Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-16-5868

Maakohtu

registriosakonnale,

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

I Asjaolud Harju Maakohtu 03.06.2016 kohtumäärusega kuulutati välja M Li pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 02.11.2016, koosolekul tunnustati nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 74 835.48 eurot. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 04.12.2018 määrusega. Pankrotihaldur esitas 01.10.2019 kohtule taotluse M Li pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

2(8)

2-16-5868 Pankrotimenetluses on müüdud xxx mõtteline osa kinnistust registriosa numbriga xxx, reaalosa eluruum nr 3, asukohaga xxx pindala 78,40 m2, katastritunnus xxx, 100% elamumaa. Nimetatud korteriomandi müügist on pankrotivarasse laekunud 7 000 eurot. Lisaks on toimunud laekumine M Li poolt summas 456.04 eurot. Seega on pankrotivarasse laekunud kokku 7 456.04 eurot. Pankrotihaldur märgib siinkohal, et töötasust haldur kinnipidamisi teha ei ole saanud, töötasu ei ole laekunud M Li Eesti arvelduskontole. M L on kandnud võlausaldajate nõuete katteks 456.04 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on välja makstud ajutise halduri tasu summas 1 512 eurot (koos käibemaksuga) ja kuluhüvitis summas 80.88 eurot vastavalt Harju Maakohtu 29.11.2016 kohtumäärusele. Panga teenustasud väljamaksetel olid 0.32 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 1 755.26 eurot, millele lisandub käibemaks 351.05 eurot, kokku 2 106.31 eurot. Pankrotimenetluses on vabasid vahendeid pärast I järjekoha võlausaldajale xxx AS tehtud väljamakset summas 5 000 eurot, kokku 862.46 eurot ning seega puudub vara pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Andmed nõuete kaitsmise kohta 02.11.2016 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi neli nõudeavaldust kogusummas 74 835.48 eurot. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja nõudeid ei vaidlustanud. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 4 võlanõuet kogusummas 74 835.48 eurot järgmiselt: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded – xxx AS nõue summas 26 278.24 eurot. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 48 557.24 eurot järgmiselt:

3(8)

2-16-5868 elamumaa. Nimetatud korteriomandi müügist on pankrotivarasse laekunud 7 000 eurot. Tegemist oli xxx AS-i nõuet tagava pandiesemega. PankrS § 153 lg 4 kohaselt, ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos § 153 lg 1 p 2 nimetatud nõuetega. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 02.11.2016 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 4 nõudeavaldust kogusummas 74 835.48 eurot. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 04.12.2018. Pankrotimenetluses on müüdud 784/8566 mõtteline osa kinnistust registriosa numbriga xxx, reaalosa eluruum nr xxx, asukohaga xxx, pindala 78,40 m2, katastritunnus xxx, 100% elamumaa. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: xxx AS 21 278.24 eurot; xxx AS 47 725.07 eurot; xxx AS 803.07 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 29.10 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Pankrotimenetluses on välja makstud ajutise halduri kuluhüvitis summas 80.88 eurot vastavalt Harju Maakohtu 29.11.2016 kohtumäärusele. Panga teenustasud väljamaksetel olid 0.32 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olnud eelkõige asjaolu, et võlgnik on võtnud laene arvestamata seejuures oma võimalusi laene teenindada. Halduri hinnangul on võlgnik üle hinnanud oma maksevõimet kohustuste võtmisel. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169 jj avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta.

4(8)

2-16-5868

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. M Li (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 74 835.48 eurot. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mille tõttu ei ole rahalisi vahendeid kõikide pankrotimenetluse kulude katteks (st halduri tasu täies ulatuses katmiseks) ja kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ja sissetulekut, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb M Li (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Pankrotihaldur on seisukohal, et M Li (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on võtnud laene arvestamata seejuures oma võimalusi laene teenindada. Halduri hinnangul on võlgnik üle hinnanud oma maksevõimet kohustuste võtmisel. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus leiab, et võlgnik ei ole täitnud hoolsuskohustust, kuna ta polnud piisavalt kaalunud oma võimalusi kohustuste võtmisel ega maandanud riske, mis võivad kaasneda sissetuleku vähenemisega ja mis toovad kaasa kohustuste mittekohase täitmise. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest M Li (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Martin Krupp on 01.10.2019 kohtule esitatud taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 1 755.26 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur on palunud 5(8)

2-16-5868 määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ-le. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate esimese üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku varasemaid tehinguid, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Kohus, tutvunud Martin Krupi poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Nimetatud töötasu on arvutatud PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud alammäära järgi (1 597 + (7 456,04 – 6 401) x15 %). Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1 755.26 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101503095). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine koos käibemaksuga ja seega lisandub pankrotihalduri tasule 1 755.26 eurot käibemaks 351.05 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul piisavalt vara, mille arvelt kanda pankrotihalduri tasu. Kohus on 07.11.2019 määrusega teinud võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti M Li pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud mõista menetlusabi andmise korras vastavalt PankrS § 65 lg 11 välja riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole

6(8)

2-16-5868 teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M L on esitanud koos pankrotiavaldusega Harju Maakohtule avalduse algatada tema kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid M Li kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada M Li kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut, keda M Li usaldusisikuks nimetada ning pankrotihaldur palub otsustada usaldusisiku nimetamine kohtul. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja ega andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb M Lil juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada 07.04.2021.

7(8)

2-16-5868

Kohus selgitab M Lile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M Lil tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.