2-19-12862/15 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal X Xl tasuda hagejale PlusPlus Capital AS-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Elisa Eesti AS ja kostja X X`i vahel 28.12.2013.a. sõlmitud liitumislepingust nr 8241336 alusel 01.02.2016 arve nr: 2014492523 summas 239,41 €, 01.01.2016 arve nr. 2014224702 summas 96,22 €, 01.03.2016 arve nr. 2014719059 summas 93,94 € ja 01.04.2016 arve nr. 2014952212 summas 927,03 € kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas Elisa Eesti AS nõude hagejale. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Tulenevalt hagide liitmisest muudab kohus asjas määratud hagihinda. Uueks hagihinnaks on 2974,54 eurot (põhinõue 239,41 eurot + põhinõue 1091,75 eurot + põhinõudelt 239,41 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 213,51 eurot + põhinõudelt 1091,75 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 1029,76 eurot + sissenõudekulu 30 eurot + sissenõudekulu 30 eurot + 61,17 eurot (põhinõudelt 239,41 eurot arvestatud ühe aasta viivis määraga 0,07% päevas) + 278,94 eurot (põhinõudelt 1091,75 eurot arvestatud ühe aasta viivis määraga 0,07% päevas = 2974,54 eurot).

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 113 2 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-12862 ja 2-19-20543 esitanud liitumislepingu kliendinumbriga 8241336 alusel osutatud teenuste eest nõuded vastavalt põhivõlgnevuse 239,41 eurot ja viivise 213,51 euro ning põhivõlgnevuse 1091,75 eurot ja viivise 1029,76 tasumise nõuded. Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-12862 ja 2-19-20543 esitatud hagides esitanud sissenõudekulu 30 eurot kummaski hagis tasumise nõude kliendinumbriga 8241336 alusel, ehk kokku sissenõudmiskulud summas 60 eurot. Hagist nähtuvalt on kliendileping üles öeldud ning kostjale on saadetud kuus võlateatist saatmise aegadega 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a ja 01.04.2018.a, 01.05.2018.a ja 01.06.2018.a. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Tsiviilasjades nr 2-19-12862 ja 2-19-20543 esitanud liitumislepingust kliendinumbriga 8241336 tulenevate nõuete suurus on üle tuhande euro. Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 3 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 50 eurot liitumislepingu nr 8241336 kohta. Kuivõrd hageja saab nõuda maksimaalselt 50 euro tasumist, rahuldab kohus hagiavalduse sissenõudekulude 50 eurot tasumise nõudes ja jätab hagiavalduse sissenõudekulude 10 eurot tasumise nõudes rahuldamata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 375,00 eurot ja õigusabikulud kokku 840,00 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 275,00 eurot tulenevalt hagi hinnast ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ja õigusabikulud 100,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on lihtmenetlusega, vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 100,00 eurot välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.