Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.K. võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
13 424,60 eurot Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja V.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
vastu
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja V.K. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt V.K. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks poolte vahel 05.06.2017. a koostatud ja kostja poolt 25.09.2017. a allkirjastatud kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtu kokkuleppe nr 24271899 alusel:
2.1.põhivõlgnevus summas 7115,52 (seitse tuhat ükssada viisteist eurot 52senti) eurot;
2.2.enne 05.09.2017. a sissenõutavaks muutunud viivis 1825,46 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis eurot 46 senti) eurot;
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 21.02.2018 kuni 29.12.2019. a summas 2890,32 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend eurot 32 senti) eurot;
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (29.12.2019. a seisuga on põhivõlgnevus 7115,52 eurot) lepingujärgses määras, s.o 0,06% päevas alates 30.12.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.2. ja 2.3. väljamõistetud viivist.
2.Välja mõista kostjalt V.K. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 770 (seitsesada seitsekümmend viis) eurot, s.o riigilõiv summas 650 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal V.K. tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa
1.29.12.2019. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja V.K. vastu võlatunnistusest tuleneva põhivõlgnevuse 7115,52 eurot, enne 05.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 1825,46 eurot, alates 21.02.2018 kuni 29.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 2890,32 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja jooksva viivise nõudes alates 30.12.2019. a põhinõudelt (7115,52 eurot) 0,06% päevas, s.o lepingujärgses määras. Nõude aluseks on Aktsiaselts PlusPlus Capital ja V.K. vahel 05.06.2017. a koostatud ja kostja poolt 25.09.2017. a allkirjastatud kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtu kokkulepe nr 24271899, mille alusel tekkis kostjal uus iseseisev kohustus summas 9140,98 eurot, s.o põhivõlgnevus 7315,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1825,46 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.02.2018. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 650 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud e-posti teel ning kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 04.02.2020. a, soovides sõlmida kokkulepet võlgnevuse tasumiseks. Kohus määras pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromisslepingu sõlmimiseks, mida kohus hageja taotluse pikendas kuni 21.02.2020. a. Pooled kompromissini ei jõudnud. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
3.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata.
4.Kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
5.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
5.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
5.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab PlusPlus Legal OÜ teenust hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi, kokku 3,5 tundi.
5.3.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus leiab, et dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ning esitamiseks ei kulu laenulepingust tulenva nõude puhul PlusPlus Legal OÜ
töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning avaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks tund. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses, kokku seega 120 eurot (1 h* 100 eurot/tund + käibemaks 20%).
5.4.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 650 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 770 eurot.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.