2-20-3976
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
31.03.2020. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-3976
Tsiviilasi
E R avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: E R (isikukood ; elukoht , telefon e-post: Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
Kohtuistungi aeg Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Jätta E R avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmata.
Menetluskulud Jätta menetluskulud E R kanda. Menetluskulusid teadaolevalt ei ole.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
E R esitas 12.03.2020. a kohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja märgib, et ta viibib pikemat aega Tartu Vanglas, ei oma sissetulekut, ei saa pensioni, palk ei jookse.Võlad kasvavad: võlg on Tele 2 ees, Monefit Eesti OÜ ees, Credit OÜ ees, on korteriüüri võlg ühistule,
kommunaalmaksete võlg, ka järelmaksud. On ka politsei trahvid. Kuna ta on maksejõuetu, soovib ta, et kuulutataks välja tema kui eraisiku pankrot. On esitatud avaldus riigi õigusabi saamiseks. Avaldus saadeti Tartu kohtumajast menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi vahendusel E R seonduvaid asjaolusid. Nähtub: 1)Tartu Maakohtu 03.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr . 2-14-58785 on lõpetatud E R üle seatud eestkoste, eestkostja vabastatud. 2)Tartu Maakohtu 18.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr . 2-15-18170 on otsustatud vabastada E R tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetatud E R kohustustest vabastamise menetlus. 3)Tartu Maakohtu 20.03.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr . 1-20-2108 on E R süüdi tunnistatud erinevates süütegudes ja liitkaristuseks mõistetud 1 aasta vangistust, sellest on ära kantud 1 kuu 20 päeva, kandmata karistus 10 kuud 10 päeva vangistust asendatud üldkasuliku tööga 310 tundi. E R on vabastatud vahi alt kohtusaalis ja kohustatud teda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxx Seega selgub kohtulahendist, et E R ei viibi vanglas ega ole ka viibinud vanglas pikemat aega. E R on vabanenud kinnipidamiselt 20.märtsil 2020 ja on kindlaks määratud tema elukoht- . Kohtulahendist nähtub ka, et E R on ametlik töökoht- Maxima Eesti OÜ. Tsiviilasjas nr. 2-15-18170 tehtud määrusest nähtub, et E R pankrotimenetlus on algatatud 02.12.2015.a esitatud avalduse alusel, pankrot on välja kuulutatud 15.01.2016 ja 15.09.2016 algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. E R oli pankrotimenetluses täitmata kohustusi 4477,44 eurot kolme võlausaldaja ees. 16.juuliks 2019 olid E R täidetud kõik kohustused võlausaldajate ees ja kohus vabastas ta PankrS § 175 lg.11 alusel täitmata jäänud kohustustest. Kohus selgitas määruses E R tema kohustustest vabastamise tagajärgi vastavalt PankrS §-le 176.
Kohus, tutvunud avalduse ja muude kohtu poolt kogutud andmetega, leiab, et veelkordselt E R pankrotimenetluse algatamine ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Kohus toob siinkohal esile seadusesätted, millega tuleb avalduse menetlusse võtmisel arvestada: TsMS § 371 lg.1 p.4 sätestab: Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; TsMS § 371 lg.2 p.2 sätestab: Kohus võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui: hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 17 lg.1 p.2 sätestab: Kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist rahuldanud võlgniku võlgade ümberkujundamise või pankrotimenetluses võlgadest vabastamise avalduse;
Pankrotiseaduse § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgi: Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotiseaduse § 171 lg.2 p.3 sätestab: Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo. E R avalduse näol on tegemist füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavaldusega, mille puhul näeb seadusandja eesmärgina võimaluse andmist isikule pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest seaduses sätestatud korras. E R on seda võimalust kasutanud alates aastast 2015 toimunud pankrotimenetluse raames ja selle menetluse tulemusena on kohus otsustanud ta vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (teadaolevad kohustused on isik täitnud). Kuus kuud tagasi on tehtud kohtulahend sama isiku kohta samal õiguslikul alusel tema vabastamise kohta kohustustest. Tegemist on hiljuti jõustunud kohtulahendiga, mis välistab samal õiguslikul alusel uuesti kohtusse pöördumise. Kui PankrS § 2 näeb ette pankrotimenetluse eesmärgina anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest, siis PankrS § 171 lg.2 p.3 näeb otsesõnu ette, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võib jätta algatamata, kui seda on juba tehtud viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Seega ei näe Pankrotiseadus ette reeglit, mis võimaldaks füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlust algatada sagedamini kui kord kümne aasta jooksul. Selline olukord on kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise eesmärgiga- anda eriti raskes majanduslikus olukorras isikutele võimalus vabaneda oma kohustustest seaduses sätestatud korras ja alustada uuesti n.ö. puhtalt lehelt. Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse mõte ei ole luua olukord, kus võlgnik on kestvalt pankrotimenetluses või kohustustest vabastamise menetluses. Pankrotimenetlus saab ette tulla üksikjuhtudel isiku elus. Samale põhimõtte väljendab ka VÕVS § 17 lg.1 p.2, mis näeb selgelt ette, et võlgniku avaldust ei võeta menetlusse, kui selline menetlus on juba viimase kümne aasta jooksul toimunud. Riik ei anna püsivat ja korduvat õiguskaitset isikule, kes juba läbitud pankrotimenetlusest või muust maksejõuetusmenetlusest ei ole õppinud. Seetõttu tuleb keelduda E R esitatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Kuna E R pankrotiavaldusel puudub perspektiiv ja see tuleb jätta menetlusse võtmata, ei määra kohus puuduste kõrvaldamist pankrotiavalduses ( riigilõivu tasumist jms). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg.1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.