Keila linn, Pae tn 4 korteriühistu avaldus S K vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Keila linn, Pae tn 4 korteriühistu, (registrikood 80035171, asukoht Pae tn 4, Keila linn, 76610 Harju maakond, e-post: [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: Pille Martin (Amantese Õigusbüroo OÜ, asukoht Kuusiku, Kasepere, Lääne-Harju vald, 76007 Harju maakond, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: S K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx, xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Keila linn, Pae tn 4 korteriühistu avaldus S K vastu võla nõudes. Välja mõista S K ́ilt Keila linn, Pae tn 4 korteriühistu kasuks välja alates 1.04.2019 kuni 1.04.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 1275,06 eurot, sh põhivõlgnevus 1252,55 eurot ja viivised 22,51 eurot.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku S K kanda. 2.2 Välja mõista puudutatud isikult S K avaldaja Keila linn, Pae tn 4 korteriühistu kasuks menetluskulud sumas 154,40 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 104,40 eurot).
3.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Keila linn, Pae tn 4 korteriühistu esitas 18.03.2020 avalduse S K vastu võla nõudes Avalduse kohaselt on S K Pae 4 korteriühistu liige ja talle kuulub korteriomand asukohaga xxxx. Avaldaja osutab Pae 4 elamu haldamise-, hooldamise- ja majandamise teenuseid. Osutatud teenuste eest esitab Avaldaja igakuiselt kõikidele korteriomanikele kommunaalarveid sh S Kile.
2.S K võlgnevus avaldaja ees on kujunenud alates 1.04.2019 kuni 18.03.2020 kokku summas 1275,06 eurot sh põhiosa 1252,55 eurot + viivis 22,51 eurot. Avaldaja esitab S K i võlgnevuse kujunemise alates aprillist 2019 – märtsini 2020 aruandes lisas 1, millest nähtuvalt on võlgnik ebakorrapäraselt maksnud võlgnevust ja samas mitmed kuud jätnud arved maksmata. Nõude aluseks oleva perioodi osas esitab avaldaja kõik arved alates aprill 2019 –veebruar 2020. aasta osas. Kuivõrd S K ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning punkti 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
3.Avaldaja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna S K on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ning kahjustades oma tegevusega/tegevusetusega kogu Pae 4 Ühistu tegevust. S K on jäänud võlgu vee-, kütte, majahoolduse ja muude halduskulude osas pikal perioodil tekitades seejuures ühistu eelarve ja haldusfondi olulise puudujäägi, sest jooksvalt kaetakse S K poolt tekitatud võlgnevuse osas teiste liikmete poolt teostatud maksudest, milline aga on lubamatu ning kohusetundetu käitumine S K poolt. S K võlgnevus Avaldaja ees on seisuga 18.03.2020 kokku summas 1275,06 eurot.
4.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 sätestab kohustuste jaotuse korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
5.S K kohustused Pae 4 KÜ liikmena on nimetatud Pae 4 põhikirjas, mille p-s 3.2 on fikseeritud Ühistu liikme kohustused mh täitma Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning tasuda Ühistus elaniku kohta arvestatud sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate (Ühistu liige, tema perekonnaliikmed, üürnikud ja ajutised elanikud) arvule. Põhikirja III jaotise sätestab ühistu õigused, kohustused ja varalise vastutuse. Põhikirja punkti 3.2.4 järgi kohustub Ühistu liige tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras. Põhikirja III jaotise punkti 3.2.5 järgi tasuma Ühistule elamu majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Punkti 3.2.6. järgi tasuma Ühistule reservkapitali osamaksu iga tema korteriomandi (eluruumi või mitteeluruumi) reaalosa üldpinna ruutmeetri eest üldkoosoleku poolt otsustatud summas ja korras.
2-19-136683
6.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kommunaalmaksete tasumise kohustusest tulenev nõue muutub sissenõutavaks korteriühistu poolt esitatud arvel näidatud maksetähtaja möödumisel.
7.Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avalduse esitamise seisuga so 18.03.2020 on S K võlgnevus Avaldaja ees kokku summas 1275,06 eurot sh põhiosa 1252,55 eurot + viivised 22,51 eurot.
8.Avaldaja palub mõista mõista S Kilt välja avaldaja kasuks alates 1.04.2019 kuni 18.03.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 1275,06 eurot. Samuti palub avaldaja mõista S Kilt Avaldaja tasutud riigilõivud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ja avalduse esitamiselt 50 eurot ning õigusabikulud 3 tunni eest 288,00 eurot.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
9.Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud puudutatud isikule kätte TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel 25.03.2020, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.S K on Pae 4 korteriühistu liige ja talle kuulub korteriomand asukohaga xxxx (dtl 4450, dtl 69-70). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
12.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
2-19-136683
13.Kohus märgib, et avaldaja nõuab puudutatud isikult 1.04.2019 kuni 18.03.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist summas 1275,06 eurot, sh põhivõlgnevus 1252,55 eurot ja viivised 22,51 eurot. Avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (dtl 51-70). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Avaldaja põhikirja p 3.2.4. kohaselt on puudutatud isik kohustatud tasuma avaldajale kommunaalteenuste (elekter, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu jmt) eest ning sihtotstarbelisi makseid vastavalt kehtestatud korrale. Avaldaja põhikirja punktide 3.2.5. – 3.2.6. kohaselt on puudutatud isik kohustatud tasuma avaldajale ka majandamiskulusid ja reservkapitali osamaksu.
14.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
15.Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab Keila linn, Pae tn 4 korteriühistu avalduse S K vastu võla nõudes. Kohus täpsustab siiski võlgnevuse sissenõutavaks muutmise aega. Avalduse kohaselt muutus võlgnevus sissenõutavaks 18.03.2020, kuid avaldaja arvest nr 121 nähtub, et võlgnevus summas 1275,06 muutus tervikuna sissenõutavaks 01.04.2020 (vt dtl 59 - arve nr 121 maksetähtaeg oli 31.03.2020). Seega kohus mõistab S K ́ilt Keila linn, Pae tn 4 korteriühistu kasuks välja alates 1.04.2019 kuni 1.04.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 1275,06 eurot, sh põhivõlgnevus 1252,55 eurot ja viivised 22,51 eurot.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palub mõista S Kilt välja avaldaja tasutud riigilõivud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ja avalduse esitamiselt 50 eurot ning õigusabikulud 3 tunni eest 288 eurot. Seega on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 96 eurot/h. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus lahendab käesolevat asja hagita menetluses. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse § 59 lg 5 on sätestatud, et avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seetõttu on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb riigilõivu katteks hüvitada
2-19-136683 mitte rohkem kui 50 eurot. Kui avaldaja tasus riigilõivu seaduses ettenähtust enam, on tal võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 151 lg-le 1 p 1.
18.Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude ajaline maht on mõistlik ja kohus ei pea vajalikuks seda vähendada. Samas kohus selgitab, et TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 on sätestatud, et kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10 kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 1. jaanuarist 2020 tunnitasu alammääraks 3,48 eurot. Seega on avaldajal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist maksimaalselt tunnitasumäära 34,8 eurot alusel. Kohus peab võimalikuks käesoleva vaidluse iseloomu (sh võlanõude vaidluse sarnasus hagimenetlusele) arvestades rakendada avaldaja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasumäära 34,8 eurot. Seega leiab kohus, et avaldaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on käesolevas asjas 104,40 eurot (3 x 34,8). Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 154,40 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 104,40 eurot).
19.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.