E.T.i hagi A.S.i vastu põhivõla 12 110,33 eurot, viiviste 3778,42 eurot ja lisanduva viivise nõudes 24 220,66 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.T., Xxxxxxxxxxx
isikukood
xxxxxxxxxxx,
asukoht
Hageja lepinguline esindaja Krista Raudsepp, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected] Kostja:
A.S.,
isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx Asja lahendamise viis
elukoht
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.T.i hagi A.S.i vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista A.S.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) E.T.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja põhivõlg 12 110,33 eurot ja viivised 3778,42 eurot 21.01.2020 seisuga, kokku summas 15 888,75 eurot.
3.Mõista A.S.ilt E.T.i kasuks välja viivised tasumata põhivõla jäägilt (12 110,33 eurolt) alates 22.01.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,2 % iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 8331,91 eurot.
4.Jätta menetluskulud A.S.i kanda. Määrata E.T.i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 1230 eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-1063
5.Mõista A.S.ilt E.T.i kasuks välja menetluskulude katteks 1230 eurot.
6.Mõista A.S.ilt E.T.i kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (1230 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Edasikaebamise kord: Kostja võib Pärnu Maakohtule esitada menetluse taastamiseks kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 21.01.2020 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 12 110,33 eurot, viiviste 3778,42 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja E.T. ja kostja A.S. 15.02.2019 võla tasumise kokkuleppe. Kokkuleppe punkti 1 kohaselt tunnistas kostja täielikult ja tingimusteta hageja nõuet kostja vastu summas 13 055,33 EUR (s.o põhinõue, mis tuleneb võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust).
Tsiviilasi nr 2-20-1063 Võla tasumise kokkuleppe punktis 2 on hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja/võlausaldaja on nõus töövõtulepingust tulenevat nõuet kostja/võlgnik vastu vähendama tingimuslikult kuni 10 000,00 EUR-ni, s.t hageja/võlausaldaja nõustub, et kostja/võlgnik tasub hagejale/võlausaldajale töövõtulepingust tuleneva koguvõla katteks 10 000,00 EUR, juhul, kui kostja/võlgnik täidab võla tasumise kokkuleppes hagejaga/võlausaldajaga kokkulepitud tingimusi. Kokku tasus kostja hagejale võla tasumise kokkuleppe alusel 1000,00 EUR. Hageja on korduvalt läbi lepingulise esindaja kostjale võla tasumise kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise tähtaja ületamist meelde tuletanud, kuid kostja ei ole makseid tasunud. Võla tasumise kokkuleppe punktis 4 leppisid hageja ja kostja kokku, et juhul, kui kostja/võlgnik ei täida käesoleva võla tasumise kokkuleppe punktis 2 kokkulepitut, on hagejal/võlausaldajal õigus koheselt sisse nõuda võla tasumise kokkuleppe punktis 1 kostja/võlgniku poolt täielikult ja tingimusteta tunnistatud nõue summas 13 055,33 EUR, millest hageja/võlausaldaja kohustub maha arvestama võlgniku poolt võla tasumise kokkuleppe alusel tasutud maksed. Kostja ei tasunud hagejale tingimusliku võlasumma jääki 18.08.2019. a summas 9000,00 EUR, seega muutus vastavalt võla tasumise kokkuleppe punktile 4 alates 19.08.2019. a sissenõutavaks 12 110,33 EUR (s.o 13 110,33 EUR – 1000,00 EUR). Hageja arvestab viiviseid võla tasumise kokkuleppe punktis 5 kokkulepitud viivisemääraga 0,2 % iga viivitatud päeva eest võla tasumise kokkuleppe alusel tasumata põhivõla jäägilt 12 110,33 EUR, mis muutus sissenõutavaks täies ulatuses 19.08.2019. a kuni hagiavalduse koostamise seisuga, so 21.01.2020. a. Seega viivise summa 21.01.2020 seisuga on 3778,42 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised põhisummalt 12 110,33 EUR alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, võla tasumise kokkuleppe punktis 5. ettenähtud määras 0,2 % iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte rohkem 12 110,33 EUR kokku koos sissenõutavaks muutusega viivise nõudega (s.o maksimaalselt kokku kuni põhinõude ulatuses).
3.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 900 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 540 eurot koos käibemaksuga, kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja esindaja tasu 4 tunni ja 5 minuti ulatuses esindaja tegevusest hagi aluseks olevate dokumentide analüüsimisel, paljundamisel, komplekteerimisel, hagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel. Hageja lepingulise esindaja tunni hind on 110 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
4.28.01.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile
Tsiviilasi nr 2-20-1063 kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
5.Kostja sai 28.01.2020 kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 04.03.2020 (tl 27). Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 18.03.2020.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.
6.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
7.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
8.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
9.Pärnu Maakohtule 21.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 900 eurot ja esindaja kulud summas 540 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
10.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 900 eurot.
12.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
Tsiviilasi nr 2-20-1063 Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo juristi Krista Raudsepa, kes on osutanud kokku 4 tundi ja 5 minutit õigusteenust tasumääraga 110 eurot tund, s.o summas 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Hageja on vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
13.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 450 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks ja asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul 275 eurot, s.o 2,5 tunni eest, millele lisandub käibemaks summas 55 eurot.
14.TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja hageja kulud lepingulisele esindajale summas 330 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 900 eurot, kokku summas 1230 eurot.
15.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.