Vabastada Oxxx Mxxx tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada OxxxxMxxx tema usaldusisiku kohustustest OxxxxMxxx kohustustest vabastamise menetluses. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 27.06.2014. a määrusega kuulutas Tartu Maakohus välja Oxxx Mxxx pankroti ja määras pankrotihalduriks Einar Vallandi. 14.07.2014. a toimus Oxxx Mxxx
võlausaldajate esimene üldkoosolek. Pankrotihaldur esitas 13.11.2014. a kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu määrusega 04.12.2014.a. 06.03.2015. a määrusega lõpetas kohus Oxxx Mxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetluse kulude katteks. Sama määrusega algatas kohus Oxxx Mxxx kohustustest vabastamise menetluse. Kohus ei määranud võlgnikule usaldusisikut ja määras, et võlgnikul endal tuleb täita usaldusisiku ülesandeid. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Oxxx Mxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses ei ole võlausaldajad raha saanud, 6 889,46 eurot (täies ulatuses II järgu nõue). Võlgnikul on kolm võlausaldajat kohustustest vabastamise menetluses: Bigbank AS, Swedbank Liising AS ning Swedbank AS, kellest suurima nõudega on Bigbank AS (jaotis 92,54%) ning väikseima nõudega Swedbank AS (jaotis 1,47%). 06.03.2015 määruse kohaselt peab võlgnik esitama teavet oma tegevuse kohta kaks korda aastas (01.10 ja 01.04), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2015, ning tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas (20.03). Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 25.02.2016, 02.01.2017, 01.08.2018, 03.06.2019, 09.10.2019. Võlgnik on ärakuulamisel avaldanud, et on igale võlausaldajale maksnud menetluse jooksul 5 eurot ehk kokku 15 eurot. 05.11.2019 küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise osas.
6.1.Swedbank AS ja Swedbank Liising esitasid oma ühised seisukohad 12.11.2019. Kohus kuulas võlgniku ära 28.05.2018. Võlgnik selgitas, et on püsivalt töövõimetu ning ei näe pikas perspektiivis ette võimalust mingitki tööd leida. Võlausaldajad on seisukohal, et selliselt käitudes ei kavatsegi võlgnik otsida võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning suhtub oma kohustustesse ükskõikselt. Kohustustest vabastamine menetlus ei ole iga võlgniku õigus, vaid on ette nähtud võlgnikele, kes on nõus pingutama, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku peamisteks kohustusteks kohustustest vabastamise menetluse raames on informatsiooni andmine, läbipaistvuse tagamine tema majandusliku seisundi osas, mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine või sellise tegevuse otsimine ja kohtu nõudel teabe andmine eeltoodud kohustuste täitmise osas. Nimetatud kohustusi võlgnik täitnud ei ole. Võlgnik on rikkunud aruannete esitamise kohustust. Seda on sedastanud ka kohus oma 06.09.2018 saadetud kirjas. Võlgnik ei ole kohtule asjakohaseid aruandeid esitanud ning kohus on pidanud ise koguma andmeid võlgniku olukorra kohta. Teabe andmine võlgniku olukorra kohta on oluline ka võlausaldajatele. Võlausaldajatel on õigustatud huvi teada, kas võlgnik menetluse kestel oma kohustusi täidab, eriti olukorras, kus võlgnik võlausaldajatele väljamakseid ei teosta ega seda põhjenda. Samuti on võlausaldajatele koormav korduvalt kohtu poole pöörduda teabe saamiseks, kuna võlgnik ise oma kohustusi ei täida. Võlgnik ei ole selgitanud, miks ta ei ole esitanud tähtaegselt aruandeid. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid, mis takistaksid teabe andmise kohustust nõuetekohaselt täita. Seega on võlgniku käitumine süülise iseloomuga võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 mõistes. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine. Tuginedes eelnevale on võlausaldajad seisukohal, et võlgnik on rikkunud aruannete esitamise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõttes ning sellega kahjustanud võlausaldaja huve. Võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata ning menetlus lõpetada.
6.2.Bigbank AS esitas oma seisukoha 13.11.2019. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on 15.09.2017 tsiviilasja nr 2-11-6039 kohtumääruse punktis 13.1 jõudnud seisukohale, et „võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt PankrS § 176 lg-st 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist (arvestades eranditega PankrS § 176 lg-s 2 ja § 177 lg-s 1). Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega PankrS §-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel“. Võlausaldaja soovib pöörata tähelepanu asjaolule, et alates kohustustest vabastamise menetlusest on võlgnik teinud võlausaldajale ühe makse summas 5 eurot. Arvesse tuleb võtta, et kohustustest vabastamise eelduseks on see, et nõue oleks täidetud arvestatavas ulatuses ning menetluse lõpetamine võlgniku suhtes soodsa otsusega riivab võlausaldaja õigusi. Ülaltoodut arvesse annab võlausaldaja teada, et on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. Alternatiivselt on võlausaldaja seisukohal, et kui selgub, et tulevikus võib tekkida tulu, millega saab teha väljamakseid võlausaldajatele, siis sellisel juhul pikendada kohustustest vabastamise menetlus maksimaalse pikkuseni, tuginedes PankrS § 175 lg-le 51.
7.27.01.2020 toimus võlgniku Oxxx Mxxxxärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Võlgniku sissetulekuks on invaliidsuspension. Augustis on võlgnik maksnud igale võlausaldajale 5 eurot, kokku 15 eurot. Võlgnik ei oska öelda kui palju on menetluse jooksul kokku maksnud võlgu. Võlgniku tervise hindamise kontroll oli esimene kord 2002.aastal. Võlgnikul on raske puue, mis läheb kogu aeg hullemaks (xxxxxxxxxxxxxxx). Võlgnikule on määratud täielik töövõimetus 5 aastaks. Võlgnikul on raske hakkama saada oma sissetulekutega, iga kuu läheb 200 eurot maksudeks. Võlgnik leiab, et tema võlad tuleks kustutada.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
5.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Oxxx Mxxxxxei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud vanaduspension, mis hiljem on olnud töövõimetoetus, ning sotsiaaltoetus puudega inimesele. Võlgnik ei ole terve menetluse kestel töötanud tulenevalt oma tervislikust seisundist. Võlgnikul on xxxxxxxxxxxxxxx (alates 2000. aastast). Võlgniku ärakuulamistel (toimunud 28.05.2018 ja 27.01.2020) on kohus saanud sellele ka visuaalselt kinnitust. Kohtule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul puuduv töövõime kuni 05.02.2022. Ärakuulamistel on võlgnik avaldanud, et oma tervise tõttu ei ole tal võimalik leida endale tööd. Ka võlgniku haridus seab piirid ette. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Objektiivne olukord on näidanud, et võlgnik ei ole suuteline tööga tulu teenima. Kohus märgib, et kui aastal 2014 on Oxxx Mxxxx tuvastatud raske puue (raske puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle) siis aastal 2017 on tal tuvastatud puuduv töövõime (raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, lihaspinge tõttu värin jäsemetes ja kehas, piiratud on mistahes liikumine nii tuttavas kui tundmatus keskkonnas, aga ka seismine, istumine, püsti tõusmine, enese nihutamine, aga ka käte täppisliigutused, kirjutamine jms). Seega on tõendatud et isiku terviseseisund on aja jooksul oluliselt halvenenud. Sama on nähtunud ka kohtule visuaalselt ärakuulamistel. Võlausaldaja on välja toonud oma seisukohas selle, et võlgnik on selgitanud seda, et ta on püsivalt töövõimetu ning ei näe pikas perspektiivis ette võimalust mingitki tööd leida. Võlausaldajad on sellest tulenevalt seisukohal, et selliselt käitudes ei kavatsegi võlgnik otsida võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning suhtub oma kohustustesse ükskõikselt. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga. Võlausaldaja ei ole arvestanud sellega, et võlgnikul on raske puue ning määratud on puuduv töövõime. Nimetatud asjaolud piiravad oluliselt võlgniku võimalusi täiendavaid tuluallikaid leida. Kohus peab arvestama kõikide asjaoludega, mis mõjutavad võlgniku poolt oma kohustuste täitmist, sh tervislikku seisundit, töökoha võimalusi (sh töö iseloomu) jne. Kohus ega võlausaldajad ei saa sundida võlgnikku teenima tulu, kui inimene ei ole selleks füüsiliselt võimeline. Võlausaldaja järeldus võlgniku suhtumise osas oma kohustustesse ei ole põhjendatud. Kui võlgnik, teades oma tervislikku seisundit, saab aru, et tema väljavaated leida tasuvat tööd või üldse mingit tööd, ei ole head, mis on ka kohtule objektiivselt olnud võlgniku ärakuulamisel nähtav, siis ei saa kohus ega võlausaldaja sellest järeldada, et võlgnik oma kohustustesse ükskõikseks suhtuks. Olemas peavad olema ka muud asjaolud, mis seda kinnitaksid. Need asjaolud peaksid olema eelduslikult võlgniku kontrolli all, st võlgnik saaks neid muuta, et oma kohustusi menetluses täita. Tervisliku seisundi muutmine on võlgnikul O. Mxxx raskendatud kui mitte võimatu. Olukord oleks teine kui võlgnik lähtuks töö mitteleidxxxe õigustamisel asjaoludest, mis oleksid seotud näiteks meeldivusega, palga suurusega, asukohaga, huvidega vms. Sellisel juhul saaks ka väita, et võlgnik ei suhtu oma kohustustesse tõsiselt.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning
vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on selle võlgniku puhul tegemist PankrS § 173 lg.2 nimetatud kohustuste rikkumisega. Võlgnik on kohtu päringutele üldjuhul vastand. Samas on võlgnik esitanud aruanded, mis ei ole sisu poolest rahuldavad. Võlgnik on jätnud mõned aruanded ka esitamata. Kohustustest vabastamise menetlus kestab viis aastat, mille jooksul, kui kohus määrab aruande esitamise iga kuue kuu tagant, tuleb võlgnikul esitada 10 aruannet. Võlgnik on kohtule esitanud 5 dokumenti, mida saab enam-vähem lugeda aruandeks. Dokumendid on olnud napisõnalised ning ei sisalda kirjeldust võlgniku tegevuse kohta. Võlgnik on lisanud aruandele oma konto väljavõtted, millest kohus on pidanud võlgniku tegevuse kohta infot saama menetluse jooksul, mis ei ole alati olnud piisav arvestades kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule pandud kohustusi. Kohtul ei ole võimalik konto väljavõttest välja lugeda seda, kas võlgnik on tööd otsinud, sh kuidas on võlgnikul töö otsimine läinud, mis on olnud töö saamisel takistavaks asjaoluks jne. Kohus on pidanud pöörduma ka teiste asutuste poole. Kohtul on puudunud täielik ning pidev ülevaade võlgniku kohustuste täitmise kohta eelneva viie aasta jooksul.
8.3.Kohus märgib, et võlgniku sissetulekuteks kogu menetluse kestel on olnud sellist liiki sissetulekud, millele Täitemenetluse seadustiku § 132 lg.1, lg.2 sätete järgi sissenõuet pöörata ei saa. Võlgnik on teinud võlausaldajatele ühe väljamakse, igale võlausaldajale summas 5 eurot ehk kokku 15 eurot. Menetluse algul on võlgnik andnud teada, et tal on võimalik eraldada 20 eurot kuus võlausaldajate tarbeks. Seda võlgnik teinud ei ole. Kohus leiab, et kuigi olukordades, kus võlgnikul puudub sissetulek, mis oleks arestitav, on võlgniku poolt raha vabatahtlikult maksmine võlausaldajatele võlgnikku head tahet näitav asjaolu, siis antud olukorras ei ole võlgnikul olnud võimalik ka vabatahtlikult võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et võlgniku toimetulek talle laekuvate sissetulekutega on vaevaline, raha võlausaldajatele ei jää. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku sissetulek võimaldab elada selliselt, et tal on võimalik rahuldada ainult põhilisi vajadusi, ei saa võlgnikule ette heita vabatahtlikult oma sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmist. Ei ole õige ette heita võlgnikule oma põhiliste vajaduste rahuldamist. Kohus leiab, et võlgniku eesmärk ei ole olnud võlausaldajate huvide kahjustamine. Võlgnik on menetluse kestel pidanud hakkama saama minimaalsete vahenditega. Lisaks leiab kohus, et asjaolu, et võlgnik on ikkagi suutnud oma sissetulekust rahuldada võlausaldajate nõudeid kokku 15 euro ulatuses (olgugi, et menetluse lõpus ning väga väikeses summas), on piisav, et näidata oma tahet võlausaldajate nõudeid rahuldada, arvestades võlgniku (majanduslikku ning tervislikku) olukorda. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on ka anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Vale on võlausaldaja seisukoht, et see võimalus on antud ainult nendele võlgnikele, kes näitavad tahet rahuldada võlausaldajate nõuet. See eesmärk ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga. Muuhulgas kitsendab see liigselt nende võlgnike võimalusi, kellel on nõude rahuldamise tahte väljendamine piiratud kas osaliselt või täielikult näiteks tervislikust ning majanduslikust olukorrast tulenevalt. Samuti ei saa nõustuda võlausaldaja väitega, et võlausaldaja nõue peab olema rahuldatud arvestatavas ulatuses. Selline nõue on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise puhul, mis toimub kolme aasta möödumisel. Kui kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
lõpetamist ning võlgniku kohustustest vabastamist viie aasta möödumisel, siis sellist eeldust ette nähtud ei ole. Samuti ei oleks see kooskõlas selle menetluse eesmärgiga võimaldada majanduslikult raskes olukorras võlgnikule uus majanduslik ning sotsiaalne algus. Asjaolu, et võlgnikul juba on majanduslikult raske viitab sellele, et tema võimalus rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses on piiratud. Sellepärast on arvestatavas ulatuses nõude täitmise nõue ainult ennetähtaegselt võlgniku vabastamise puhul, mis on erandlik menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise võimalus võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses jättes andmata kohtule vajalikku teavet tema kohustuste täitmise kohta. Samas leiab kohus, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis kahjustaks võlausaldajate huve. Kohtule nähtub, et võlgniku sissetulekud on terve menetluse jooksul olnud sellised, millele seadusest tulenevalt ei ole võimalik pöörata sissetulekut. Kohus on selles osa teinud täiendava päringu Maksu- ja Tolliametile (MTA vastas kohtu päringule 16.03.2020). Võlgnikul ei ole olnud sellist sissetulekut, millele pöörata sissenõuet, seega ei ole võlausaldajad saanud kahjustada seeläbi, et neile on jäänud seadusest tulenevalt raha eraldamata ning välja maksmata.
10.Kohus on seisukohal, et menetluse pikendamine veel kahe aasta võrra ei ole eesmärgipärane. Menetluse pikendamist on põhjendatud käsitleda juhul, kui eesseisva kahe aasta jooksul on ette näha kohustuste täitmist arvestatavas ulatuses või vähemalt märgatavat muutust võrreldes senise olukorraga. Võlgnikul on tervise tõttu tasuva ning sobiva töö leidmine raskendatud, mis võlgniku sõnul ning ka kohtule esitatud töövõimehindamise otsuse kohaselt, ei muutu paremaks, vaid pigem halvemaks. Seega ei ole ette näha võlgniku finantsilise olukorra paranemist.
11.Kohus märgib täiendavalt, et võlgniku sissetulekud on olnud kogu menetluse jooksul mittearestitavad. Ka olukorras, kus kohus jätaks võlgniku kohustustest vabastamata, ei oleks võlausaldajatel võimalik pankrotimenetluse väliselt oma nõudeid rahuldada.
12.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Oxxx Mxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Oxxx Mxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Oxxx Mxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Oxxx Mxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.