Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Sergei Pleškovi vastu 1545,08 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk: 11919806), esindaja Marjana Šestel Vastustaja (kostja): Sergei Pleškov (ik: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. veebruari 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kapital. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.09.2019 Sergei Pleškovi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 07.02.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 1483 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus jättis 10.02.2020 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, kus tuli põhjendada ka kohtualluvust, arvestades rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid. Samuti tuli märkida kostja tegelik elukoht või teatada, mida on hageja teinud kostja andmete teadasaamiseks. 25.02.2020 esitas hageja maakohtule vormikohase hagiavalduse.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 27. veebruari 2020 määrusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S. Pleškovi vastu menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele lisatud 13.12.2018 osamaksetega tasumise müügilepingu nr TT23271 järgi on kostja elukoht XXXXXXXXXXX. Hagimenetlusse üleandmise määrusest nähtuvalt ei ela kostja sellel aadressil alates 13.12.2018. Rahvastikuregistri andmetel oli nimetatud aadress kostja elukoht alates 25.10.2018 kuni 12.12.2018, seega on see aadress kostja elukohana kehtetu. Alates 01.01.2019 rahvastikuregistris kostja elukoha kohta andmed puuduvad. Viimasena registreeritud elukoht oli kohaliku omavalitsuse täpsusega XX vald. Kostja lisa-aadressiks on 10.12.2018 seisuga märgitud XXXXXX, kuid menetluses nr 2-19112142 on viidatud korteri omanik 24.04.2019 kohtule kinnitanud, et kostja ei ela sellel aadressil. Rahvastikuregistris on kostja lisa-aadressiks 29.10.2018 seisuga märgitud XXXXXX, Venemaa. Menetluses nr 2-19-112142 on kostja tütar 30.07.2019 kinnitanud, et isa elab Venemaal, kuid aadressi ei oska öelda. Kostja ei ole e-maksuametist nähtuvalt saanud kunagi Eesti Vabariigis maksustatavat tulu. Kinnistusraamatus, liiklusregistris, täitemenetluse registris ja kohtute infosüsteemis ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid. Kostja ei ole vastanud e-posti aadressidel XXXXX, XXXXX, XXXXX ja XXXXXXXXXXX saadetud kirjadele. Äriregistri andmetel on kostja Tradesman Baltic OÜ juhatuse liige, kuid ettevõttes majandustegevus eelduslikult puudub – viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta ning ettevõttel on alates 20.11.2018 maksuvõlg 15 171,77 eurot. Osaniku Alexander Alimovi isa Andrey Alimov on menetluses nr 2-19-112142 kohtule kinnitanud, et kostja ostis firma tema pojalt, kuid ei ela ettevõtte asukoha aadressil XXXXXX. Kohus leidis, et kostjal puudub praegusel ajal Eesti Vabariigis elukoht. Kuna kohtul ei ole õnnestunud tuvastada kostja seotust Eestiga, millest järeldada, et kostja tegelik elukoht on Eestis, lähtub kohus kogutud andmetest ja kostja tütre A.P. 30.07.2019 kohtule antud kinnitusest, et kostja elab Venemaal. Ainuüksi asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale ka Venemaa aadressil dokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ei anna alust järelduseks, et kostja tegelik elukoht on Eestis. Dokumentide kättetoimetamata
jätmise põhjuseks ei ole märgitud, et aadress teadmata või adressaadi elu- või asukoht teadmata, vaid dokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kuivõrd rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik, siis tuleb lähtuda 12.12.2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mille art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui art 18 lg-st 1, art 21 lg-st 2 ning art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna viimati viidatud sätetest ei tulene teisiti, tuleb kohtualluvus määrata TsMS alusel. TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kohus on tuvastanud, et kostjal puudub Eestis elukoht ja et kostja elab Venemaal. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole TsMS § 363 lg 4 järgi põhjendanud, et peale üldise kohtualluvuse kohalduks muu kohtualluvus. Hageja ei ole ka selgitanud, miks võiks asi alluda Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.veebruari 2020 määruse tühistamist ja asja menetluse jätkamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, tuleb Brüssel I bis art 62 p 1 järgi kohaldada vastava riigi siseriiklikku materiaalõigust. Kohus on rikkunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14, jättes faktiliste asjaolude pinnalt kindlaks tegemata, kas kostja elukoht on Eestis. Kohtu seisukoht on oletuslik. Kostja tütre paljasõnalisest väitest ei saa teha järeldust, et kostjal ei ole TsÜS § 14 lg 1 mõttes Eesti Vabariigis elukohta. Tõendatud ei ole, et kostja elab püsivalt Venemaal. Kohus ei ole kaalunud ka TsÜS § 14 lg 2 kohaldamist. Ei ole välistatud, et isikul on lisaks rahvastikuregistrisse kantud elukohale ka teine elukoht. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal (3-2-1-13-16). Hagis märgitud aadressist XXXXXXXXXXX ning kostja viimasest aadressist XXXXXX on tuvastatav, et kostja elab jätkuvalt Eestis. Korteriomaniku väide, et kostja seal ei ela, on paljasõnaline; 2) on kohus märkinud, et kostja viimane teadaolev elukoht on 10.12.2018 seisuga XXXXXX. Seega lähtudes TsMS § 79 lg-st 2 allub asi Eesti kohtule; 3) juhul kui kohtul oli kahtlus kostja elukoha suhtes, tulnuks võimaldada hagejal teha päringud täpsustavate andmete esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27.02.2020 määrus muutmata.
5.Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
6.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
6.1.Nii maakohus kui hageja on õigesti leidnud, et isiku alaline elukoht tuleb antud juhul teha kindlaks TsÜS § 14 (koosmõjus määruse (EL) nr 1215/2012) alusel. Maakohus on määruses toonud välja nii praeguses tsiviilasjas kui ka hiljuti kostja suhtes menetletud teises tsiviilasjas (2-19-112142) kostja elukoha kohta kogutud andmed.
Kohtud on tuvastanud, et rahvastikuregistris kostja elukohana registreeritud aadress (XXXXXXXXXXX) on alates 13.12.2018 kehtetu. Kindlaks on tehtud, et kostja ei ela ka rahvastikuregistris lisa-aadressina märgitud korteris XXXXXX. Kohus ei ole tuvastanud kostjal Eestis vara (kinnisasjad, sõidukid) olemasolu või tulu saamist. Viimased andmed kostja Eestis elamise ja tegutsemise (sh ilmselt majandustegevust mitteomava äriühingu juhatuse liikmeks vormistamine) kohta pärinevad 2018. a teisest poolest. 29.10.2018 seisuga on kostja märkinud rahvastikuregistris oma lisa-aadressiks Venemaa aadressi (XXXXXX). Nimetatud aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel, mitte märkega aadress teadmata või adressaadi elu- või asukoht teadmata. Kuivõrd kostja tütre 30.07.2019 kinnitus, et kostja elab Venemaal, on kooskõlas teiste tõenditega, on põhjendatud ka sellele tuginemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ülaltoodud asjaoludest saab järeldada, et kostja elukoht ei ole praegusel ajal Eestis, st kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis (TsÜS § 14 lg 1) ning Eestis ei asu ka üks kostja mitmest elukohast TsÜS § 14 lg 2 tähenduses. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kogutud andmete põhjal on põhjendatud teha järeldus, et kostja elab käesoleval ajal Venemaal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebuses maakohtu järeldusi ümber lükanud ega ka põhjendanud, miks maakohtu tuvastatud asjaolud kostja elukoha kohta on ebaõiged.
6.2.TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. TsMS § 79 lg 2 sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Seega on maakohus õigesti leidnud, et asi ei allu Eesti kohtule, ja põhjendatult jätnud hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kuna asi ei allu Eesti kohtule rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, siis siseriiklikku kohtualluvust (kas asi allub Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale) kohus kontrollima ei pidanud.
7.Põhjendatud ei ole ka hageja etteheide, et juhul kui kohtul oli kahtlus kostja elukoha suhtes, tulnuks hagejal võimaldada teha päringuid andmete täpsustamiseks. Maakohus on 10.02.2020 hagi käiguta jätmise määruses selgitanud hagejale vajadust põhistada kohtualluvust, arvestades rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid, ning hagejal tuli märkida kostja tegelik elukoht või teatada, mida hageja on teinud kostja andmete teadasaamiseks. Hagejale pidi juba maksekäsu kiirmenetlusest olema teada nii asjaolu, et kohtul ei ole õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, kui ka see, et rahvastikuregistri andmete järgi on võimalik, et kostja on asunud elama Venemaale. Hageja on kohtu selgitused tähelepanuta jätnud.
8.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.