2-20-259/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja selgitab, et arvel nr 2018631996 kajastub käsitlustasu summas 70,00 eurot ning järelmaksu osamaksed tähtaja lõpuni summas 353,456 eurot. Kostja tasus 01.06.2017 257,43 eurot ning E AS taasavas kostja sõlmitud lepingud nr 5459461 ja 5459465. Samuti koostas E AS kostjale kreeditarve summas 402,67 eurot (käsitlustasu summas 70,00 eurot ja järelmaks summas 332,67 eurot). Kostja poolt 01.06.2017 tehtud tasumisega loeb hageja täielikult tasutuks arvel nr 2018631996 kajastuva võlgnevuse eelmisest perioodist summas (257,43-257,43=0). Kuivõrd E AS tegi kostjale kreeditarve summas 402,67 eurot ning hageja ei arvesta võlgnevuse hulka arvetel kajastuvaid viiviseid ega meeldetuletuse tasusid, on kostja võlgnevus arve nr 2018631996 eest summas 35,95 eurot (448,00-402,67- viivis summas 4,38 eurot - meeldetuletuse tasu summas 5,00 eurot). Kostja ei ole peale 01.06.2017 tehtud tasumist rohkem tasumisi teinud ning sellest tulenevalt ütles E AS kostjaga sõlmitud lepingud üles 28.08.2017. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.09.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 7.01.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (542,89) x viivitatud päevade arv (841) x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 100,07 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 542,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 100,07 eurot; samuti jooksev viivis alates 8.01.2020 kuni põhinõude summas 542,89 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes 28.02.2020 avaldatud teatega. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

2-20-259 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb E AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. E AS järelmaksuga müügilepingu kohaselt on käsitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna käsitlustasu sisaldub põhinõudes, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 472,89 eurot ning põhivõlgnevusest käsitlustasu 70 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna kohus vähendab põhinõude summa, tuleb ümber arvestada ka viivise summa. Hageja on palunud välja mõista kostjalt viivis seadusjärgses määras alates viimase arve tasumise maksetähtajale järgnevast päevast s.o alates 19.09.2017. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras alates 19.09.2017 kuni otsuse tegemiseni s.o 09.04.2020 summas 96,78 eurot ning jooksev viivis seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest s.o 10.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.