Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
30.märtsil 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-17590 ST Partnerite Vara OÜ hagi PharmaEstica Manufacturing OÜ vastu 25.07.2018.a finantseerimise korraldamise lepingust tuleneva võlgnevuse 21 000 euro, viivise 420 euro ja täiendava viivise nõudes 29 085 eurot
nende Hageja: ST Partnerite Vara OÜ (registrikood 11326880, asukoht Lehiku tee 14-7, 11912 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristiina Reinson (Ellex Raidla Advokaadibüroo, Kaarli pst 1/ Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; e- post: [email protected]; [email protected]) Kostja: PharmaEstica Manufacturing OÜ (registrikood 10264929, asukoht Vanapere tee 3, Viimsi vald, 74011 Harju maakond; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 17.10.2019.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Kristiina Reinson
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista PharmaEstica Manufacturing OÜ-lt ST Partnerite Vara OÜ kasuks 25.07.2018.a finantseerimise korraldamise lepingust tulenev esmane tasu summas 21 000 eurot ja viivis 420 euro.
3.Välja mõista PharmaEstica Manufacturing OÜ-lt ST Partnerite Vara OÜ kasuks viivis 0,1 % päevas tasumata summalt 21 000 eurot alates 21.11.2018.a kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
4.Jätta menetluskulud kostja PharmaEstica Manufacturing OÜ kanda.
5.Välja mõista PharmaEstica Manufacturing OÜ-lt ST Partnerite Vara OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 4 292 eurot.
6.Välja mõista PharmaEstica Manufacturing OÜ-lt ST Partnerite Vara OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 292 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.ST Partnerite Vara OÜ esitas 21.11.2018.a kohtule hagi PharmaEstica Manufacturing OÜ vastu 25.07.2018.a finantseerimise korraldamise lepingust tuleneva võlgnevuse 21 000 euro, viivise 420 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.07.2018.a finantseerimise korraldamise lepingu, milles leppisid kokku, et hageja osutab finantsnõustamise teenust ja kostja tasub selle eest vastavalt lepingu p 5.1.1.1 17 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja analüüsis kostja ettevõtet ja pöördus oma kohustuse täitmiseks 25.07.2018.a Tallinna Äripanga, Citadele banka Eesti filiaali ja Svea Finance poole pakkumiste saamiseks. Järgneval päeval (26.07.2018) teavitas hageja kostjat, millistelt finantsasutustelt (ja miks just neilt) ta pakkumisi küsis. Hageja tegi seega finantsasutused kooskõlas ülal viidatud lepingu p-ga 5.1.1.3 ja 2.1.2 kostjale teatavaks. Hageja soovitas kostjale parima pakkumise teinud finantsasutust. Kostja kinnitas samal päeval, et soovib hageja soovitusega kooskõlas edasi minna ning usub samuti, et leitud Svea Finance pakkumine on parim. Hageja täitis eeltooduga ka lepingu p-i 2.1.3. Hageja teatas 31.07.2018.a kliendi nõusolekust Svea Finance’le, kes saatis seejärel tehinguga jätkamiseks hagejale täiendavad küsimused, mille hageja kostjale 01.08.2018.a edastas. 06.08.2018.a vastas kostja osaliselt küsimustele ja lubas ülejäänud vastused saata 13.08.2018.a. Kostja ei ole seni vajalikku informatsiooni saatnud, hageja kirjadele reageerinud ega sisulist koostööd jätkanud. Hageja tõlgendas sellist käitumist lepingust loobumisena, mistõttu esitas hageja 22.10.2018.a kostjale arve esmase tasu tasumiseks. Kostja arvet tasunud ei ole. Kooskõlas lepingu p-ga 5.3 on hagejal õigus nõuda võlgnevuselt viivist 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni on hageja arvestanud viivist 420 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus (alates 21.11.2018) sissenõutavaks muutuva viivise, arvates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni lepingu p 5.2 sätestatud määras 0,1% päevas, so 36,5% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv kogusummas 1 100 eurot, esindajakulu summas 4 074 eurot, registripäringute kulu 14 eurot, sõidukulu 6,50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et ta sai hagejalt pakkumised ja soovitused, kuid hageja poolt soovitatud pakkumised ei arvestanud kostja ettevõtte spetsiifikaga ja see takistab kostjal lepingutega edasi liikumist. Kostja on seisukohal, et hageja soovitas kostjale pakkumise tegemist finantsasutusele, millega faktooringulepingu sõlmimine ei olnud võimalik. Järelikult on hageja toiminud pahauskselt ja isiklikest huvidest lähtuvalt, kuivõrd esitas kostjale pakkumise tegemise soovitusi, mille osas oli teada, et kostja ettevõtte ja hageja valitud finantsasutuste vaheline koostöö ei ole võimalik. Hageja saavutas näilikult esmase tasu nõude kostja vastu eelnevalt kirjutatud tegevustega, mis ilmselgelt teenib hageja isiklikke huve. Kostja kinnitab, et ei ole hagejale käsunduslepingu ülesütlemisavaldust esitanud. Käsunduslepingu lõppemise tähtaeg on 26.07.2021.a, seega on käsundusleping hetkel kehtiv. Kostja pole hageja teenustest loobunud ning seetõttu ei ole asjakohane käsunduslepingu punkti alusel 5.1.1.3. esitatud arve ega nõue. Eelnevast lähtuvalt ei ole
hagejal ka alust nõuda viivist ega täiendavat viivist. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 2 070 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha, tutvunud kostja kirjalike seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 23.04.2019.a kohtumääruses (t/l 70).
5.Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 25.07.2018.a finantseerimise korraldamise lepingust tulenev esmane tasu summas 21 000,00 eurot.
6.Vaidlust ei ole, et 25.07.2018.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud finantseerimise korraldamise leping, mille punkti 2.1 kohaselt kohustub finantsnõustaja osutama kliendile järgmisi teenuseid: 2.1.1. Arutama kliendiga läbi ostjate vastu olevate nõuete finantseerimise vajaduse, sealhulgas iga ostja krediidilimiidi suurus ja nõuete tasumise tähtajad; 2.1.2. Küsima omal valikul finantsasutustelt pakkumisi ostjate vastu olevate nõuete finantseerimiseks. Kliendil ei ole õigust välistada lepingu raames neid finantsasutusi, kellega finantsnõustaja on lepingu alusel kontakteerunud; 2.1.3. Analüüsima punktis 2.1.2. nimetatud pakkumisi, sealhulgas tehingustruktuuri ja kulude osas ning soovitama kliendile neist parimat. Klient kohustub finantsnõustajale mõistliku aja jooksul teatama, kas klient aktsepteerib vastava pakkumise või mitte; 2.1.4. Analüüsima kliendi poolt valitud finantsasutus(t)e koostatud finantseerimislepinguid ja nende vastavust valitud finantsasutus(t)e pakkumisele ning vastavuse korral esitama need kliendile allakirjutamiseks (t/l 5-7).
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
8.Riigikohus on 22.06.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-56-11 punktis 14 selgitanud, et kui lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, siis on tegemist käsundussuhtega ning sellest tulenevalt vastab leping VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele.
9.VÕS § 627 lg 1 kohaselt on kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 629 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.
10.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.1.2 kohaselt kohustus finantsnõustaja küsima omal valikul finantsasutustelt pakkumisi ostjate vastu olevate nõuete finantseerimiseks. Kliendil ei ole õigust välistada lepingu raames neid finantsasutusi, kellega finantsnõustaja on
lepingu alusel kontakteerunud. Lepingu punkt 5.1.1.1 kohaselt on esmane tasu 17 500 eurot, mille klient tasub punktis 2.1. nimetatud kohustuste täitmisel finantsnõustaja poolt (t/l 5).
11.Pooled ei vaidle, et hageja esitas kostjale tasumiseks 19.10.2018.a arve nr. Pharmaestica 19-10-2018 summas 21 000 eurot maksetähtajaga 29.10.2018.a (t/l 23). Kostja nimetatud arvet tasunud ei ole.
12.Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud esmast tasu nõuet maskma, kuivõrd käesoleval juhul on hageja soovitanud kostjale pakkumise tegemist finantsasutusele, millega ei olnud võimalik sõlmida faktooringulepingut. Kostja hinnangul ei ole hageja täitnud käsunduslepingu punktidest 2.1.1 kuni 2.1.3 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt (t/l 59). Kohus vastava kostja käsitlusega ei nõustu ning seda alljärgnevatel põhjendustel.
13.Poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 2.1.2 kuni 2.1.3 tuleneb hageja kohustus küsida finantsasutustelt pakkumisi, valida nendest välja parimad ning teha kostjale soovitus (t/l 5). Selliselt on antud juhul ka hageja käitunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on pöördunud Tallinna Äripanga, Citadele banka Eesti filiaali ja Svea Finance poole (t/l 8-10).
14.Kostja on nimetatud pakkumistest valinud 31.07.2018.a välja Svea Finance poolt esitatud pakkumise (t/l 12). Hageja on edastanud 01.08.2018.a kostjale lisaküsimused, millistele on kostja valikuliselt vastanud (t/l 17, 19-20). Tõendeid selle kohta, et kostja on esitanud vastused hageja lisaküsimustele või teinud etteheiteid ostutatud teenuse kvaliteedi ja sisu osas, kohtule esitatud ei ole.
15.Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 41 leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta.
16.Kostja on oma vastuväidetes tuginenud asjaolule, et ükski majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja ega asjatundja ei soovitaks kostja ettevõttele finantsasutust, millega faktooringulepingu sõlmimine pole võimalik ning seda eriti juhul kui selline käsundisaaja on kostja ettevõtte finantsseisundiga ja finantsasutuste pakkumistega tuttav (t/l 59).
17.Kohus vastava kostja vastuväitega ei nõustu, kuivõrd kostja on ise 30.07.2018.a e- kirjas hagejale selgitanud, et saab tal esineva maksuvõla ära kustutada nädala lõpuks (t/l 62). Nimetatud kinnitusest tulenevalt ei olnud hagejal põhjust eeldada, et maksuvõla tasumise järel ei ole võimalik finantseerimist leida. Seega on hageja õigustatud esmast tasu saama.
18.Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et kostja on teinud hagejale etteheiteid enne kohtumenetlust hageja poolt kostjale osutatud teenuse kvaliteedi osas. Samuti ei ole kostja lepingut vaidlustanud. Kostja ei ole taotlenud hinna alandamist.
19.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis vabastaksid kostja hagejale esmase tasu maksmisest, siis kuulub hageja nõue summas 21 000,00 eurot rahuldamisele ning kostjalt väljamõistmisele.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise summas 420 eurot ja viivise summalt 21 000 eurot määras 0,1 % päevas alates 21.11.2018.a kuni kohustuse täieliku täitmiseni (t/l 1).
21.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.3 kohaselt on mittetähtaegsel tasumisel finantsnõustajal õigus nõuda viivist 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Klient on kohustatud hüvitama finantsnõustajale lisakulud, mis tekivad seoses kliendi poolt tähtaegselt tasumatajäänud summade sissenõudmisega.
23.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise summas 420 eurot.
24.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
25.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 21.11.2018.a kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
26.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 21 000 eurot, viivis summas 420 eurot ja viivis 0,1 % päevas tasumata summalt 21 000 eurolt alates 28.11.2018.a kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 29 085 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
29.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu kokku summas 1 100 eurot, esindajakulu summas 4 074 eurot, registripäringute kulu summas 14 eurot ja sõidukulu summas 6,50 eurot (t/l 52, 131). Kostja hageja menetluskulude suurusele vastu ei vaidle.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu kogusummas 1 100 eurot (t/l 35, 82). Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista kooskõlas TsMS § 138 lg 2 riigilõiv kogusummas 1 050 eurot, kuivõrd 21.11.2018.a kohtumäärusega on jäetud hageja taotlus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks rahuldmata (t/l 37-38).
32.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 220 eurot ja 180 eurot (t/l 50, 133). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 220 eurot ja 180 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
33.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja 15.11.2018.a, 16.11.2018.a ja 23.11.2018.a õigusabile kulunud ajakulu kostjalt väljamõistmine, kuivõrd see on tekkinud seoses hagi tagamise taotluse koostamisega, mis on jäänud kohtu poolt rahuldamata.
34.Samuti ei kuulu hüvitamisele ajakulu, mis on tekkinud 31.10.2019.a seoses kostja menetluskulude taotluse ja lisadega tutvumisega. Riigikohus on 06.05.2015.a
kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 13 selgitanud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).
35.Ülejäänud hageja esindaja ajakulu ehk 17,6 tundi on põhjendatud. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 3 228 eurot (4 074 - 846).
36.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sõidukulu summas 6,50 eurot. Kohus leiab, et vastav taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd nimetatud kulu kandmine on tõendamata.
37.Hageja palub hüvitada registripäringute kulu summas 14 eurot. Kohus leiab, et vastav taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 143 p 2.
38.Kõige eelpooltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 4 292 eurot, millest riigilõiv 1 050 eurot, esindajakulu 3 228 eurot ja registripäringute kulu 14 eurot.
39.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.