Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Kadi Kruus vastu sideteenuste osutamise lepingutest ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, epost [email protected] Kostja Kadi Kruus, isikukood
I. Kinnitada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ja kostja Kadi Kruus vahel 20.02.2020. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.Kostja Kadi Kruus tasub hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital põhivõlgnevuse 866,44 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, viiviste nõue 672,29 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 112,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210,00 eurot, kõik kokku 1891,23 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend üks eurot 23 senti) eurot. Nõutud summad tasub kostja Kadi Kruus PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXX, viitenumbriga XXXXXXXX järgmise maksegraafiku järgi: Tasumise kuupäev
2.Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
3.Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub punktis 1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,07% päevas kuni nõude põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid punktis 1 kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 866,44 euro ulatuseni. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 112,50 (ükssada
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Vastavalt kompromisslepingule jääb 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot ja 1⁄2 hageja lepingulise esindaja kuludest, s.o summas 210 eurot kostja kanda.
2.Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagiavaldus 18.12.2019. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Kadi Kruus vastu, milles esitatud nõuet hageja muutis 07.02.2020. a. Hageja palub kostjalt hagejal kasuks välja mõista sideteenuste osutamise lepingutest ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva võlgnevuse 866,44 eurot, viivise 672,29 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja alates 19.12.2019. a viivise nõudes tasumata põhinõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni 0,07% päevas. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja Kadi Kruus vahel 07.04.2016. a sõlmitud liitumisleping nr 4626862 telefoninumbri XXXXXXXX teenindamiseks, 19.08.2016. a sõlmitud liitumisleping nr 5305570 telefoninumbri XXXXXXXX teenindamiseks, 22.08.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping liitumislepingu nr 5305570 lisa nr 5308281 seadme Samsung Galaxy AS (2016) soetamiseks, 07.04.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping liitumislepingu nr 4626862 lisa nr 4626903 seadme Huawei P8 Lite soetamiseks, 19.08.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping liitumislepingu nr 5305570 lisa nr 5305573 seadme Coolpad Porto S soetamiseks, millede alusel väljastati kostjale arved nr 2016454285, 2016701143, 2016947207 ja 2017179381 kliendinumbriga 8418624. Sõlmitud lepingute alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilisidealaseid teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste ja kaupade eest õigeaegselt tasuma. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.2018. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.02.2020. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Kompromissleping 05.03.2020. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu.
1.1.PlusPlus Capital AS esitas hagiavalduse kostja Kadi Kruus vastu 866,44 euro, sissenõudekulu 30,00 euro, viiviste nõue 672,29 euro ja menetluskulude nõudes.
1.2.Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse.
2.Pooled leppisid kokku:
2.1.Kostja tasub põhivõlgnevuse 866,44 eurot, sissenõudekulu 30,00 eurot ja viiviste nõue 672,29 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 112,50 € ja lepingulise esindaja kulud 210,00 €, kõik kokku 1891,23 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXX, viitenumbriga XXXXXXXX järgmise maksegraafiku järgi:
2.2.Lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
2.3.Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma lepingu 2.1. kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,07% päevas kuni põhivõlgnevuse
täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 866,44 € ulatuseni.
3.Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
4.Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-19-20161 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
5.Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks.
6.Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust PlusPlus Capital AS a/a-le XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
XXXXXXXX.
Kohtu seisukoht
1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
3.Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad kostja kanda 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kuludest 210 eurot. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 225 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.