XX apellatsioonkaebus 3500 eurot YY apellatsioonkaebus 216 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2020. a otsus osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja jaotati menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna, mõista YYlt XXi kasuks välja täiendavalt 100 eurot ja jätta menetluskulud tervikuna YY kanda.
5.3.Mõista YYlt XXi kasuks välja viivis põhinõudelt (300 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni.
5.4.Jätta menetluskulud YY kanda.
6.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 11. oktoobril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning seadusjärgses määras viivise sellelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
1.1.Hageja väitel avaldas kostja 15. novembril 2018 kell 01.04 Facebooki grupis „Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele“ 9. oktoobri 2018 postituse juures järgneva hagejat puudutava kommentaari: „Kohutav jõletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline tegevus võimalik?“. Kostja avaldatud lauses sisaldub faktiväide, et hageja on süüdimatu ning väärtushinnang, et hageja on peast soe. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab süüdimatu vastutusvõimetut isikut ja peast soe aru kaotanud või arust ära olemist. Hagejast tekib negatiivne kuvand ka emotsioonidetektori andmete kohaselt. Kostja esitatud väited ja hagejale antud hinnangud on tõendamata. Hageja ei lähe lasteaedadesse lastega vestlema ilma vanemate nõusolekuta. Näidistund oli kooskõlastatud kõigi lapsevanemate ja õpetajatega. Kuna ei esine ühtegi faktilist asjaolu, mis annaks aluse hagejat nimetada süüdimatuks või peast soojaks, on kostja avaldatu hageja au ja head nime riivav. Kostja avaldas hageja kohta ka ebakohase väärtushinnangu „Kohutav jõletis!“. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab kohutav hirmu tekitavat või jubedat ning jõletis jõledat olendit. Ka emotsioonidetektori järgi on kellegi nimetamine kohutavaks jõletiseks negatiivset emotsiooni esile kutsuv. Hagejale sellise väärtushinnangu omistamine ei tugine faktilistele asjaoludele ning kostjal puudus alus hagejat sellisel viisil kutsuda. Kuna kostja avaldatud ebakohane väärtushinnang on hagejat halvustav, on sellega tema au ja head nime kahjustatud.
1.2.Seoses kostja avaldatud ebaõigete väidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju. Hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta ei ole toime pannud. Kostja avaldatud kommentaaride pinnalt jäi keskmisele sotsiaalmeedia kasutajale mulje, et hageja käitumine on ebamoraalne ja kõlvatu ning tegeleb mingil moel laste kuritarvitamisega. Faktide kontrollimata jätmine viitab kostja kavatsusele tekitada hagejale moraalset kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus. Kostjapoolne ebaõigete andmete avaldamine põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes. Nimelt pöörduvad inimesed hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Samuti on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka tema 2 (8)
perekonnaliikmetele ja lähedastele. Hageja ei ole lasteaedadelt saanud enam ühtegi tellimust. Kostja kommentaari mõju on jätkuvalt tunda, sest hageja maine pole avalikkuses muutunud.
1.3.Kostja postitus on praeguseni sotsiaalmeedias kättesaadav. Kostja pole kommentaari maha võtnud ega pöördunud Facebooki poole selle eemaldamiseks.
1.4.Hüvitise väljamõistmine ei avalda kostja majanduslikule seisule pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Nimelt kuulub kostjale kinnisvara ja ettevõte. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine hävitamises osalemist ning kostja ignorantsust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole vaidlusaluses postituses hagejat maininud ega avaldanud tema kohta ühtegi faktiväidet. Lisaks esitas kostja kommentaari küsimusena, mitte väitena. Ka ei olnud arvamuse avaldamine õigusvastane ja on kaitstud sõnavabadusega. Kostja väljendas üksnes oma arvamust, mille kohaselt ei pea ta hageja käitumist moraalseks. Siiski kahetseb kostja, et ta kirjutas kommentaari emotsionaalse häirituse pinnalt, kuid ta ei lähtunud eesmärgist kedagi solvata. Kostja kustutas kommentaari pärast hagi kättesaamist ning oleks seda teinud ka varem, kui keegi oleks juhtinud sellele tema tähelepanu. Hageja väide, et kostja kommentaar ühe Facebooki grupi postituse all, tekitas temale suurt moraalset kahju, on tõendamata. Hageja välja toodud negatiivsed tagajärjed tulenevad sellest, et ühiskond ei kiida moraalselt heaks hageja tegevust, mitte asjaolust, et kostja avaldas kriitilise kommentaari grupis, kuhu on koondunud sarnaste vaadetega isikud, kellele on laste seksualiseerimine vastuvõetamatu. Puuduvad märgid sellest, et kostja kommentaar mõjutas kellegi suhtumist ja kuvandit hagejast. Lisaks ei ole tõendatud põhjuslik seos kostja kommentaari ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Samuti on tõendamata hageja väited, et temale kahju üldse tekkis. Ka ei ole kostja hagejalt kohtuväliselt ühtegi nõudekirja saanud. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 4. aprilli 2020. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot ning põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates
11.oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Maakohus otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3.1.Maakohus leidis, et hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Maakohus tuvastas, et kostja avaldas Facebooki grupis „Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele“ kommentaari „Kohutav jõletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline tegevus võimalik?“. Kostja nimetatut ei vaidlusta. Facebooki grupis avaldatud postitust saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Eristada tuleb kolme erinevat hinnangut „Kohutav jõletis!“, „peast soe“ ja „süüdimatu“. Kuigi „süüdimatus“ on õiguslik kategooria, ei kasutatud väljendit seoses konkreetse õigusvastase teoga ning kommentaari lugejate sihtgrupiks olid õigusteadmiseta isikud, tuleb ka väljendit „süüdimatu“ käsitada hinnanguna mitte faktiväitena. Maakohus nõustus hagejaga, et väljendid „peast soe“ ja „kohutav jõletis“ on hinnangud.
3.2.Väljend „Kohutav jõletis!“ on halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Mõistliku inimese arusaama järgi käib väljend „Kohutav jõletis!“ otseselt hageja kohta, sest kommentaar on kirjutatud otse hagejat kuvava postituse alla. Seletav sõnaraamat näitab sõna „kohutav“ 3 (8)
tähenduseks hirmuäratav, hirmus, kole, jube. Sõna „jõletis“ tähenduseks annab sõnaraamat jõle olend. Samuti on sõna „süüdimatu“ halvustav ning negatiivne. Sõna „süüdimatu“ tähendus on süüdimatusseisundis olev, vastutusvõimetu. Hageja on tõendanud, et emotsioonidetektori kohaselt tekitab väljendi „Kohutav jõletis“ ja sõna „süüdimatu“ kasutamine negatiivset emotsiooni. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja tekitas hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Hageja on tõendanud, et pöördus lasteaia poole päringuga näidistunni pidamiseks vajalike lastevanemate ja lasteaia nõusoleku saamiseks. Kõik lapsevanemad ja lasteaed andsid nõusoleku näidistunnis osalemiseks. Kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Väljendused „Kohutav jõletis!“ ja „süüdimatu“ on mõnitavad ning alavääristavad hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotavad. Teisi isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. Seega ei olnud hageja kohta väljendi „Kohutav jõletis!“ ja sõna „süüdimatu“ kasutamine õigustatud. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega ning kostja tuleb lugeda ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks. Väljend „peast soe“ on negatiivse tähendusega ja hagejat solvav, kuid tegemist ei ole hageja au teotava väljendiga. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
3.3.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Hageja mittevaralise kahju mõistlikuks hüvitiseks saab pidada 200 eurot, arvestades, et kostja võttis pärast hagi kättesaamist kommentaari maha ning kostja kahetseb, et ta kirjutas kommentaari emotsionaalse häirituse pinnalt. Maakohus on veendunud, et 200 euro suurune hüvitise väljamõistmine mõjutab kostjat hoiduma edasisest halvustava sisuga kommentaaride kirjutamisest. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
3.4.Kuivõrd kohus rahuldas hagi ligikaudu 70% ulatuses (kolmest hinnangust kahe osas), pidas kohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt põhjendatuks jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Poolte seisukohad Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega rahuldada hagi täies ulatuses, s.o mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Hageja ei vaidlusta maakohtu õiguslikke seisukohti ulatuses, et väljendid „kohutav jõletis“ ja „süüdimatu“ on hageja au teotavad. Hageja vaidlustab maakohtu õiguslikud järeldused selle kohta, et väljend „peast soe“, ei ole hoolimata negatiivsest ja solvavast tähendusest ebakohane väärtushinnang. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme tõendi hindamisel ning jättis seetõttu ebaõigesti tuvastamata väljendis „peast soe“ hageja isiklike õiguste kahjustamise VÕS § 1046 lg 1 järgi. Hageja tõendas Facebooki postituse ja kostja kommentaariga sellele, et kostja avaldas nimetatud hinnangu hageja seadusliku ja kohase tegevuse peale, jättes mulje, nagu oleks hageja tegelenud millegagi, mis on lubamatu ja mida teeksid ainult aru kaotanud inimesed. Tegemist pole kaalutletud ja mõistliku kriitikaga, vaid teise inimese solvamisega. Kostja ei taotlenud hagejat mõnitades mitte ühtegi sellist eesmärki, mis annaks talle õigustuse midagi sellist öelda. Kuna väljend „peast soe“ on ebakohane ja hageja au teotav, tuleb selle eest kostjal hüvitada ka tekitatud mittevaraline kahju. 4 (8)
4.2.Maakohus eksis kahjuhüvitise suuruse määramisel. Maakohus ei arvestanud kostja avaldatud laimu ulatuse ning selle tegeliku sisuga, mis oli eesmärgistatud hävitama hageja au ja head mainet avalikkuse silmis. Kuna maakohus jättis väljendi „peast soe“ ebaõigesti kvalifitseerimata ebakohaseks väärtushinnanguks, siis ei sisalda ka hüvitis suuruses 200 eurot hagejale hüvitist au teotava väljendi „peast soe“ eest. Maakohus jättis põhjendamata oma seisukoha, mille kohaselt ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud hagejale tekitada ülemääraseid hingelisi üleelamisi, kuigi hageja põhjendas hagis vastupidist. Arvestades kommentaari räiget sisu ning leviku ulatust, on väljamõistetud hüvitis tühiselt väike. Lisaks puuduvad hagejal väljavaated lastega töötamiseks, kuna kostja laimamise tõttu on temast avalikkuse ees tekkinud kuvand kui sõgedast inimesest.
4.3.Lisaks on Eesti kohtute väljamõistetavad hüvitised ajale jalgu jäänud. Eestiga sarnase elatustasemega Euroopa riikides on keskmised hüvitise summad kordades kõrgemad. Kohus saab otsustada, kas lõpetada laimamine kõrge kahjuhüvitise välja mõistmise kaudu, et anda ühiskonnale selge signaal, või mõista välja 200-euroseid summasid ning anda sellega laimajatele hoogu juurde.
4.4.Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kui ringkonnakohus rahuldab hagi, tuleb muuta menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jaotas menetluskulud. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada oluliselt kahjuhüvitise suurust. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
6.1.Kostja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Maakohus järeldas ebaõigesti, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel tuleb hagi osaliselt rahuldada. Ühtlasi jättis maakohus kohaldamata VÕS § 139 lg-d 1 ja 2 ja § 134 lg 5. Maakohus ei arvestanud oluliste asjaoludega, analüüsis poolte seisukohti valikuliselt ning jättis otsuse osaliselt põhjendamata.
6.2.Maakohus ei võtnud VÕS § 139 kohaselt arvesse hageja osa kahju tekkimisel ega arvestanud VÕS § 134 lg 5 kohaselt rikkumise raskust ja ulatust. Hageja ei teinud midagi selleks, et kostja kommentaar avalikkuse eest eemaldada. Selle asemel, et Facebookile sobimatust kommentaarist teatada või pöörduda kostja poole kommentaari eemaldamiseks või esitada kostjale kohtueelne nõudeavaldus, ei teinud hageja midagi. Kostja on ebasobiva kommentaari peale hagiavalduse saamist eemaldanud ja oleks seda teinud varemgi, kui keegi oleks sellele tähelepanu juhtinud.
6.3.Maakohus ei arvestanud hüvitise väljamõistmisel postitusega seonduvaid asjaolusid. Nimelt on Facebooki grupp „Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele“ piiratud lugejaskonnaga grupp, kostja kommentaar oli üks paljudest hageja suhtes postitatud negatiivse sisuga kommentaaridest ning kostja kommentaar piirdus hinnanguga hageja ühiskondlikule tegevusele, millega hageja ise tuntust soovis koguda. Lisaks seisnes enamik vaidlusalusest kommentaarist küsimuses. Ka ei arvestanud maakohus hageja ühiskondliku rolli ega tema tegevuse iseloomu. Hageja ei saa eeldada, et tema tegevusele järgnevad vaid positiivsed kommentaarid. Isegi, kui lapsevanemad ja lasteaia töötajad andsid nõusoleku seksuaalkasvatuse tunni pidamiseks, ei saanud nad ette teada, et selles tunnis räägitakse ja lauldakse lastega nende suguelunditest. Kui lasteaiad ei ole hageja tundide osas huvi üles näidatud, siis pole see kostjasuguste kommentaatorite süü, vaid huvi puudumine seisneb tõenäoliselt selles, et mitmed inimesed peavad hageja seksuaalkasvatuse tunde lasteaia lastele sobimatuteks. Seega ei ole 5 (8)
kostja hagejale tellimuste ärajäämisega kahju tekitanud. Hageja on avaliku elu tegelane, kes peab möönma, et tema tegevus võib kaasa tuua avalikkuse pahameele ning seda väljendavad hinnangud. Lisaks ei kommenteerinud kostja ühtegi hageja eraelulist asjaolu ega aspekti.
6.4.Kuna mittevaraliseks kahjuks ei loeta hagejal ebasobivast kommentaarist tekkinud piinlikkusetunnet või ajutist meeleolu langust ja hageja ei ole kostja ebasobivat kommentaari käsitlenud temale kahju tekitavana (ei taotlenud selle eemaldamist), ei ole kostja hagejale kahju tekitanud ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Ka ei esine sellist kahju, mida oleks vaja hagejale kompenseerida rahaliselt. Kostja kommentaar oli küll sobimatu, kuid see ei põhjustanud hagejale kahju.
6.5.Kostjalt kahjuhüvitise ja menetluskulude väljamõistmine rikub tema põhiseaduslikku õigust sõnavabadusele ning ka õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtet. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 lg 1 näeb ette, et igaühel on õigus sõnavabadusele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kommentaari tulemusena on tema au ja hea nimi rikutud. Kostja ei saanud ette näha, et tema arvamuseavaldus toob kaasa hageja poolt rahalise nõudega kohtusse pöördumise ja menetluskulude hüvitamise kohustuse. Kohtute praktika kahjuhüvitiste väljamõistmisel ei tohi kaasa tuua tsensuurilaadset tulemust, kus isikute sõna- ja väljendusvabadust piiratakse maksimaalselt suurte kahjuhüvitistega ja lisaks veel menetluskulude hüvitamise kohustustega.
6.6.Vaidlustatud otsuses ei ole jälgitav, kuidas maakohus jõudis just 200 euro suuruse hüvitiseni. Kuigi maakohus võttis asjakohaselt arvesse nii kostjapoolset kommentaari mahavõtmist kui ka kahetsust, ei selgitanud maakohus, kuivõrd need asjaolud mõjutavad välja mõistetava kahju hüvitise suurust. Kostja taotleb, et kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmise korral, vähendaks ringkonnakohus VÕS § 140 lg 1 kohaselt oluliselt maakohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurust.
6.7.Menetluskulude 70% ulatuses kostja kanda jätmine on ebaloogiline ja eirab maakohtu otsusega hagi rahuldamise ulatust. Menetluskulude väljamõistmisel on kohane lähtuda sellest, millises ulatuses maakohus hageja rahalise nõude rahuldas. Hageja soovitud 5000 eurost moodustab hüvitis 200 eurot 4%. Ühtlasi moodustab see 5,7% TsMS § 132 lg 1 kohasest hagi hinnast. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, saab menetluskulude kostja kanda jätmise määr olla maksimaalselt 5,7%, kui omakorda ei esine asjaolusid esimese astme menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Nimelt ei esitanud kumbki pool maakohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirjasid. Seega puudub üldse alus kostjalt esimese astme menetluskulusid välja mõista.
7.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi tervikuna, mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava hüvitise 100 eurot ja jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja Facebookis kirjutatud kommentaaris hageja kohta avaldatuga. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kirjutas Facebookis kommentaari postituse alla, milles oli link hagejast rääkivale artiklile. Samuti ei vaidle pooled kostja kommentaari sisu üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on väärtushinnangute, mitte faktiväidetega. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses enam ka tuginenud sellele, et kostja avaldatu oli faktiväide. 6 (8)
10.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus eelkõige selle üle, kas kostja avaldatu on hageja suhtes esitatud väärtushinnang, kas see teotab hageja au, kas tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, ning hüvitise suuruse üle.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja kirjutatud kommentaar ei saa olla hageja au teotav väärtushinnang, kuna see on osaliselt sõnastatud küsimusena. Hinnanguid saab esitada ka retoorilise küsimuse vormis. Praegusel juhul on kostja kommentaarist ja selle kontekstist selge, et kostja küsimuse vormis esitatu oli tegelikult hinnang hageja suhtes ning kostjal ei olnud tegelikku soovi saada teada, kas hageja on süüdimatu või peast soe. Seega on ka kostja kommentaari osa, mis on kirjutatud küsimuse vormis, sisuliselt hageja kohta antud väärtushinnang.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väljendid kohutav jõletis ja süüdimatu on hageja au teotavad väärtushinnangud. Tegemist on selgelt väga negatiivse tähendusega väljenditega, mis näitavad hagejat halvas valguses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et väljend peast soe ei ole hageja au teotav. Maakohus ei ole jälgitavalt põhjendanud, miks ta leiab, et see väljend ei ole hageja au teotav. Ringkonnakohus märgib, et väljend peast soe võib omada erinevaid tähendusvarjundeid, muu hulgas tögavat või leebelt naljatlevat, mille puhul ei ole ütlejal soovi teist inimest alandada ja mõistlik inimene seda sellisena ka ei võta. Kuid selle hindamisel, kas konkreetsel juhul on tegemist au teotava väärtushinnanguga, tuleb arvestada konteksti, milles see on avaldatud ning seda, kuidas mõistlik isik sellest võis aru saada. Arvestades asjaolu, et praegusel juhul kasutas kostja väljendit peast soe koos väljenditega kohutav jõletis ja süüdimatu, ning kostja kommentaari tervikuna vaadates on see hageja suhtes äärmiselt negatiivselt meelestatud, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist hageja au teotava väärtushinnanguga, millega kostja soovis halvustada hageja vaimset seisundit.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja väljendusviis oli õigustatud, st et tegemist ei olnud ebakohase väärtushinnanguga. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei nõustu hageja tegevusega, ei õigusta hagejat solvavate väärtushinnangute avaldamist. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hageja tegevus, mida kommenteeritud artiklis käsitleti, oleks objektiivselt hukkamõistetav. See, et kostja ei kiida heaks lasteaias seksuaalkasvatuse tunni pidamist ega hageja õppemeetodeid, ei muuda hageja käitumist objektiivselt laiduväärseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja tegevus võiks lastele kuidagi kahjulikult mõjuda.
14.Ringkonnakohus märgib, et hageja au teotamist ei õigusta ka kostja viide sõnavabadusele. Põhiseaduse (PS) § 45 kohaselt võib sõnavabadust piirata, mh teiste inimeste au ja hea nime kaitseks, mis on PS § 17 järgi samuti kaitstavad põhiõigused. Kostja oleks saanud enda sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hukka mõista, kasutades väljendeid, mis ei ole hagejat solvavad ja tema au teotavad.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud avaliku elu tegelasena kostja kommentaare taluma. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Ainuüksi tema tegevuse kajastamine ajakirjanduses teda selleks ka ei muuda.
16.Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15). Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid. 7 (8)
17.Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus ei pidanud ekslikult ühte kostja avaldatud väärtushinnangut kolmest hageja au teotavaks, tuleb seda arvestades suurendada ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat kahjuhüvitist. Kuna maakohus mõistis kahe au teotava väärtushinnangu eest kostjalt välja 200 eurot, suurendab ringkonnakohus kostjalt väljamõistetavat kahjuhüvitist 100 euro võrra.
18.Olukorras, kus hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, siis ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1142-16, p 15). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, mistõttu ei ole põhjendatud hageja väited hüvitise ebapiisava suuruse kohta. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200– 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seega jääb väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Tõik, et see on väljamõistetud hüvitiste vahemiku alumises osas, ei muuda hüvitist sümboolseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda ka rikkumise raskus hüvitist sümboolseks. Facebookis postituse kommenteerimine ei ole selline väärtushinnangu avaldamise viis, mis omaks hageja aule ja heale nimele olulist mõju.
19.Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, et VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamise korral isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Kostja on ka ise möönnud, et tema viidatud kohtupraktika käib VÕS § 134 lg 2 varasema redaktsiooni kohta. Olukorras, kus kostja on kommentaari avaldanud VÕS § 134 lg 2 praegu kehtiva redaktsiooni ajal, ei ole alust lähtuda varasemale normile antud tõlgendusest.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka osas, milles kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 alusel vähendada. Hagejale tekkis kahju sellega, et kostja avaldas tema au teotava kommentaari. Hageja ei saanud kuidagi seda mõjutada. Seega ei saa asuda seisukohale, et kahju oleks kuidagi põhjustanud hageja tegevus.
21.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hageja taotles mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel, ei mõjuta menetluskulude jaotust see, et hageja arvates olnuks põhjendatud suurem hüvitis. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja enda äranägemisel hüvitise, seega rahuldati hagi täielikult. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.