis „Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele“ kommentaari „Kohutav jōletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline tegevus vōimalik?“ (tl 7). Kostja nimetatut ka ei vaidlusta.
10.Facebooki grupis avaldatud postitus saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajale ligipääsetavaks, st avalikuks.
11.Au teotamise juhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).
12.Kui kohus leiab erinevalt hagejast, et kostja on avaldanud väärtushinnangu, mitte faktiväite, peab kohus nõude õigesti kvalifitseerima.1 Kohus selgitas pooltele hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt 27.02.2020 määrus tl 54-55).
13.Kohus jääb enda 27.02.2020 määruses väljendatud hagejate nõuete kvalifikatsiooni juurde (tl 54-55). Eristada tuleb kolme erinevat hinnangut „Kohutav jõletis!“, „peast soe“ ja „süüdimatu“. Kohus on seisukohal, et kuigi „süüdimatus“ on õiguslik kategooria, mida on võimalik kohtumenetluses tuvastada, siis arvestades väljendi avaldamise konteksti, kus väljendit ei kasutatud seoses mingi konkreetse õigusvastase teoga ning kommentaari lugejate sihtgrupiks olid õigusteadmiseta isikud, tuleb väljendit „süüdimatu“ käesoleval juhul käsitada hinnanguna mitte faktiväitena. Kohus nõustub hageja arusaamaga, et väljendid „peast soe“ ja „kohutav jõletis“ on hinnangud.
14.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kõnealused väärtushinnangud teotavad hageja au. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist.
T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted. 6.7.6(2).
15.Kohus on seisukohal, et väljend „Kohutav jõletis!“ on halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Kohus on seisukohal, et mõistliku inimese arusaama järgi kostja poolt nimetatud väljend „Kohutav jõletis!“ käib otseselt hageja kohta. Kohtule esitatud postituse kuvatõmmisest nähtuvalt on nimetatud kommentaar kirjutatud otse hagejat kuvava postituse alla. Hageja on tõendanud, et emotsioonidetektori kohaselt tekitab „Kohutav jõletis “ kasutamine negatiivset emotsiooni (tl 10). Seletav sõnaraamat näitab sõna „kohutav “ tähenduseks hirmuäratav, hirmus, kole, jube (vt http://eki.ee/dict/ekss/ .cgi?Q=kohutav). Sõna „jõletis“ tähenduseks annab sõnaraamat jõle olend (vt http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=j%C3%B5letis&F=M). Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on negatiivne ja halvustab ning on sellest tulenevalt hageja au teotav. Samuti on sõna „süüdimatu“ halvustav ning negatiivne. Sõna „süüdimatu“ tähendus on süüdimatusseisundis olev, vastutusvõimetu (http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%BC%C3%BCdimatu&F=M). Hageja on tõendanud, et emotsioonidetektori kohaselt tekitab sõna „süüdimatu “ kasutamine negatiivset emotsiooni (tl 10). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tekitas hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Hageja on tõendanud, et pöördus lasteaia poole päringuga näidistunni pidamiseks vajalike lastevanemate ja lasteaia nõusoleku saamiseks. Lasteaia vastuse kohaselt andsid kõik lastevanemad ja lasteaed nõusoleku näidistunnis osalemiseks (tl 9).
16.Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealused väljendused „Kohutav jõletis!“ ja „süüdimatu“ on mõnitavad ning alavääristavad hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotavad. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kohta väljendi „Kohutav jõletis!“ ja sõna „süüdimatu“ kasutamine ei ole õigustatud. Seega on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega ning kostja tuleb lugeda ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks.
17.Kohus on seisukohal, et väljend „peast soe“ on negatiivse tähendusega ja hagejat solvav, kuid tegemist ei ole hageja au teotava väljendiga. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
18.Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.
19.Käesolevas asjas on kostja kommentaar, mis sisaldab hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangute avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lg 2 kohaselt kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides,
korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks.
20.Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris ebakohaste väärtushinnangute avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune väljend „Kohutav jõletis!“ ja sõna „süüdimatu“ puudutavad otseselt hagejat. Vaidlusaluste kommentaaride eesmärk on hageja solvamine ja alavääristamine, mistõttu ei kuulu kommentaaris sisalduv väljend ja sõnakasutus artikkel 10 lg 1 kaitsealasse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on seisukohal, et teisi isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.
21.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju tekkimise, siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust. Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
22.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kohtu hinnangul on hageja pakutud 5000 eurot kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Kohus möönab, et ebakohased väärtushinnangud avaldati sotsiaalmeedias ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega ning jättis lugejale hagejast ebaõige ja väga inetu mulje. Kohus märgib, et eriarvamust ja hageja seisukohtadega mittenõustumist on võimalik avaldada ka solvamata ning viisakalt. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et nimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 200 eurot. Kohus arvestab asjaoluga, et võttis pärast hagiavalduse kättesaamist kommentaari maha. Samuti kostja kahetseb, et kirjutas kommentaari emotsionaalse häirituse pinnalt. Kohus on veendunud, et 200 euro hüvitise väljamõistmine mõjutab kostjat hoiduma edasisest halvustava sisuga kommentaaride kirjutamisest ning kostja mõtleb edaspidi enne kommentaaride kirjutamist mida oleks kohane kirjutada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot.
23.Järgmisena käsitleb kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (200 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 11.10.2019, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ligikaudselt 70% ulatuses (kolmest hinnangust kahe osas), peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 30 ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda.
26.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.