I. Kinnitada hageja Osaühing Aktiva Finants ja kostja Klaarika Kaur vahel 08.04.2020. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
3.Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Osaühingul Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Osaühing Aktiva Finants peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 62,50 (kuuskümmend kaks eurot 50 senti) eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. IV. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Vastavalt kompromisslepingule jääb 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 360 eurot kostja kanda.
2.Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav ja jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 19.11.2019. a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Klaarika Kaur 829,86 euro saamiseks. Kohus tegi 05.12.2019. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.12.2019. a. Võlgnik K. Kaur esitas 11.12.2019. a nõudele vastuväite.
19.12.2019. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule hagiavaldus seaduses ettenähtud vormis. 16.01.2020. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Klaarika Kaur vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse 500 eurot, intressi 55,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 81,40 eurot (perioodil 07.01.2018-16.01.2020. a seadusjärgses määras) ja jooksva viivise nõudes alates 17.01.2020. a põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni. Nõude aluseks Placet Grupp OÜ ja Klaarika Kaur vahel 22.09.2017. a sõlmitud laenuleping nr SR3186758, mille alusel kostja sai laenu 500 eurot 36 kuuks. 17.01.2020. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 19.03.2020. a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks maksegraafiku/kompromisslepingu, mille kohus jättis kinnitamata 01.04.2020. a määrusega Kompromissleping 08.04.2020. a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks alljärgneva kompromisslepingu. Sõlmida tsiviilasja nr 2-19-134368 esemeks oleva vaidluse lahendamiseks poolte vahel kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.3 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2.Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 219-134368 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.
3.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
4.Kuna Hageja ja Kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt TsMS §-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 62,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Kohtu seisukoht
1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
3.Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Seetõttu ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevtav ning jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest.
5.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
6.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud
ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad kostja kanda 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 360 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 125 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot kompromisslepingus taotletud arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.