Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-2647
Tsiviilasi
OÜ Belgardi Õppekeskus hagi OÜ Belgardi Kaubandus vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
21 224,94 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Belgardi Õppekeskus (registrikood 11411278, Pärnu esindajad mnt 139, Tallinn 11317); Hageja lepinguline esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, Tartu mnt 83-305, 10115 Tallinn); Kostja: OÜ Belgardi Kaubandus (registrikood 10464723, Õismäe tee 78-85, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Sergei Postnikov (Advocate Plus Ltd, Kopli 27, 10412 Tallinn, telefon 6603082, 53969180, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 17.02.2020 Hageja lepinguline esindaja: Jüri Asari Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: T B Kostja lepinguline esindaja: Sergei Postnikov Kostja seaduslik esindaja: V B
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest tuvastada 23.02.2006 ehitise müügilepingu tühisus.
2.Jätta rahuldamata hagi 17 895 euro nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise 3329,94 euro nõudes ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Mõista hagejalt OÜ-lt Belgardi Õppekeskus (registrikood 11411278) kostja OÜ Belgardi Kaubandus (registrikood 10464723) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud
summas 2561 (kaks tuhat viissada kuuskümmend üks) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja sõlmisid Tallinnas notar L A büroos 23.02.2006 ehitise müügilepingu, mille alusel kostja müüs ja hageja ostis kolmekorruselise elamu ehitusregistri koodiga xxxx, ehitisaluse pinnaga 679 m2 ja suletud netopinnaga 1668,3 m2. Ehitis asus xxxx. Kostja kinnitas, et ehitisealune maa ei ole erastatud, see ei ole kantud kinnistusraamatusse ning riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maana ei ole kantud riigi maakatastrisse.
2.Hageja ja kostja leppisid kokku, et lepingu objekti omandi ja valduse ülemineku hetkeks on lepingu tõestamise aeg punktide 4.1 ja 4.2 järgi. Hageja taotles lepingu tõestanud notarilt selle registreerimist riiklikus ehitusregistris. Lepingu kohaselt müüs kostja ja hageja ostis lepingu eseme 280 000 krooni eest, mis 2011. a vahetuskursi kohaselt on 17 895 eurot. Lepingu punktis
3.2.oli märgitud, et summa oli müüjale ehk kostjale tasutud enne lepingu sõlmimist. Kostja kinnitas summa tasumist.
3.Hiljem selgus, et vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttele oli kinnistu omanikuna 01.11.2000 avalduse alusel 01.02.2001 sisse kantud kostja. Kinnistusraamatu kannete kohaselt muutus kinnistu aadress ja uueks aadressiks sai xxxx ja xxxx. Hageja saatis 27.05.2014 kinnistusosakonnale päringu, sest hagejal tekkis seoses kinnistusraamatu kandega kahtlus. Harju Maakohtu kinnistusosakond vastas, et müügilepingu eseme paikneb tõesti kinnistusraamatusse kantud maal ehk kostjale kuuluval kinnistul. Hageja leidis, et tema ning kostja vahel sõlmitud tehing on tühine ja tal on õigus tühise tehingu alusel makstut tagasi nõuda. Seetõttu palus hageja kostjalt välja mõista 17 895 eurot.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kuna kostja väidab, et hageja sai oma raha tagasi, puudub poolte vahel järelikult vaidlus selle üle, et kostja sai enne lepingu sõlmimist 17 895 eurot. Hageja kostjalt raha tagasi ei saanud. Raha võttis välja T B ning mitte hageja. Konto väljavõttest ei ilmne seost vaidlusaluse tehinguga. Kostja eksitas hagejat, kuna väitis lepingu sõlmimisel, et ehitise alune maa ei ole erastatud. Tsiviilasjas nr 2-13-404015 ei tunnistanud T B lepingu seaduslikkust, vaid väitis, et lepingut ei ole täidetud. Viidatud tsiviilasjas esitati T B vastu hagi põhjusel, et ta omastas kostja rahalisi vahendeid, kuid hagi jäi rahuldamata.
5.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tema nõue on aegunud. Seadus ei sätesta aegumistähtaega tehingu tühisuse tuvastamisel. Tuvastusnõuded ei aegu. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ei ole tehingu tühistamist ega raha tagastamist kohtuväliselt nõudnud.
6.27.07.2016 seisukohtades leidis hageja, et tehingu sõlmimise tulemusena kuulub kostjale kinnisasi, kuid hagejale kinnisasja oluliseks osaks olev ehitis. See ei ole seaduspärane. Hageja ei nõustunud, et hagi oli esitatud pahatahtlikult, kuna tehingus pooli esindanud isikud olid omavahel abielus 02.11.2001 kuni 28.03.2007, mil J K suri. Vaatamata abielule esindasid esindajad juriidilisi isikuid. Tõendamata ja põhjendamata on kostja väide, et ta tehingu eest raha ei saanud. Kostja kinnitas raha saamist lepingu punktis 3.2.
7.20.11.2016 seisukohtades leidis hageja jätkuvalt, et tehing oli tühine ning vastupidist ei tulenenud AÕSRS § 13 lõikest 1, millest tulenevalt ei loetud kuni maa kandmine kinnistusraamatusse õiguslikul alusel püstitatud ehitist maa oluliseks osaks. Tehingu sõlmimise ajal oli maa kantud juba kinnistusraamatusse. Maa erastamise ja lepingu sõlmimise vahele jäi enam kui 5 aastat. Kostja esitatud 28.02.2007 maksuteade ei olnud esitatud hagejale, vaid J Kile, kes suri xxxx. T B tasus eraisikuna kõik arved, mis tulid kostjale, pidades seda möödapääsmatuks. Kostja majandustegevuses T B ei osalenud ja selle üksikasju ei teadnud.
8.Kostja esitatud T S ütluste kohaselt andis ta üle kõik kostja raamatupidamisdokumendid, kuid ütlustest ei nähtu, et oleks üle antud kinnistusraamatu väljavõtted ning hageja teadis kinnistamise kohta. Ka maamaksu teatis ei tõenda kostja väiteid, sest maamaksu pidi kuni maa erastamiseni tasuma maa kasutaja. Kuigi T B võis teada maamaksu teatisest, ei ilmnenud sellest, kas tegu on kostja omandiõigusega maale või kas tegu oli vaidlusaluse kinnistuga. Lisaks muutus kinnistusraamatu kande kohaselt kinnistu aadress. Hageja sai alles pärast päringule vastuse saamist 27.05.2014 teada, et kinnistu kuulub kostjale. Hageja nõue ei ole aegunud, sest nõue hakkas aeguma alates ajast, mil hageja sai teada tehingu tühisusest ehk pärast päringule vastuse saamist.
9.Alusetud on kostja viited, et T B pidi huvi tundma abikaasa J Ki pärandvara koosseisu kohta, sest vaidlusalune kinnistu ei olnud J Ki pärandvara. Hagejaks ei ole T B, vaid äriühing. Kostja väited on vastuolulised.
10.Pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemist 05.07.2017 esitatud seisukohtades nõustus hageja, et müügileping on kehtiv, kuid leidis, et kostja on seda oluliselt rikkunud. Kostja rikkus lepingut, kuna ta ei andnud hagejale üle lepingu eseme valdust, lepingu eseme päraldiseks olnud dokumente ega sõlminud tehingu lõpuleviimiseks asjaõiguslikku lepingut. Võlausaldajana oli hagejal õigus lepingust taganeda või see üles öelda. Täiendavat tähtaega andmata võib lepingust taganeda, kui teine pool teatab, et ta kohustust ei täida.
11.Hageja planeeris korraldada ostetud hoones keeleõppe suvelaagreid. Selle projekti raames oli sõlmitud mitu lepingut Euroopa õppeasutustega, koostatud õppekavad jms. Kuna hagejale hoonet üle ei antud, jäid plaanid realiseerimata. Maja üleandmata jätmisega rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja esitatud menetlusdokumendi kohaselt ei olnud ta ehitis 27.03.2014 seisuga üle andnud. Seega teadis kostja nõudest juba aastaid tagasi. Kinnistu üleandmist hagejale arutati tsiviilasja nr 2-13-49042 raames, kuid kokkuleppeni ei jõutud. Hagejal on mõistlik põhjus eeldada, et kostja ei täida kohustust ka edaspidi.
12.Hageja viitas lepingust taganemist reguleerivatele sätetele. Hageja esitas kostjale 29.06.2017 lepingust taganemise avalduse ja raha tagastamise nõude. Hageja palus mõista kostjalt välja 17 895 eurot.
13.11.10.2019 esitas hageja nõude suurendamise avalduse. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 17 895 eurolt alates 23.02.2006 kuni hagi esitamiseni 18.02.2016. Sissenõutavaks muutunud viivis 3648 päeva eest (23.02.2006 kuni 18.02.2016) on 15827,62 eurot. Lisaks täpsustas hageja uuesti oma nõuet. Hageja palus tuvastada hageja ja kostja vahel 23.02.2006
sõlmitud notariaalse lepingu tühisust ja mõista kostjalt välja aluselult saadud 17 895 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 15 827,62 eurot ehk kokku 33 722,62 eurot ning alates hagi esitamisest põhivõlalt viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kuni põhivõla tasumiseni.
14.24.10.2019 seisukohas teatas hageja, et jääb 05.07.2019 esitatud nõude juurde ja nõustub müügilepingu kehtivusega. Kuna hageja on lepingust taganenud, nõuab hageja kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja ei esita enam tehingu tühisuse tuvastamise nõuet. Hageja teatas kostjale oma nõudest 28.06.2017. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 28.06.2017. Sissenõutavaks muutunud viivis 849 päeva eest on 3 329,94 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista aluselult saadud 17 895 eurot ja alates lepingust taganemisest sissenõutavaks muutunud viivise 3 329,94 eurot ehk kokku 21 224,94 eurot ning alates lepingust taganemisest võlgnetavalt põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kuni põhivõla tasumiseni.
15.12.02.2020 seisukohtades väitis hageja, et kinnistu üleandmist hagejale või selle maksumuse hüvitamist arutati tsiviilasja nr 2-13-49042 raames, kuid kokkuleppeni ei jõutud. Läbirääkimised kestsid alates 28.08.2015 kuni hagi esitamiseni käesolevas asjas 18.02.2016. Läbirääkimiste ajaks peatus aegumine TsÜS § 160 ja 167 alusel.
16.Menetluskuludena palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista asja maakohtus uue menetlemisega seotud kulud, mis olid õigusabikulud summas 1355 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu. Samas kinnitas hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
17.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja ei pidanud mõistlikuks kostja esindaja ajakulu kokku 7 tunni ulatuses seoses kliendi nõustamisega telefoni ja e-posti teel. Kostja vastuse koostamiseks kulunud aega 6 tundi ei lugenud hageja mõistlikuks, samuti kohtu 24.05.2016 ja 08.06.2016 määrustega tutvumise aega. Tallinna Ringkonnakohtu menetlusega seotud kulusid ei tohiks jätta hageja kanda, sest kostja määruskaebus jäi rahuldamata. Kulud notariga peetud kirjavahetusele ei ole põhjendatud, sest ei ole teada, millal kirjavahetus toimus. 29.06.2016 seisukohtade koostamiseks sai aega kuluda 2,5 tundi ja hageja andmetega tutvumiseks MTA-s ei saanud kuluda tund aega. Kriminaalasjaga seoses kulutatud aeg 1,5 tundi ei ole asjakohane. Kostja ei saanud tutvuda hageja 20.11.2016 seisukohaga, sest sellist dokumenti toimikus ei ole. Menetluskulude nimekirja koostamise aega ei saa arvestada menetluskulude hulka. Istungi ettevalmistamise mõistlik ajakulu on 1 tund. 29.11.2017 istung kestis 34 minutit, mitte 2 tundi. Kui liita kokku õigusabi kulud alates 09.06.2017, tekib 200 euro suurune vahe.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja nõustus, et sõlmis hagejaga 23.02.2006 ehitise ostu-müügi lepingu. Lepingu pooli esindavad füüsilised isikud olid omavahel abielus alates xxxx kuni xxxx, mil J K suri. xxxx. a märtsis mõni päev enne J Ki surma, kui viimane oli koomaseisundis, võttis T B välja kostja pangaarvelt AS-s Krediidipank välja 318 300 krooni ehk 20 343 eurot. Seega isegi juhul, kui leping on tühine, on hageja raha tagasi saanud. Raha saamise fakt on tõendatud kostja arveldusarve väljavõttega.
19.Kostja ei nõustunud, et tehing on tühine. Kostja on täitnud kõik müügilepingu tingimused ega ole seadust rikkunud. Kostja leidis, et notar on tõestanud seadusliku tehingu. Harju Maakohus menetles tsiviilasja nr 2-13-40415 T B ja kostja vahel. 27.03.2014 esitas T B menetlusdokumendi, milles ta tunnistas 23.02.2006 lepingu seaduslikkust. T.B leidis, et tema
firma poolt vallasvarana ostetud ehitist ei olnud võimalik vormistada kinnisvarana müüja süül. Samas dokumendis leidis T B, et nõude aegumistähtaeg oli kolm aastat. Hagi esitamise ajaks olid hagejale ammu teada tehingu tühistuse asjasolud.
20.07.06.2016 vastuses hagile leidis kostja, et hageja ei ole välja toonud nõude õiguslikku alust. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb kostja õigusvastane käitumine või millist normi ta rikkus. Kostja ei saanud tahtlikult varjata ehitisealuse maa õiguslikku seisundit, sest kinnistusraamatu andmed on avalikud. Hagejal tuleb välja tuua, millal ta oma õiguste rikkumisest teada sai.
21.Kostja leidis, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Tsiviilasjas nr 2-13-40415 esitas hageja kostja vastu nõude 12 654 euro väljamõistmiseks. Nõuet 17 895 euro väljamõistmiseks hageja ei esitanud. Seega puudus hagejal aastatel 2013 kuni 2015 antud nõue. Hageja nõue on aegunud. Lisaks leidis kostja, et tegelikult ei ole hageja talle lepingu alusel raha maksnud.
22.Kostja pidas ebausutavaks, et T B ei teanud, kelle omandis on maa, kus asub ostetav ehtis ning seda eriti asjaolu tõttu, et osteti 36 korteriga elamu. Hageja ei tundud ise huvi, kelle maal ehitis asub. Kostja pidas ebausutavaks, et J K pettis oma abikaasat ja notarit. Pärast abikaasa surma T B tehingut ei tühistanud. Kui hageja sai mõnda aega pärast J Ki surma teada, et ostetud ehitist ei ole võimalik kinnistada, oleks ta pidanud esitama nõude raha tagastamiseks. Pärast tehingu sõlmimist hageja nõudeid ei esitanud.
23.Pärast J Ki surma 28.03.2007 võttis T B 2007. a mais vastu abikaasa pärandi. Talle oli hästi teada pärandvara koosseis ja J Ki pärijate ring. Pärimismenetluse käigus pidi ta teada saama, et ehitise alune maa kuulub kostjale. Seega oli T Ble juba 2007. aastal teada, kelle omandis oli ehitisealune maa. Need asjaolud ei selgunud 2014. a. Hageja viib kohut eksitusse.
24.Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 142 lg 1, § 146 lg 1 ja § 151 lg 1 alusel. Kolmeaastane aegumise tähtaeg algas 2007. a mai lõpust ehk pärast J Ki surma. Abikaasade suhete asjaolud tõendavad, et kostja ei rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejale oli teada, et maa kuulub kostjale. 27.03.2014 esitatud menetlusdokumendis tsiviilasjas nr 2-1340415 kinnitas T B, et ehitist pole üle antud hagejale. Samas ta kinnitas, et talle sai mõni aeg pärast J Ki surma xxxx teada, et hagejat ei saa niipea omanikuks vormistada. Mõiste „mõni aeg“ ei saa hõlmata kümmet aastat ning asjaolud olid hagejale teada juba 2007.a.
25.29.09.2016 seisukohas viitas kostja AÕSRS § 13 lõikele 1. Ehitiste võõrandamine vallasasjadena oli lubatud kuni 01.03.2006 kooskõlas AÕSRS § 13 lõikega 6. Notari vastuse kohaselt kinnitas müüja tehingu sõlmimisel, et takistused müügilepinguks puuduvad. Puudus tõend, mis oleks kinnitanud, et maa on erastatud. Ehitusregistri andmetel oli ehitise näol tegemist vallasasjaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis, et ehitisealune maa on kantud kinnistusraamatusse. AÕSRS 13 lg 8 alusel oli hagejal õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist, mida ta ei teinud.
26.09.11.2016 leidis kostja, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas talle lepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid. Kostja leidis jätkuvalt, et hageja nõue on aegunud, mida tõendavad 20.10.2016 kriminaalasja nr 09230111352 menetlemise raames. Kriminaalasi algatati 2010. aastal seoses T B poolt kostja rahaliste vahendite omastamisega.
27.Tunnistaja T S 10.03.2010 ülekuulamise protokollist nähtub, et ta andis T Ble 2007. a aprillis üle kõik kostja raamatupidamise dokumendid. Sama tunnistaja ütluste kohaselt oli kostjale kuuluv kinnisvara alguses arvel põhivarana, hiljem investeeringuna. Kostja tegevus seisnes vanade majade korrastamises ja müümises. Seega pidi T B olema kostjale maa kuulumisest teadlik juba aprillis 2007.
28.T B enda 07.05.2010 ülekuulamise protokollist nähtub, et ta esitas maksuteate nr xxxx, mis tõendab, et ta pidi 2007. a olema teadlik kostjale maa kuulumise kohta. Maksuteade nr xxxx määras kindlaks maamaksu suuruse sama ehitise aluse maa kohta, mille hageja omandas. T B kinnitas, et ta tasus maamaksu. Maksuteade oli adresseeritud kostja aadressile xxxx. Sama aadress oli ka hageja asukohaks kuni 06.12.2007. Seega oli hageja seaduslikule esindajale juba 2007. a teada, et kostja omandis on kinnistu.
29.Kostjal puudus kuni 2009. aastani juhatus, tegevjuhiks oli T B, mida kinnitas hageja esindaja Jüri Asari 06.10.2016 istungil. T B oli vastutavaks isikuks kostja korrespondentsi saamisel. Lisaks võttis T B 2007. a mais vastu J Ki pärandi. 2008. aastal sai T B kostja osanikuks. Kostja pidas ebausutavaks, et T B ei tundnud kuni 2014. aastani huvi pärandvara koosseisu ja kostja vara vastu. T B ei saanud vaidlusalustest asjaoludest teada 2014. aastal.
30.15.09.2017 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Hageja kaotas õiguse lepingust taganemiseks VÕS § 118 ja § 114 alusel. Lepingust taganemine üheteistkümnendal aastal pärast lepingu sõlmimist ei ole toimunud mõistlik tähtaja jooksul VÕS § 118 lg 1 mõttes. Hageja kaotas õiguse lepingust taganemiseks. Ei ole eluliselt usutav, et hageja soetas elamu ega soovinud ühtegi korda üheteistkümne aasta jooksul saada tegelikku võimu ostetud asja üle. Kostja viitas TsÜS § 146 lõikele 1.
31.Hageja esindaja pidi väidetavate õiguste rikkumisest teada juba 2007. aastal. Kostja ei ole ka lepingut rikkunud. Kostja ei ole kontrollimisel leidnud kinnitust, et J K oleks ettevõtte kassasse raha maksnud. Puuduvad tõendid, et hind oleks kostjale makstud, poolte esindajad olid abikaasad.
32.Hageja on nõude õiguslikke aluseid muutnud vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu selgitustele. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja poole pöördunud tehingu alusel ostetud asja saamiseks. Kui hagejal ei olnud kavatsust ostetud asja saada, puudub tal alus kostjalt raha nõuda. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli olulise rikkumisega. Hageja on ise kinnitanud, et kinnistu üleandmisest räägiti ka tsiviilasja nr 2-13-49042 raames ja seega pidi hageja olema teadlik oma õiguste rikkumisest juba 2013. a.
33.14.10.2019 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde, et nõue on aegunud. Lisaks väitis kostja, et tehing oli rahatu. Lepingu punktist 3.2. ei piisa raha üleandmise tõendamiseks. 280 000 krooni oli 2006. aastal sedavõrd suur summa, et anda raha ühelt ettevõttelt teisele üle ilma kirjaliku kinnituseta.
34.21.11.2019 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Lisaks leidis kostja, et abikaasad T B ja J K ei soovinudki lepingut täita. Müügilepingust taganemise avaldus on tühine.
35.16.02.2020 seisukohtades viitas kostja, et tsiviilasjas nr 2-13-49042 lahendati T B hagi I. Kogani ja S.Di vastu pärimisõiguse tuvastamiseks. Kostja ei olnud selles asjas menetlusosaliseks. Ükski menetlusosalistest ei olnud kostja esindajaks. Seega ei saanud viidatud tsiviilasjas toimunud läbirääkimised aegumist peatada.
36.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Vaidluse lahendamisele maakohtus esimesel korral kulus kostja esindajal 36,66 tundi ehk 3716 eurot. Alates 09.06.2017 menetlusele maakohtus kulus 6,5 tundi ja 650 eurot. Kokku kulus 43,16 tundi ja 4316 eurot. Tunnitasu oli 100 eurot ja kostja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
38.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 23.02.2006 notariaalselt tõestatud ehitise müügilepingu, mille alusel kostja müüd ja hageja ostis vallasasjana elamu, mis alus xxxx külas; 2) lepingus kinnitas kostja, et ehitisealune maa ei ole erastatud ega kantud kinnistusraamatusse; 3) lepingu punktide 4.1. ja 4.2. järgi pidi kostja andma lepingu objekti omandi ja valduse koos dokumentidega üle lepingu tõestamise hetkel; 4) hageja pidi lepingu alusel tasuma kostjale 280 000 krooni ehk 17 895 eurot; 5) kostja kinnitas lepingu punktis 3.2, et ta on hagejalt ostuhinna kätte saanud; 6) kostja oli ehitisealuse maa kui kinnisasja omanikuna kantud tema 01.11.2000 avalduse alusel kinnistusraamatusse sisse 01.02.2001; 7) hagejat esindas ehitise müügilepingu sõlmimisel seaduslik esindaja T B ja kostjat seaduslik esindaja J K; 8) T B ja J K olid ehitise müügilepingu sõlmimise ajal omavahel abielus kuni J Ki surmani 28.03.2007.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus 23.02.2006 müügilepingut, mille tõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja esitas taganemisavalduse õigeaegselt, kas hageja lepingust tulenev nõue oli aegunud ning kas hageja tasus müügilepingu alusel kostjale 17 895 eurot, mille tagastamist saab ta lepingust taganemise tõttu kostjalt nõuda.
40.Algses hagiavalduses nõudis hageja müügilepingu tühisuse tuvastamist. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2017 otsusega tühistati käesolevas asjas tehtud varasem Harju Maakohtu 29.12.2016 otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et seadusest ei tulene keeldu sõlmida võlaõiguslikku müügilepingut eseme suhtes, mida pole olemas. Tallinna Ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja rahalise nõude näol võib tegu olla lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamisest tuleneva nõudega VÕS § 115 lg 1 alusel või lepingust taganemisest tuleneva lepingu alusel üleantu tagastamise nõudega VÕS § 189 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu juhiste kohaselt pidi maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama välja hageja nõuded ja kostja vastuväited olukorras, kus tegemist on kehtiva müügilepinguga.
41.24.10.2019 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles ta nõustus, et müügileping on kehtiv. Hageja teatas, et loobub tehingu tühisuse tuvastamise nõudest. Kohus leiab, et hageja loobumine ühest nõudest tuleb vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
42.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral
menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11).
43.Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Kostja ühest nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise nõudest tuvastada 23.02.2006 müügilepingu tühisus. Eelviidatud nõude osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.
44.Hageja jäi oma rahaliste nõuete juurde ja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 17 895 eurot kui lepingu alusel saadu. Kostja on kinnitanud lepingu punktis 3.2. ostusumma saamist ja vastupidist pole kostja tõendanud. Kostja rikkus oluliselt lepingut, sest ei andnud hagejale ostetud ehitist üle. Hageja sai alles pärast 27.05.2014 teada, et ehitis asub kostjale kinnisasjana kuuluval maal. Hagejal oli õigus lepingust taganeda 29.06.2017 ilma täiendavat tähtaega andmata. Hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja nõude aegumine algas alles pärast päringule vastuse saamist 27.05.2014. Lisaks pidasid pooled kinnistu üleandmise või hüvitise maksmise osas tsiviilasjas nr 2-13-49042 läbirääkimisi alates 28.08.2015 kuni 18.02.2016, milliste tõttu aegumine peatus.
45.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud talle ostuhinna tasumist. Vastupidiselt eeltoodule väitis kostja, et kuna T B võttis pärast J Ki surma kostja kontolt välja 20 343 eurot, on hageja raha tagasi saanud. Kostja ei ole lepingut rikkunud, sest kinnistusraamatu andmed olid avalikud. Hageja pidi teadma, kelle omandis on maa ja hiljemalt sai hageja sellest teada J Ki pärimismenetluses. Hageja nõue oli enne hagi esitamist aegunud. Hageja ei esitanud lepingust taganemise avaldust õigeaegselt. 11 aasta jooksul ei esitanud hageja kostjale kordagi ühtegi lepingust tulenevat nõuet.
46.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest ajaks, mil hageja hagiavaldusega kohtusse pöördus, olid hageja võimalikud lepingust tulenevad nõuded aegunud. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse alles kohtumenetluse ajal, kuid taganemisavalduse esitamise ajaks oli lõppenud tema õigus lepingust taganeda, mis välistab hagi rahuldamise.
47.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 114 lg 1 näeb üldnormina ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Käesolevas asjas ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et kostja ei andnud hagejale sõlmitud müügilepigu alusel ehitise valdust ega omandit üle. Omandi üleandmine ei olnud ehitisealuse maa kinnistusraamatusse kandmise tõttu iseenesest võimalik. Samas ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjalt mistahes ajal või viisil enne käesolevas asjas hagiavalduse esitamist nõudnud lepingulise kohustuse täitmist ja andnud selleks täiendava tähtaja.
48.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Üldreeglina ei ole lepingust taganemine VÕS § 116 lg 4 alusel ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta
oma kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 2 punktist 2 tuleneb, et olulise lepingurikkumisega on tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja on leidnud, et tal oli õigus lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata, sest kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli tema huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
49.Vaatamata sellele näeb VÕS § 118 lg 1 ette, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta kas sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 118 lg 1 p 1) või kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Ühtlasi tuleneb VÕS § 118 lõikest 2, et lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Käesolevas asjas tugines võlgnik asjaolule, et lepingulise kohustuse täitmise nõue oli aegunud enne, kui hageja esitas lepingust taganemise avalduse. Seetõttu on kohtu hinnangul hageja lepingust taganemine tühine.
50.VÕS § 146 lg 1 näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Samas tuleneb VÕS § 167 lõikest 1, et nõude aegumine peatud õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Seega võivad läbirääkimised iseenesest aegumise peatada, kuid läbirääkimise peavad toimuma õigustatud ja kohustatud isiku vahel ning enne, kui nõue on aegunud.
51.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 118 lg 1 punktis 1 on toodud õigust lõpetav tähtaeg. Sätte eesmärgiks on saavutada õigusrahu, sest kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle. Mõistliku aja kestus võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev ning see võib sõltuda asjaolust, millises ulatuses on lepingut täidetud. VÕS § 118 lõiget 1 täiendab VÕS § 118 lg 2. Kuna aegumistähtajad on küllaltki pikad, on VÕS § 118 lõikes 1 toodud mõistlik tähtaeg üldjuhul lühem kui nõude aegumistähtaeg (RK TKo 3-2-1-1659, p 10). Eeltoodust võib järeldada, et müügilepingust taganemise avalduse esitamise mõistlik aeg ei saa kindlasti olla pikem, kui samast lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. Kui lepingust tulenev nõue on juba aegunud, on lepingust taganemine tühine ega too kaasa õiguslikke tagajärgi.
52.TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 näeb ette, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lõikest 1 tuleneb, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Eeltoodust tulenevalt algas hageja lepingust tuleneva nõude aegumine alates ajast, mil tal oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostjal tuli aga kohustus täita lepingus toodud tähtajal.
53.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 23.02.2006 notariaalselt tõestatud lepingu (toimiku 1. kd, lk 6-10) ehitise müügi kohta. Hagejat esindas T B ja kostjat J K. Lepingu punktis 2.1.3 kinnitas kostja, et ehitise alune maa ei ole erastatud, see ei ole kantud kinnistusraamatusse ning riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maana ei ole kantud riigi maakatastrisse. Kostja müüs ehitise hagejale lepingu punkti 3.1. järgi koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu punkti 1.1. järgi oli ehitiseks elamu nr 80, mis asus xxxx külas.
54.Lepingu punkti 3.2. järgi müüs kostja ehitise 280 000 krooni eest. Sama lepingu punkti kohaselt oli antud summa tasutud kostjale enne lepingu sõlmimist ning kostja esindaja kinnitas summa saamist allkirjaga oma lepingul. Lepingu punkt 4.1. nägi ette, et müüja ja ostja lepivad kokku lepingu eseme omandi üleandmises ja ostja saab lepingu eseme omanikuks alates antud lepingu tõestamisest. Lisaks nägi lepingu punkt 4.2. ette, et kostja pidi müüjale üle andma lepingu eseme valduse ja lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid hiljemalt lepingu sõlmimise päeval. Lepingu punkti 4.5. järgi pidid ostja ja müüja allkirjastama lepingu eseme otsese valduse üleandmisel lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti, milles märgitakse valduse üleandmise päev. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostja pidi täitma lepingust tuleneva kohustuse ehk andma elamu hagejale üle hiljemalt lepingu sõlmimise päeval 23.02.2006. Vaidlus puudub, et kostja elamut üle ei andnud. Hageja nõude aegumine algas seega 23.02.2006. Nõue aegus kolm aastat hiljem ehk 23.02.2009.
55.Erinevalt hageja väidetest ei näinud ehitise müügileping ette, et pooled oleksid pidanud teatud aja jooksul sõlmima veel mõne notariaalselt tõestatud tehingu või asjaõiguslepingu ehitise omandi üleandmiseks. Sellise lepingu sõlmimise kohustust kostjal ei olnud. Kostja pidi hiljemalt lepingu sõlmimise päeval hagejale ehitise üle andma ning hagejale pidi olema lepingu sõlmimisele järgneval päeva selge, et kostja on lepingulist kohustust rikkunud. Hageja on ise väitnud, et ta soovis korraldada ostetud hoones keeleõppe suvelaagreid ning seetõttu ei saanud kostja lepingu rikkumine ilmneda hagejale 2014. aastal, mil tema esindaja sai vastuse oma päringule.
56.Iseenesest ei pea kohus usutavaks, et hageja ei olnud ehitisealuse maa kinnistusraamatusse kandmisest teadlik. Kohus nõustub kostja väitega, mille kohaselt olid kinnistusraamatu kanded avalikud ning hagejal oli võimalik vastava kandega igal ajal tutvuda. Kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 11-12) nähtub, et kostja kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse 01.02.2001 ning avaldus selleks oli esitatud juba 01.11.2000. Tegemist oli elamumaaga asukohaga xxxx maakonnas. Seega oli ehitisealune maa kantud kostja kinnisasjana kinnistusraamatusse mitu aastat enne pooltevahelise müügilepingu sõlmimist.
57.27.05.2014 esitas hageja esindaja registrite ja infosüsteemide keskusele infopäringu (toimiku
1.kd, lk 13-15), milles ta soovis muuhulgas teada kas ehitise müügilepingu objektiks olev hoone paikneb registriossa nr xxxx kantud maal. xxxx kinnistusosakond vastas sellele küsimusele 27.05.2014 jaatavalt (toimiku 1. kd, lk 16-17). Kohus osundab, et otseselt ei saanud hagejale antud vastusest päringule esimest korda selguda, et ostetud ehitis asub kostjale kuuluval maal. Infopäringus on hageja esindaja soovinud sellele saada kinnituse ja järelikult oli hageja esindajale juba infopäringu esitamise ajal teada, et maa on kantud kinnistusraamatusse.
58.Kostja esitas kohtule notar L A vastuse oma järelpärimisele (toimiku 1. kd, lk 153-154), mille kohaselt ei olnud ehitusregistrisse sisse viidud muudatusi seoses maa kinnistamisega. Elektroonilist kinnistusregistrist tehingu sõlmimise ajal olemas ei olnud. Kostja esitas ka väljavõtte ehitusregistri andmestikust (toimiku 1. kd, lk 156), mille kohaselt oli ehitise näol tegemist vallasasjaga. Eeltoodust võib järeldada, miks eeldas notar vaidlusaluse tehingu tõestamisel, et müüdav ehitis on vallasasi. Eelviidatud tõenditest aga ei tulene, et hageja ei olnud teadlik maa kinnistamisest. Hagejale pidi igal juhul hiljemalt lepingu sõlmimisele järgneval päeval olema selge, et kostja on lepingulist kohustust rikkunud ega ole talle elamut üle andnud, mis oleks andnud hagejale õiguse kohaldada õiguskaitsevahendeid ning seda sõltumata sellest, kas hagejale oli lepingu sõlmimise ajal maa kinnistamine teada või mitte.
59.Kostja esitas kohtule kostja 2007. a bilansi väljavõtte koos raamatupidaja allkirjaga (toimiku
1.kd, lk 168, lk 181), millest nähtub kinnisasjade eest maamaksu tasumine. Kriminaalasjas nr xxxx tunnistajana ütlusi andnud T S (toimiku 1. kd, lk 169-170) selgitas, et ta töötas kostja raamatupidajana ning andis kõik kostja raamatupidamisdokumendid T Ble üle aprillis 2007.
Sama tunnistaja ütluste kohaselt kuulus kostjale kinnisvara, mis oli alguses arvel põhivarana ja hiljem investeeringutena. Kohtu hinnangul oleks mõistlikule isikule hiljemalt kostja raamatupidamisandmetega tutvumist olema mõistetav, et ehitist ei saanud müüa vallasjana, sest maa oli kantud kinnistusraamatusse.
60.Samas kriminaalasjas andis kahtlustatavana ütlusi hageja seaduslik esindaja T B (toimiku 1. kd, lk 171-172), kes kinnitas, et tasus kostja kontolt välja võetud rahaga kostja kulusid. Kriminaalasjas oli esitatud kostjale suunatud maksuteade 2007. a maamaksu kohta (toimiku 1. kd, lk 173-174). Samast maksuteatest e-maksuameti keskkonnast (toimiku 1. kd, lk 175-177) nähtub, et maamaksu tuli tasua xxxx vallas oleva kinnistu eest. Sama kinnistu eest esitati kostjale maamaksu teade ka 2008. aastal (toimiku 1. kd, lk 178-179). Kostja esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja asukohaks oli varasemalt xxxx ning sama aadress oli kostja aadressiks märgitud maamaksu teadetes. Kohtu hinnangul pidi mõistlikule isikule maamaksu tasumisel olema arusaadav, mille eest maksu tasutakse.
61.29.11.2016 istungil avaldas hageja seaduslik esindaja T B (toimiku 1. kd, lk 198-200), et kuigi ta tasus kostjaga kinnistutega seotud arveid, ei olnud neil märgitud kinnistute nimesid. Maamaksu teatiste saamist ta ei mäletanud. Kohus ei loe neid väiteid usutavateks. Olukorras, kus hageja seaduslik esindaja omas ülevaadet kostja raamatupidamise dokumentidest ja tasus kostja eest arveid, pidi ta aru saama, mille eest ta tasus. Kostja lepingu rikkumine ei saanud hagejale kohtu hinnangul ühelgi juhul selguda alles 2014. aastal. Kohus osundab, et TsÜS § 146 lg 1 ei seosta tegelikult lepingust tuleneva nõude aegumise algustähtaega sellega, millal lepingupoolele muutub arusaadavaks, milliseid lepingus toodud kinnitusi on teine pool ebaõigesti avaldanud. Oluline on see, millal saabus lepingu teise poole kohustuse täitmise tähtaeg ning see saabus lepingu sõlmimise päeval.
62.Tsiviilasjas nr 2-13-40415, mille poolteks olid kostja ja T B, esitas viimane 27.03.2014 menetlusdokumendi (toimiku 1. kd, lk 38-41), milles ta kinnitas, et talle sai mõnda aega pärast J Ki surma selgeks, et OÜ xxxx niipea ehitise omanikuks vormistatud ei saa. 29.11.2016 istungil vande all ütlusi andnud kostja seaduslik esindaja V B (toimiku 1. kd, lk 200) avaldas, et enne hagiga kohtusse pöördumist ei esitanud hageja kostjale mingeid nõudeid seoses vaidlusaluse lepinguga. Kostja seaduslik esindaja hakkas J Ki pärandiga enda sõnul tegelema 2007. a mais. Kohtumisel juulis 2009 avaldati kogu pärandvara suurus, sealhulgas kostjale kuuluv vara. Kohtu hinnangul võib eeltoodud tõenditest kogumis järeldada, et hageja seaduslikule esindajale pidi enne tehingust tuleneva nõude aegumist olema selge, et kostja lepingus antud kinnitus maa kuuluvuse kohta oli ebaõige. Vaatamata sellele ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et ta oleks kostjale esitanud mistahes tehingust tulenevaid nõudeid enne aegumistähtaja möödumist.
63.09.06.2017 pöördumises selgitas kohus hagejale (toimiku 2. kd, lk 36) vajadust täpsustada, millele tuginedes ta esitab kostja vastu rahalise nõude 17 895 eurot. Pärast kohtu 09.06.2017 selgitusi esitas hageja kostjale 28.06.2017 müügilepingust taganemise avalduse (toimiku 2. kd, lk 41—42, lk 125-126). Avalduses viitas hageja kostja kohustustele, mis tulenesid lepingu punktidest 4.1. ja 4.2 ja leidis, et need on endiselt täitmata. Hageja leidis, et ehitise üleandmata jätmisega on kostja rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks. Hageja teatas, et ta taganeb müügilepingust ja palub tagastada 17 895 eurot. Kohus leiab, et lepingust taganemine alles kohtumenetluse ajal ning kaheksa aastat pärast nõude aegumist on tühine ega too kaasa õiguslikke tagajärgi.
64.29.11.2017 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 80-82) juhtis kohus hageja tähelepanu vajadusele vastata kostja seisukohtadele, milliste järgi esitas hageja taganemiseavalduse hilinemisega. Kohus palus hagejal välja tuua, millal ta esitas kostjale lepingu täitmise nõude. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada sellise nõude esitamist. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, et tema nõue ei olnud enne taganemisavalduse esitamist aegunud, sest aegumine oli peatunud.
Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
65.Hageja esitas kohtule täiendavad tõendid ning leidis, et need tõendavad läbirääkimiste pidamist poolte vahel 28.08.2015 kuni 18.02.2016. Kohus osundab, et kuna hageja lepingust tulenev nõue aegus juba 23.02.2009, mistõttu ei saanud hageja viidatud perioodil peetud läbirääkimised ühelgi viisil enam nõude aegumist peatada.
66.Hageja esitas kohtule poolte esitatud menetlusdokumendid tsiviilasjas nr 2-13-49042 (toimiku 2. kd, lk 154-159), kuid viidatud tsiviilasja poolteks ei olnud hageja ja kostja, vaid T B, I K, N K ja S Din. Menetlusdokumentidest võib järeldada, et vaidlus puudutas J Ki pärandvara. Hageja on aga ise 20.11.2016 menetlusdokumendis rõhutanud, et vaidlusalune ehitis ei kuulunud J Ki pärandvara hulka, mistõttu on hageja omaks võtnud, et pärandvaraga seotud küsimused ei puudutanud vaidlusalust ehitist.
67.Hageja esitatud tõenditest ei avaldanud tsiviilasja nr 2-13-49042 kostjad tegelikult kordagi nõusolekut pidada läbirääkimisi vaidlusaluse ehitise üle (toimiku 2. kd, lk 159 pöördel), vaid pakkusid, et selles osas peavad hageja ja kostja omavahel kokkuleppele jõudma (S Dini esindaja V Ši e-kiri 01.09.2015, toimiku 2. kd, lk 160 ja 13.10.2015 e-kiri, toimiku 2. kd, lk 161). Pooled vahetasid küll e-kirju küsimuses, kas oleks võimalik taotleda kohtu kaudu kostja seadusliku esindaja väljavahetamist (toimiku 2. kd, lk 159 pöördel -166), kuid tegemist ei olnud siiski lepingu poolte vaheliste läbirääkimistega, mis oleksid olnud suunatud lepingu täitmisele või raha tagastamisele. See, kas või millisel viisil oli S Din valmis andma T Ble tagatisi seoses võimaliku nõudega kostja vastu, ei ole hinnatav pooltevaheliste läbirääkimistena. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et S Din või viimase esindaja oleksid esindanud läbirääkimistel kostjat ning edastanud kostja seisukohti. Kokkuvõttes ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud, et tema nõude aegumine oleks peatunud ning et nõue ei oleks aegunud ajal, mil ta esitas lepingust taganemise avalduse.
68.Kuivõrd lepingust taganemine oli tühine ega toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, ei järgnenud lepingust taganemise avaldusele lepingu tagasitäitmise õigussuhte tekkimist. Hageja lepingust taganemisele tuginev rahaline põhinõue summas 17 895 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab põhinõude rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 3329,94 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
69.Vastates kostja väidetele peab kohus vajalikuks selgitada, et kui kostja hinnangul ta raha ehitise müügilepingu alusel tegelikult ei saanud, oleks seda väidet tulnud tõendada kostjal. Kostja kinnitas ehitise müügilepingus, et ta on raha saanud. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuivõrd kostja kinnitas, et lepinguline kohustus oli täidetud, läks temale üle väidete tõendamise kohustust. Raha mittesaamist ei tõendanud kostja käesolevas asjas ühegi tõendiga.
70.Vastuolus eelnevaga väitis kostja ka käesolevas asjas, et hageja on tasutud raha hoopis tagasi saanud, mis oleks iseenesest samuti välistanud hageja nõude rahuldamise. Esitatud tõendid kohtu hinnangul kostja väidet ei tõenda. Kostja esitas väite tõendamiseks väljavõtte oma kontost ajavahemikul 01.01.2007 kuni 02.07.2009 (toimiku 1. kd, lk 34-37), millest nähtuvalt on T B ettevõtte kontolt korduvalt raha välja võtnud, sealhulgas võttis ta 21.03.2007 30 000 krooni, 23.03.2007 50 000 krooni ja 27.03.2007 238 300 krooni.
71.Hageja esitas kohtule omakorda Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-13-40415, milles jäeti muutmata varasem Harju Maakohtu otsus (toimiku 1. kd, lk 86-92), millega oli hagi T B vastu jäetud rahuldamata aegumise tõttu (toimiku 1. kd, lk 69-73, lk 93-98). Samas tsiviilasjas esitas T B vastuhagi (toimiku 1. kd, lk 99-103), milles ta väitis, et kasutas kostja
kontolt välja võetud rahalisi summasid kostja huvides. Kohus leiab, et sõltumata sellest, millisel eesmärgil T B kostja kontolt raha välja võttis, ei saa kostja hageja seaduslikku esindajat automaatselt samastada hagejaga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et saadud raha oleks hagejale tagastatud. Kuivõrd aga hageja nõue kostja vastu oli aegunud ja taganemine tühine, ei mõjuta eeltoodud asjaolud kohtu peamisi järeldusi.
72.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
73.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati 43,16 tunni ja 4316 euro ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu oli 100 eurot ja kostja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Kohus nõustub osaliselt hageja väidetega.
74.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal vastuse koostamiseks ja hagiga tutvumiseks kokku 10,05 tundi. Kohus peab ajakulu ülepaisutatuks, sest hagi ei olnud sisult mahukas ega õiguslikult keerukas. Kostja algne vastus sisaldas menetluskulude tagatise taotlust, mis jäi rahuldamata. Kohus peab mõistlikuks ajaks vastuse koostamisel 3 tundi. Kohus nõustub, et hageja 10.05.2016 seisukohaga tutvumisele võis kostja esindajal mõistlikult aega kuluda 0,5 tundi, kuid maakohtu määrusega tutvumisele ja vastuväite esitamisele ei saanud aega kuluda enam kui 1 tund kokku.
75.Kostja sisulise vastuse koostamisele kulus esindajal menetluskulude nimekirja kohaselt 4,5 tundi, kuid kohus peab mõistlikuks ajakuluks 3 tundi, sest kostja vastus sisaldas mitmeid õiguslikult asjakohatuid ja asjatundmatuid väiteid. Muuhulgas sisalda kostja vastus asjatundmatut taotlust lõpetada menetlus hageja nõude aegumise tõttu. Kostja esindaja ajakulu 1,5 tundi määruskaebuse koostamisele ei ole põhjendatud ajakulu, sest määruskaebus jäi rahuldamata. Määruskaebuse esitamisega seoses ei ole ka mõistlik kulu riigilõivu tasumisele 50 eurot ja ajakulu 0,5 tundi, mis esindajal kulus hageja vastusega tutvumiseks.
76.Kohus peab põhjendatuks ajakulu vastuväidet lahendava määrusega tutvumisele, kuid seda mitte 0,5 tunni, vaid 0,2 tunni ulatuses, arvestades määruse sisu. Hageja 27.07.2016 seisukohaga tutvumisele võis kostja esindajal aega kuluda põhjendatult 1,5 tunni ulatuses, kuid ajakulu notariga suhtlemisele 1 tunni ulatuses oli vaidluse lahendamise seisukohalt ebavajalik. Kostja 29.09.2016 seisukoha koostamisele sai kostja esindajal dokumendi sisu ja mahtu arvestades kuluda 0,5 tundi, sest suur osa dokumendis sisalduvaid väiteid olid asjakohatud. Istungi ettevalmistamiseks võis esindajal aega kuluda 1 tund ning kohtuistung kestis 1,66 tundi, nagu on märgitud menetluskulude nimekirjas.
77.Tõendite kogumisele ja 09.11.2016 seisukoha koostamisele võis kostja esindajal mõistlikult aega kuluda 4 tundi, sest menetlusdokument sisaldas taas väiteid, millised ei olnud asjakohased. Hageja 20.11.2016 seisukohaga tutvumine võis mõistlikult aega võtta 1 tund. Ajakulu 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele ei ole põhjendatud, sest menetluskulude nimekirja koostamisel ei ole vaja kasutada õigusabi. 29.11.2016 istungiks valmistumiseks sai esindajal mõistlikult aega kuluda 1 tund.
78.Tallinna Ringkonnakohtu menetluskuludest peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi, mis kulus otsusega tutvumisele ja 1 tundi, mis kulus vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele.
Samuti oli põhjendatud ajakulu 30 minutit seoses istungil osalemisega. Asja uuel lahendamisel maakohtus ei pea kohus põhjendatuks ajakulu 2,5 tundi kliendi nõustamisele, sest toimikust ei ole võimalik tuvastada, kas või millisel põhjusel nõustamine toimus ja millisel põhjusel oli see vajalik. Hageja seisukohtadega tutvumisele võis esindajal mõistlikult aega kuluda 1 tund. Kostja 15.09.2017 seisukoha koostamisele võis esindajal aega kuluda 1 tund. 29.11.2017 istung kestis 1 h 34 minutit, mitte 2 tundi. Viimasel kohtuistungil osalemiseks sai esindajal aega kuluda 1, h 15 min.
79.Kogumis on kostja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 25,61 tunni ja 2651 euro ulatuses, arvstades esindaja tunnitasu suurust, mida kohus peab mõistlikuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2651 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.