Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud CTRL OÜ esitas 28.01.2020 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli teenuste pakkumine, majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul on kohustusi üle 32 500 euro, vara puudub. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot ja alustada juriidilise isiku likvideerimist. 20.02.2020 määras kohus ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on kokku vähemalt 31 959,28 euro ulatuses. Tõenäoliselt esinevad tagasivõitmise või tagasinõuete esitamise võimalused – võlgniku tegevust on valdavalt krediteerinud H OÜ (võlgniku lähikondne), kellele on laenu tagasi makstud perioodil 07.03.2018-17.09.2019 kokku 8 900 eurot. Vahetult enne pankrotiavalduse esitamist on võlgniku kontolt kantud 590 eurot M Bi kontole, viitega aruandva isiku kulude hüvitamisele. Päev varem on võlgnik maksnud välja netotöötasud J E T (2 727,95 eurot) ning S P (võlgniku juhatuse liige; 2 508,3 eurot). Nende maksete tegemisel on võlgnik eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele. Eeldades, et tegemist on töösuhetest tulenevate nõuetega, saanuks töötajad oma nõuetele leevendust Töötukassa maksejõuetushüvitise näol. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu (tegutsenud maksejõuetuna alates asutamisest), maksejõuetuse põhjuseks on juhtimisviga – juhatus ei ole täitnud kohustust esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest; kui võlgniku juhatuse liikmed oleksid käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks võlgnik jätta esialgu sidusettevõtja H OÜ laenu tagastamata (konverteerides laenunõude nt osakapitaliks) ning ka töötajatele vahetult enne pankrotiavalduse esitamist töötasu välja maksmata (mille osas oleks võinud taotleda maksejõuetushüvitist). Ajutine haldur palub määrata tasuks 1 488 eurot (lisandub käibemaks). Raugemise korral palub haldur tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 1 091 (lisandub käibemaks) mõista välja M Bilt ja S Palt solidaarselt. Tasu palub haldur kanda Advokaadibüroo Paas & Partnerid arveldusarvele. 17.03.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 700 eurot ning avaldas 17.03.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 31 959,28 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlgnik on olnud maksejõuetu alates asutamisest – omakapital on olnud püsivalt negatiivne, võlgniku tegevust on krediteeritud võõrkapitali arvelt. Tagasivõitmise võimalused võivad esineda, kuid nende perspektiivikus on küsitav, kuivõrd võlgnik on olnud maksejõuetu alates asutamisest (osadele võlausaldajatele kohustuste täitmine ei ole põhjustanud seega maksejõuetust). Lisaks eeldab nõuete realiseerimine rahalisi vahendeid, mida pankrotivaras

pole. Tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 3 sätestab: „Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.“ Kohus on seisukohal, et kuna võlgnik on olnud maksejõuetu algusest peale, siis ei ole võlgniku poolt enne pankrotiavalduse esitamist väljamaksete tegemine seotud isikutele ja juhatuse liikmetele käsitletav maksejõuetust põhjustava asjaoluna. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kuigi raske juhtimisviga ei ole maksejõuetuse põhjus, siis on pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmise ja tõenäoliselt ka ajutise halduri aruandes välja toodud väljamaksete tegemisega rikkunud juhatuse liikmed oma kohustusi. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 sätestab: „Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.“ M B on 2012.a asutatud ja senini tegutseva äriühingu H OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige, samuti on ta olnud juhatuse liige varasemalt teistes äriühingutes alates 2009, mistõttu ei ole kohtu jaoks usutav, et vahetult enne pankrotiavalduse esitamist tehtud ülekanded võimalikele töötajatele, juhatuse liikmetele ja lähikondsele oleks tehtud kogenematusest või teadmatusest, vaid pigem soovist eelistada ühtesid võlausaldajaid või ka soovist vältida pankroti väljakuulutamist ja sellega kaasnevatest võimalikest nõuetest juhatuse liikmete endi vastu. Kohus juhib tähelepanu, et ÄS § 180 lg 51 rikkumine võib anda võlausaldajatele õiguse esitada nõudeid ka otse võlgniku juhatuse liikmete vastu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et

kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 488 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub tasu määrata 15,5 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 488 eurot (lisandub käibemaks). Tasu maksta välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid OÜ arveldusarvele. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasust 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja riigi vahenditest. Ülejäänud tasu summas 1 091 (lisandub käibemaks), palub haldur jätta solidaarselt võlgniku juhatuse liikmete M Bi ja S Pa kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. M B ja S P on esitanud kohtule kinnituse, et nad kannavad solidaarselt pankrotihalduri tasu summas kuni 1 100 eurot, millele lisandub käibemaks, eeldusel, et menetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohus mõistab eelnevast tulenevalt ajutise halduri tasust 1 091 (lisandub käibemaks) välja M Bilt ja S Palt solidaarselt. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad M Bi vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.