Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C S vastu sideteenuste osutamise lepingutest ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2412,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja C S, isikukood
XXXXXXXXXXX,
rahvastikuregistrijärgne elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega
XXXXXXXXXXXXX XXXX, XXXXX
XXXXXXX;
võimalik viibimiskoht XXXX X, XXXXXXXXX; e-post XXX
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C Svastu.
2.Välja mõista kostjalt C Shageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja C Svahel: 05.08.2016. a sõlmitud liitumislepingu nr 5283041; 13.09.2016. a sõlmitud liitumislepingu nr 5358231 ja liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu nr 5358232; 24.09.2016. a sõlmitud liitumislepingu nr 5379346 ja liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu nr 5379353 ja 30.08.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 5322959 (liitumislepingu nr 5283041 lisa) alusel (s.o teenuse eest perioodil 01.10-31.12.2016, kliendinumber 8344435) alusel (nõue on 01.02.2018. a loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital):
2.1.põhivõlgnevus summas 1188,78 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot 78 senti) eurot;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 19.11.2016-16.12.2019. a (k.a) summas 278,76 (kakssada seitsekümmend kaheksa eurot 76 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (16.12.2019. a seisuga 1188,78 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 17.12.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades punktis 2.2. väljamõistetud viivist;
2.4.võla sissenõudmiskulud summas 5 (viis) eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja C Svastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 611,56 eurot, jooksva viivise nõudes tasumata põhinõudelt alates 17.12.2019. a kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas ja sissenõudmiskulude nõudes summas 25 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot, millest täies ulatuses jääb hageja kanda riigilõiv summas 110,36 eurot ja esindaja kulud 420 eurot.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue 20.12.2019. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja C Svastu, milles esitatud nõuet hageja muutis 12.02.2020. a (esitatud hagiavalduse terviktekst muudetud kujul). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sideteenuste osutamise lepingutest ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva võlgnevuse 1188,78 eurot, viivise 890,32 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja alates 17.12.2019. a viivise nõudes tasumata põhinõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni 0,07% päevas. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja C Svahel: 05.08.2016. a sõlmitud liitumisleping nr 5283041 telefoninumbri XXXXXXXX teenindamiseks; 13.09.2016. a sõlmitud liitumisleping nr 5358231 telefoninumbri XXXXXXXX teenindamiseks; 24.09.2016. a sõlmitud liitumisleping nr 5379346 telefoninumbri XXXXXXXX teenindamiseks; 13.09.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 5358232 (liitumislepingu nr 5358231 lisa) Huawei B315 ruuteri järelmaksuga ostmiseks; 24.09.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 5379353 (liitumisleping nr 5379346 lisa) telefoni Apple iPhone 6S järelmaksuga ostmiseks ja 30.08.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 5322959 (liitumislepingu nr 5283041 lisa) telefoni Samsung Galaxy J3 järelmaksuga ostmiseks. Nimetatud lepingute alusel väljastati kostjale; 01.11.2016. a arve nr 2016932306 summas 115,26 €, tasumise tähtaeg 18.11.2016; 01.12.2016. a arve nr 2017138532 summas 86,08 €, tasumise tähtaeg 18.12.2016; 01.01.2017. a arve nr 2017394219 summas 1011,38 €, tasumise tähtaeg 18.01.2017. Sõlmitud lepingute alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilisidealaseid teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste ja kaupade eest õigeaegselt tasuma. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.2018. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 250 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.02.2020. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmise 21.02.2020. a /tlk 70/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 06.03.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
3.Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.3.Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 890,32 eurot, arvestades viivist järgmiselt: tasumata põhinõudelt 113,49 eurot 0,07% päevas alates 19.11.2016. a kuni 16.12.2019. a summas 89,21 €; tasumata põhinõudelt 79,96 eurot 0,07% päevas alates 19.12.2016. a kuni 16.12.2019. a summas 61,18 €; tasumata põhinõudelt 995,33 eurot 0,07% päevas alates 19.01.2017. a kuni 16.12.2019. a summas 739,93 € ning jooksva viivise väljamõistmise nõudes tasumata põhivõlgnevuselt (1188,78 eurolt) alates 17.12.2019. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,07% päevas. Hagiavalduse kohaselt on lepingu üldtingimuste p 7.10 alusel viivise määr 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest /tlk 53/.
3.4.Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutele ja liitumislepingute lisaks olevatele osamaksetega vara müügilepingutele. Liitumislepingute kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega. Nimetatud üldtingimuste p 7.10. sätestab, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses.
3.5.Kohus leiab, et Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
3.6.Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse
ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
3.7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,07% päevas e 25,55% aastas) lepinguline viivisemäär, mis ületab üle kolme korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3.8.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt summas 113,49 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates 19.11.2016. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 27,93 eurot; kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt summas 79,96 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates 19.12.2016. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 19,15 eurot; kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt summas 995,33 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates 19.01.2017. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 231,68 eurot ning jooksva viivise nõudes alates 17.12.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (16.12.2019. a seisuga 1188,78 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 278,76 eurot (27,93 + 19,15 + 231,68)
3.9.Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 611,56 eurot (890,32-278,76) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,07% päevas.
3.10.Lisaks ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks hageja esitatud sissenõudmiskulude nõuet summas 30 eurot. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Aktsiaselts PlusPlus Capital esitanud 28.08.2019. a kostja C. S vastu samadest lepingutest (Elisa Eesti AS ja kostja vahel 05.08.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5283041; 13.09.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5358231 ja 24.09.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5379346, kliendinumber 8344435) tuleneva nõude, mis hõlmas kostja võlgnevust eelneval perioodil, s.o 1. september kuni 30. september 2016. a osutatud teenusete eest (tsiviilasi nr 2-19-12981). Hageja on kõnealuses tsiviilasjas esitanud ka võla sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-12981 28.10.2019. a tehtud tagaseljaotsusest nähtuvalt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ka võla sissenõudmise kulu summas 25. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on esitanud ühest ja samast lepingust tulenevad nõuded erinevates tsiviilasjades (erineb vaid teenuse osutamise periood) ning nõue on mõlemas tsiviilasjas hagejale loovutatud 01.02.2018. a, siis ei olnud mingil viisil põhjendatud ega vajalik hagejal saata kostjale võla sissenõudmise kirju erinevate arvete osas erineval ajal. Seega jätab kohus rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot, kuna selles ulatuses on tsiviilasjas 2-19-12981
hageja sissenõudmiskulude nõue juba rahuldatud. Kohus rahuldab hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel (30-25).
3.11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 1188,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 278,76 eurot, jooksva viivise nõudes alates 17.12.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (16.12.2019. a seisuga 1188,78 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 278,76 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 5 eurot.
3.12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja menetluskulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus menetluskulude välja mõistmata jätmist.
4.1.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud (s.o lepingulise esindaja kulu) summas 420 eurot ja riigilõivu summas 250 eurot.
4.2.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta hageja lepingulise esindaja täies ulatuses hageja enda kanda ning hageja tasutud riigilõivust (250 eurot) tuleb jätta hageja enda kanda 50 eurot, kuna hageja kulude väljamõistmine kostjalt, kelle kahjuks valdavas osas otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
4.3.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Aktsiaselts PlusPlus Capital esitanud 28.08.2019. a kostja C Svastu samadest lepingutest (Elisa Eesti AS ja kostja vahel 05.08.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5283041; 13.09.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5358231 ja 24.09.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5379346, kliendinumber 8344435) tuleneva nõude, mis hõlmas eelneval perioodil, s.o 1. september kuni 30. september 2016 teenuseid (tsiviilasi nr 2-19-12981). Kõnealuses tsiviilasjas oli tsiviilasja hind 143,53 eurot ning käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2412,83 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma õigusi menetlustes kasutanud heauskselt (TsMS § 200 lg 1), esitades samadest lepingutest tuleneva nõude erinevates tsiviilasjades, millest tulenevalt on oluliselt suurendatud kostjale pandavat menetluskulude mahtu. Arvestades asjaoluga, et kui hageja oleks nõuded esitanud ühes tsiviilasjas, oleks eeldatavalt tsiviilasja hinnaks olnud 2556,38 eurot (2412,83 + 143,53), millelt tulnuks tasuda riigilõiv summas 275 eurot. Seega peab kohus käesolevas tsiviilasjas hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu summas 200 eurot (275 eurost lahutatud tsiviilasjas nr 2-19-12981 hageja poolt tasutud riigilõiv 75 eurot).
4.4.Hageja lepingulise esindaja tasu summas 420 eurot jätab kohus täies ulatuses hageja enda kanda, kuna hageja on põhjendamatult esitanud nõuded, mis tulenesid samadest lepingutest ja olid sissenõutavad, erinevates tsiviilasjades erineval ajal. Hagejal oli võimalik ka käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue esitada ühe korraga, s.o ühe hagina esimesena esitatud tsiviilasjas. Seetõttu ei ole põhjendatud käesolevas tsiviilasjas teistkordne lepingulise esindaja kulude panemine kostja kanda olukorras, kus hageja ei ole menetlusõigusi heauskselt kasutanud.
4.5.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv summas 200 eurot. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus käesoleva tsiviilasja põhjendatud menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (2109,10 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1472,54 eurot, s.o põhinõude summas 1188,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 278,76 eurot ja võla sissenõudmise kulu 5 eurot) 69,82% ulatuses kostja ja 30,18% ulatuses hageja kanda.
Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 139,64 eurot (200 eurot * 69,82%).
4.6.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.