MTÜ Tantsuklubi Tango, MTÜ Esperanza hagi MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit vastu MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit 19.06.2018. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: MTÜ Tantsuklubi Tango (registrikood 80112196), asukoht Tulbi tn 2d-11, 50407 Tartu, e-post xxxx Hageja II: MTÜ Esperanza (registrikood 80222476), asukoht Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn, e-post [email protected] Hageja I ja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andrus Lillo, vandeadvokaadi abi Artur Maljukov, e-post [email protected] Kostja: MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit (registrikood 80088821), asukoht Pirita tee
2.Tuvastada MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit 19.06.2018 üldkoosoleku otsuse tühisus, millega üldkoosolek otsustas, et V R ja S J on rikkunud MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit juhendi põhimõtteid ja kahjustasid sellega MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit mainet oluliselt ja millega üldkoosolek otsustas arvata välja MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit liikmete seast TK Tango ja TK Esperanza.
3.Jätta menetluskulud MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit kanda.
4.Rahuldada hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus.
5.Välja mõista MTÜ-lt Eesti Tantsuspordi Liit MTÜ Tantsuklubi Tango kasuks menetluskuludena 3 739 eurot. Menetluskulud tuleb kanda MTÜ Tantsuklubi Tango pangakontole nr EE542200221013560455.
6.Välja mõista MTÜ-lt Eesti Tantsuspordi Liit MTÜ Esperanza kasuks menetluskuludena 3 739 eurot. Menetluskulud tuleb kanda MTÜ Esperanza pangakontole nr EE942200221027668288.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb MTÜ-l Eesti Tantsuspordi Liit tasuda MTÜ-le Tantsuklubi Tango hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 739 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
8.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb MTÜ-l Eesti Tantsuspordi Liit tasuda MTÜ-le Esperanza hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 739 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
9.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hageja I (Tantsuklubi Tango) ja hageja II (MTÜ Esperanza) olid MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit (lühendatult ETSL ehk kostja) liikmed.
2.ETSL liikmetele edastati liikmete üldkoosoleku kutse. 18.06.2018 koosoleku teates ja ETSL liikmetele edastatud koosoleku kutses oli märgitud, et 19.06.2018 toimuva koosoleku päevakord on järgmine:
Presidendi ülevaade tegevustest
Juhatuse poolaasta tööst ülevaade
Eelmise üldkoosoleku otsuste heakskiitmine
ETSL-i liikmelisusest ja heast tavast
Audiitori aurande heakskiitmin
Majandusaasta aruande heakskiitmine
3.19.06.2018 toimunud ETSL liikmete üldkoosolekul otsustati päevakorrapunkti „ETSL-i liikmelisusest ja heast tavast“ arutamise raames, et V R ja S J rikkusid ETSL Hea Tava juhendis toodud põhimõtteid ja kahjustasid sellega oluliselt ETSL mainet. ETSL üldkoosolek otsustas arvata hagejad ETSL liikmete seast välja. Hageja leiab, et üldkoosoleku 19.06.2018 otsus on vastuolus seaduse ja põhikirjaga ning selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
4.Hagejad ei ole Hea Tava juhendit rikkunud ning ei ole ETSL ega selle mainet olulisel määral kahjustanud.
5.Hageja esitas hagis nõude tuvastada ETSL 19.06.2018 üldkoosoleku otsuse tühisus, millega üldkoosolek otsustas, et V R ja S J on rikkunud ETSL Hea Tava juhendi põhimõtteid ja kahjustasid sellega ETSL mainet oluliselt ja millega üldkoosolek otsustas arvata välja ETSL liikmete seast TK Tango ja TK Esperanza. Alternatiivselt palusid hagejad, et kui kohus leiab, et hagejate esimest nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis tunnistada kehtetuks ETSL 19.06.2018 üldkoosoleku otsus, millega üldkoosolek otsustas, et V R ja S J on rikkunud ETSL Hea Tava juhendi põhimõtteid ja kahjustasid sellega ETSL mainet oluliselt ja millega üldkoosolek otsustas arvata välja ETSL liikmete seast TK Tango ja TK Esperanza. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja leidis, et ETSL 19.06.2018 koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Samuti oli kostja seisukohal, et hagejad on minetanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse, kuna pole vastavat vastuväidet protokolli kanda lasknud.
8.Täiendavalt oli kostja seisukohal, et kostja üldkoosolekul on pädevus arvata liikmete hulgast välja isikud, kes ei järgi liikmete poolt vastu võetud Head Tava. Hagejad rikkusid Head Tava, mistõttu arvati nad ETSL liikmete seast välja. ETSL maine on saanud oluliselt kahjustada
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
10.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
Hageja I (MTÜ Tantsuklubi Tango) ja hageja II (MTÜ Esperanza) olid MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit (kostja) liikmed.
ETSL liikmetele edastati liikmete üldkoosoleku kutse, milles oli 19.06.2018 toimuva koosoleku ühe päevakorra punktina märgitud „ETSL-i liikmelisusest ja heast tavast“ (vt hagi p 2.1.3, kd I, tlk 1 pöördel; kostja vastuse p 3.2.3, kd I, tlk 107 pöördel).
19.06.2018 toimunud ETSL liikmete üldkoosolekul otsustati päevakorrapunkti „ETSL-i liikmelisusest ja heast tavast“ arutamise raames, et V R ja S J rikkusid ETSL Hea Tava juhendis toodud põhimõtteid ja kahjustasid sellega oluliselt ETSL mainet. ETSL üldkoosolek otsustas arvata hagejad ETSL liikmete seast välja (vt hagi p 1.2, kd I, tlk 1 pöördel; kostja vastuse p 3.4.5, kd I, tlk 108 pöördel).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas ülalviidatud ETSL otsused on koosoleku kokkukutsumise
korra rikkumise tõttu tühised, tuleb vastuolu tõttu seaduse ja põhikirjaga tunnistada kehtetuks või on kehtivad ja õiguspärased.
12.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
13.Pooled ei vaidle üldkoosoleku kokkukutsumise korralduse (tähtajad jms) üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas päevakorrapunkti „ETSL-i liikmelisusest ja heast tavast“ arutamise raames oli ELTS üldkoosolekul õigus otsustada hagejate ETSL liikmete seast väljaarvamine.
14.MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Vastavalt MTÜS § 201 lg-le 1määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
15.Kohtupraktika kohaselt on otsus tühine juhul, kui see on tehtud üldkoosolekul, mille kokkukutsumise teates esitatud päevakorras ei ole otsuse aluseks olevat päevakorrapunkti märgitud või kui kutses esitatud päevakorrast ei nähtu selgelt ja arusaadavalt, mida otsustama hakatakse (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-22-08, p 11; 3-2-1-181-12, p 14). Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12 (p 14) märkinud, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühingu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Pooled ei vaidle selle üle, et päevakorra punkt, mille raames hagejad ETSL-st välja arvati oli sõnastatud „ETSL-i liikmelisusest ja heast tavast“.
16.Kohtu hinnangul on liikmete MTÜ-st väljaarvamise näol tegu sedavõrd olulise küsimuse ja isiku õigustesse sekkumisega, et seda ei saa otsustada üldiselt sõnastatud päevakorrapunkti all, mis käsitleb liikmelisust ja head tava. Liikmete MTÜ-st väljaarvamise päevakorda lülitamine peaks kohtu hinnangul koosoleku kutses esitatud päevakorrast selgelt nähtuma. Sealjuures tuleb märkida välja arvatavad isikud selles ka nimeliselt. Selline on ka tavapärane praktika teistes erialastes MTÜ-des (spordialaliidud, erialaspetsialistide liidud jms). See on eriti oluline juhtudel, mil liikmestaatuse kaotus toob sisuliselt kaasa võimatuse sel alal edasi tegutseda. Nii on see ka ETSL puhul. Spordiseaduse ja tantsuspordimäärustiku (kd I, tlk 47-66) kohaselt toimub tantsu spordialase tegevuse korraldamine ja toetuste saamine läbi spordialaliidu. Sisuliselt ei ole isikul vastavalt spordiseadusele ja tantsuspordimäärustikule spordialaliitu kuulumata võimalik tegutseda sportlase, treeneri ega spordikohtunikuna. Selles olukorras on eriti oluline, et isikute välja arvamine spordialaliidust oleks koosoleku kutses avaldatavas üldkoosoleku päevakorras märgitud sedavõrd selgelt, et igale erialaliidu liikmele on arusaadav, kas ja keda soovitakse hakata erialaliidust välja arvama.
17.Nagu eelnevalt märgitud, hinnatakse koosoleku päevakorra sõnastust selle alusel, kuidas mõistlik ühingu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kohtule kui kõrvaltvaatavale mõistlikule isikule jäi sellisest päevakorrapunkti sõnastusest mulje, et üldkoosolekul soovitakse liikmetele meelde tuletada hea tava järgimise kohustust ELTS liimete poolt. Mõistlikul isikul ei saanud tekkida selget arusaama, et selle päevakorrapunkti raames hakatakse kedagi liidust välja arvama, kuivõrd päevakorrapunktis ei olnud mainitud otsustuste tegemist kellegi võimaliku välja arvamise kohta. Täiendavalt märgib kohus, et kuigi kohus lähtub päevakorra sõnastuse ja sisu hindamisel mõistliku isiku
konstruktsioonist, on hagejad esitanud kohtule ka tõendid, millest nähtuvalt ei mõistnud väga mitmed kostja liikmed, et vaidlusaluse päevakorra punkti raames hakatakse kedagi liidust välja heitma ja sellise küsimuse otsustamisele panek üldkoosolekul tuli neile üllatusena (kd I, tl 170180). Ainuüksi asjaolu, et sellise otsustuse tegemise võis olla liidu liikmetele, sh hagejatele kaudselt aimatav, ei ole kohtu hinnangul piisav, et jaatada kokkukutsumisel avaldatud päevakorra korrektsust.
18.Täiendavalt on kohus tõendite alusel jõudnud seisukohale, et hagejate ETSL-st välja arvamine ei olnudki koosolekut kokku kutsudes plaanis. Tegu oli küsimusega, mis lülitati päevakorda ja otsustamisele alles koosoleku toimumise ajal. ETSL põhikirja (kd I, tlk 68-71) p 15 kohaselt peab ETSL juhatus liidu liikmetele teatama üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra vähemalt 20 päeva enne koosoleku toimumist. MTÜS § 20 lg-s 7 on sätestatud, et kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. Seega pidanuks hagejate ETSL-st välja arvamine kui päevakorrapunkt olema ETSL liikmetele teatavaks tehtud hiljemalt 20 päeva enne koosoleku toimumist. Koosolek toimus 19.06.2018. Seega pidanuks päevakorrapunkt hagejate liidust väljaarvamiseks olema tõstatatud hiljemalt 29.05.2018.
19.19.06.2018 ETSL üldkoosoleku protokolli p-st 2 (kd I, tlk 115-127) nähtuvalt tehti ettepanekud hagejate välja arvamiseks alles üldkoosolekul. Nimelt on protokollis selgelt märgitud konkreetsed ettepanekud - Tantsukool Tango välja arvamine ETSL-i liikmeskonnast; arvata Tantsukool Tango ja Tantsuklubi Esperanza välja ETSL-i liikmeskonnast vastavalt ETSL-i põhikirja punktile 10.7, ETSL-i maine olulisel määral kahjustamise tõttu läbi Hea Tava olulise rikkumise (tl 116 ja pöördel). Kohus leiab, et tegu on täiesti uute päevakorrapunktidega võrreldes koosoleku kokkukutsumise teates märgituga („ETSL-i liikmelisusest ja heast tavast“) ja nee küsimused lülitati päevakorda ja otsustamisele seega alles koosolekul.
20.Kohtuasja materjalide hulgas olevatelt Facebooki väljatrükkidelt nähtuvalt avaldas V. R enda postituse (mis viis temaga seotud tantsuklubi ETSL-st välja heitmiseni) 13.05.2018. V. J aga jagas seda postitust koos omapoolsete kommentaaridega alles 18.05.2018 ehk üks päev enne koosoleku toimumist. Vastava postituse tõttu isiku välja arvamise küsimus ETSL-st sai seega tõusetuda alles päev enne koosoleku toimumist ehk 18.06.2018. Selles olukorras ei ole võimalik, et koosoleku kokkukutsumisel (hiljemalt 29.05.2018) oleks esinenud isegi alus seda küsimust päevakorda lülitada. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et päevakorrapunktid hagejate välja arvamisest ETSL-st lülitati üldkoosoleku päevakorda alles koosoleku toimumise päeval ehk 19.06.2018.
21.MTÜS § 21 lg1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Sama on sätestatud ETSL põhikirja p-s 17 (vt kd I, tlk 68-71). Vaidlusaluse 19.06.2018 ETSL üldkoosoleku protokollist (kd I, tlk 115-127) nähtuvalt oli koosoleku toimumisel liidus 38 liiget, kellest koosolekul osales kokku 30 liiget. Seega ei osalenud ETSL üldkoosolekul kõik liidu liikmed, mistõttu ETSL 19.06.2018 üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma.
22.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ja tuvastada MTÜ Eesti Tantsuspordi Liit 19.06.2018 üldkoosoleku otsuse, millega üldkoosolek otsustas, et V R ja S J on rikkunud ETSL-i Hea Tava juhendi põhimõtteid ja kahjustasid sellega ETSL-i mainet oluliselt ja millega üldkoosolek otsustas arvata välja ETSL-i liikmete seast TK Tango ja TK Esperanza,
tühisus.
23.Kuivõrd kohus rahuldab tühisuse tuvastamise nõude kui hageja esmase nõude, ei lahenda kohus sisuliselt kostja alternatiivnõuet otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
MENETLUSKULUD
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hagejate menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
26.Hagejad esitasid 16.03.2020.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles paluvad määrata MTÜ-le Tantsuklubi Tango hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks 7 524 eurot ja MTÜ-le Esperanza hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks 7 524 eurot ja riigilõiv 350 eurot (millest 175 eurot MTÜ-le Tantsuklubi Tango ja 175 eurot MTÜ-le Esperanza), s.o. kokku 15 398 eurot ning mõista antud kulud MTÜ-lt Eesti Tantsuspordi Liit välja.
27.19.03.2020.a esitas kostja oma vastuväited hagejate menetluskuludele, asudes seisukohale, et hagejate õigusabikulude maht ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik.
28.Järgnevalt analüüsib kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hagejad paluvad hüvitada riigilõivu summas 350 eurot (millest 175 eurot MTÜle Tantsuklubi Tango ja 175 eurot MTÜ-le Esperanza). Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus leiab, et vastavate kulude kandmine hagejate poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus peab põhjendatuks hagejate nõuet kohtukulude osas summas 350 eurot.
29.Alljärgnevalt analüüsib kohus hagejate lepinguliste esindajate kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejatele on osutatud õigusabi 114 h vältel tunnihinnaga 110 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hagejate lepinguliste esindajate tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
30.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja menetlusdokumentides põhjendada ja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
31.Menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel täies ulatuses põhjendatuks. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, samuti kohtul endal asja lahendamisele kulunud töötundide mahtu, peab kohus kogumis hagejate õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks kokku 54 h. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas
ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta (vt ka nt Riigikohtu 20.01.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15).
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus määrab MTÜ-le Tantsuklubi Tango hüvitatavate kohtukulude rahaliseks suuruseks 175 eurot ja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 3 564 eurot (132 eurot x 27 h), kokku summas 3 739 eurot. Kohus määrab MTÜ-le Esperanza hüvitatavate kohtukulude rahaliseks suuruseks 175 eurot ja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 3 564 eurot (132 eurot x 27 h), kokku summas 3 739 eurot.
33.Kokkuvõtvalt tuleb MTÜ-lt Eesti Tantsuspordi Liit välja mõista MTÜ Tantsuklubi Tango kasuks menetluskuludena 3 739 eurot ja MTÜ Esperanza kasuks menetluskuludena 3 739 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.