Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-2647
Tsiviilasi
OÜ Belgardi Õppekeskus hagi OÜ Belgardi Kaubandus vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadud 17 895 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.12.2016 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 17 895 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Belgardi Õppekeskus apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): OÜ Belgardi Õppekeskus (registrikood 10953764, asukoht Estonia pst 7-303, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Jüri Asari Kostja (vastustaja): OÜ Belgardi Kaubandus (registrikood 10464723, asukoht Õismäe tee 78-85, 10315 Tallinn), lepinguline esindaja Sergei Postnikov
Kohtuistungi toimumise aeg
18.04.2017
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.12.2016 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Belgardi Õppekeskus (hageja) esitas 18.02.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Belgardi Kaubandus (kostja) vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadud 17 895 euro väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kui vallasasja müügilepingu, mille alusel kostja müüs ja hageja ostis 280 000 krooni (17 895 euro) eest elamu nr 80 asukohaga Loksa vald, Suurpea küla. Lepingu p-i 3.2. kohaselt oli ostuhind tasutud enne lepingu sõlmimist. Lepingu p-s 2.1.3 kinnistas müüja, et ehitisealune maa ei ole erastatud ega kantud kinnistusraamatusse.
2.27.05.2014 selgus hagejale, et 01.11.2000 kinnistamisavalduse alusel on 01.02.2001 kinnistusraamatusse ehitisealuse maa omanikuks kantud kostja (registriosa nr 427002). Hetkest, kui toimus maa erastamine, muutus ehitis maa oluliseks osaks ja lakkas olemast eraldi käibes. Asi ja selle oluline osa ei saa olla erinevate isikute omandis ning seega on müügileping tühine.
3.Hageja palus tuvastada lepingu tühisuse (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 53 lg 2, § 54 lg 1 ja § 87) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 17 895 eurot (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1).
4.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue ei ole aegunud. Hageja kinnitab, et sai tühisuse asjaoludest teada 27.05.2014, pärast päringut kinnistusosakonda.
5.Kuigi TB võis teada 28.02.2007 maksuteatest, siis sellest ei ilmne, kas tegemist on kostja omandiõigusega maale või selle kasutamisõigusega ja kas üldse oli maksuteade seotud vaidlusaluse kinnistuga. Lisaks on kinnistusraamatu kannetest nähtuvalt muutunud kinnistu aadress (endine aadress oli Loksa vald, Suurpea küla ja uus aadress on Harju maakond, Kuusalu vald, Suurpea küla, Lahe põik 10). Antud asjaolu piiras TB võimalust seostada katastritunnust konkreetse maaüksusega.
6.Hageja ei vaidlustanud müügilepingut enne käesoleva hagi esitamist, kuna ta ei olnud teadlik selle tühisusest ning oli veendunud, et ehitis kuulub talle, kuid selle valdust ei ole üle antud.
7.Vaidlusalune kinnistu ei olnud JK pärandvara, kuna see kuulus tema surma hetkel kostjale. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja taotles aegumise kohaldamist, tuginedes TsÜS § 151 lg-le 1.
9.Hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult, kuna 23.02.2006 notariaalse müügilepingu puhul olid müüja esindaja JK ja ostja esindaja TB omavahel abielus. Ebatõenäoline
on, et ostja, kelle seaduslikuks esindajaks on müüja abikaasa, ei teadnud tehingu kõiki asjaolusid. Kinnistusraamatu andmed on avalikud ning iga huvitatud isik saab tutvuda kinnisturaamatu andmetega. Hageja soovis sõlmida tehingut sellisel kujul, nagu see oli teostatud.
10.Hagejale olid ammu teada lepingu väidetava tühisuse asjaolud. 2007. aasta mais võttis TB vastu oma abikaasa pärandi ja juba pärimismenetluse käigus pidi ta teada saama, et ehitisealune maa kuulub kostjale. 2008. aastal sai TB ka kostja osanikuks. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohtu 29.12.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3000 eurot.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 23.02.2006 notariaalse ehitise vallasasja müügilepingu, mille alusel kostja müüs ja hageja ostis 280 000 krooni (17 895 euro) eest elamu nr 80 asukohaga Loksa vald, Suurpea küla (ehitis) (tl 6-10); - 01.11.2000 kinnistamisavalduse alusel oli 01.02.2001 kinnistusraamatu registriossa 427002 ehitisealuse maa omanikuks kantud kostja (tl 8-9); - müüja (kostja esindaja JK) ja ostja (hageja esindaja TB) olid omavahel abielus.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmitud leping on tühine ning kas õigussuhte olemasolu tuvastamisest tulenev nõue (VÕS § 1028 lg 1) allub aegumisele.
14.Kohtu hinnangul on 23.02.2006 notariaalne ehitise vallasasja müügileping tühine. Seaduses on otsesõnu sätestatud, et keelatud on olukord, kus asi ja selle oluliseks osaks olev ehitis on eri isikute omandis (TSÜS § 87, § 54 lg 1, § 53 lg 2).
15.Maakohus tõi välja, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1), kuid hageja selline nõue on aegunud (TsÜS § 151 lg 1). Maakohus hindas aegumise tuvastamisel järgevaid asjaolusid ja tõendeid.
16.27.03.2014 TB menetlusdokumendiga tsiviilasjas nr 2-13-40415 „Täiendav tõend alusetu rikastumise tsiviilasjas nr 2-13-40415“ on tõendatud, et TB-le oli lühikese aja möödudes pärast JK surma teada, et ostetud ehitist ei ole võimalik vormistada hageja omandisse. TB märkis selles menetlusdokumendis, et „Sellist ehitist (Harjmaal, Suurpea küla, elamu nr 80) aga hageja (OÜ Belgardi Kaubandus) pole seniajani OÜ Belgardi Õppekeskusele üle andnud ja see on seniajani hageja (OÜ Belgardi Kaubandus) omandis. Juhtunu on inimlikult mõistetav, sest müüja (OÜ Belgardi Kaubandus) esindaja juhataja JK mõne aja pärast suri, müüjale ehk hagejale (OÜ Belgardi Kaubandus) registrites muudatuse tegemiseks juhatajat mitu aastat ei olnud ja uus juhataja pole tehingut senini mingil põhjusel lõpule viinud. Mõni aeg pärast hageja (OÜ Belgardi Kaubandus) esindaja JK surma 28.03.2007 sai kostjale (TB) selgeks, et tema juhatada OÜ Belgardi Õppekeskus niipea ehitise (Harjumaal, Suurpea küla, elamu nr 80) omanikuks vormistatud ei saa.“ (tl 38-39).
17.Kostja seadusliku esindaja VB poolt 29.11.2016 istungil vande all antud seletuse kohaselt pidi TB teada saama kostja kinnistute olemasolust juba 2007. aasta mais, kui esitas notarile avalduse pärandvara vastuvõtmise kohta. Teinekord sai TB kinnistutest teada aastal 2009, kui kohtusid pärijad.
18.Maakohus rahuldas kostja 09.11.2016 taotluse võtta käesoleva tsiviilasja juurde kriminaalasja nr 09230111352 materjalid (tunnistaja TS 10.03.2010 ülekuulamise protokoll, kahtlustatava TB 07.05.2010 ülekuulamise protokoll ja 28.02.2007 maksuteade nr 155393. Eeltoodud tõendid on vajalikud, kuivõrd pooled ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud piisavalt muid tõendeid. Samuti omavad eelnimetatud tõendid asjas tähtsust.
19.Kriminaalasja nr 09230111352 materjalidest ning kostja selgitustest tulenevalt esitas
TB isiklikult prokuratuurile 07.05.2010 ülekuulamisel 28.02.2007 maksuteate nr 155393. Maksuteade, mis sisaldab ka maa katastritunnust, määrab kindlaks maamaksu suuruse ehitisealuse maa kohta. Kostjal puudus 2009. aastani juhatus, tegevjuhiks oli TB, mida kinnitas ka hageja esindaja J. Asari käesolevas asjas 06.10.2016 toimunud kohtuistungil. TB oli vastutavaks isikuks kostja korrespondentsi saamisel. Maamaks oli tasutud samuti 2007. aastal, mida tõendab kostja raamatupidamisbilansi väljavõte 2007 (tl 181).
20.Kriminaalasjas nr 09230111352 andis hageja ja kostja ühine raamatupidaja TS ütluse, et TB andis talle korraldusi kui kostja juhtivisik juba 2007. aastal ning 2007. aasta aprillis olid TB käes kõik kostja dokumendid kostja vara kohta. TS ülekuulamise protokollist (tl 169-170) selgub veel, et kostjale kuulus kinnisvara, mis oli alguses põhivarana arvel, aga pärast seaduse muudatust oli investeeringute all.
21.Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-13-40415 nähtub, et TB asus pärast JK surma (28.03.2007) pärandvara osa valdama, kasutama ja käsutama (tl 86-92) ning TB 13.12.2013 vastuhagist tsiviilasjas nr 2-13-40415 nähtub, et pärast JK surma ning kuni VB juhatuse liikmeks määramiseni (02.07.2009) tegeles kostja majandusasjadega TB (tl 99-103).
22.Kohus ei saa kostja esitatud tõendite tõttu hageja nõude põhjendatuse hindamisel kahtlusteta tugineda hageja seadusliku esindaja poolt kohtule vande all antud seletustele. Isegi kui nõustuda TB paljasõnalise väitega, et ta kostja majandustegevuse üksikasju ei teadnud, siis TB pidi olema teadlik, et 01.03.2006 möödus seadusest tulenev tähtaeg, mis ajani oli võimalik ehitise võõrandamine vallasasjana ning ei ole eluliselt usutav, et sellest tulenevalt ei tegelenud TB, kes oli nii hageja juhatuse liige kui kostja osa pärija, ehitisealuse maa kinnistamiseks vajalikest asjaoludest teadasaamisega või ei olnud vähemalt teadlik vajadusest selle küsimusega tegeleda. TB pidi muuhulgas maksuteatelt aru saama, millist kinnisasja maksustatakse. Hiljemalt TB kostja osanikuks saamisega (e-äriregistri andmetel 01.11.2012) pidi TB teada saama kostja vara kohta.
23.27.03.2014 TB menetlusdokumendiga tsiviilasjas nr 2-13-40415 „Täiendav tõend alusetu rikastumise tsiviilasjas nr 2-13-40415“, kostja seadusliku esindaja seletuste ning muude kostja poolt esitatud tõendite põhjal on tõendatud, et TB-le pidi olema teada juba 2007. aastal, pärast JK surma, et vaidlusaluse lepingu eseme alune maa on kostja kinnistu. Seega, oleks hageja pidanud esitama hagi alates 2007 aastast 3 aasta jooksul. Hagi on esitatud 18.02.2016, s.o 3-aastase nõude aegumise tähtaja möödumisel.
24.Kui ka kõrvale jätta kohtu poolt tuvastatud asjaolud, et TB pidi oma nõudeõigusest kostja vastu teada saama 2007. aastal, siis igal juhul hiljemalt TB kostja osanikuks saamisega (e-äriregistri andmetel 01.11.2012), pidi TB teada saama kostja vara kohta. Ka eeltoodut tulenevalt on hagi esitatud 3-aastase nõude aegumise tähtaja möödumisel.
25.Kuivõrd hageja nõue on aegunud, jättis kohus rahuldamata hagi alusetult saadud 17 895 euro väljamõistmiseks.
26.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3000 eurot. Apellatsioonkaebus
27.Hageja palub 25.01.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
28.Hagiavalduses on hageja esitanud kaks nõuet. Maakohus jättis otsuse resolutsioonis lahendamata tehingu tühisuse tuvastamise nõude. Selles osas oli otsus üllatav. Kohus ei saa ümber kvalifitseerida hageja poolt esitatud nõuet.
29.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kohtu väide selle kohta, et hageja seaduslik esindaja oli teadlik kinnistu kuulumisest kostjale, kuna pidi maksuteatest aru saama, millist kinnisasja maksustatakse ja tasus selle eest maamaksu, ei ole põhjendatud ja tõendatud. 2007. aasta raamatupidamisbilansist võib järeldada ainult seda, et maamaksuga seotud kulu oli kostja poolt kantud, kuid see ei tõenda, et makse teostajaks oli TB. Selle tõendamiseks oleks kostja pidanud esitama TB poolt allkirjastatud maksekorralduse. Tegelikult 28.02.2007 teatise alusel maamaksu kostja kontolt ei tasutud, vaid Maksuamet tasaarveldas selle tagastamisele kuuluva käibemaksuga. Samuti ei olnud võimalik teha makset kostja kontolt, sest TB-le antud volikiri lõppes volitaja JK surmaga. Ei ole selge, millest kohus järeldas, et TB oli vastutavaks isikuks kostja korrespondentsi saamisel.
30.Kriminaalasjas nr 09230111352 kogutud tõendite lisamiseks käesoleva tsiviilasja juurde puudus alus. Kostjal oli võimalus taotleda TS ülekuulamist tunnistajana käesolevas menetluses. Sellisel juhul oleks tunnistaja saanud täpsustada, millised dokumendid tema TB-le üle andis, kuidas toimus maamaksu tasumine jne. Kohus tugines otsuse tegemisel poolikutele ja ebatäpsetele andmetele.
31.TS ei andnud kriminaalasjas ütlusi selle kohta, et TB oleks olnud kostja juhtivisik ning et TB andis talle üle dokumendid kostja vara kohta. TB andis üle vaid 2006. aasta raamatupidamisdokumendid, mis ei sisaldanud andmeid kogu vara kohta, eriti maa kinnistamise kohta.
32.Hageja esindaja J. Asari ei ole 06.10.2016 kohtuistungil kinnitanud, et kostjal puudus 2009. aastani juhatus ja et tegevjuhiks oli TB.
33.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja pidi teada saama vaidlusaluse maa kuulumisest kostajale siis, kui ta sai osanikuks. Sellist infot ei nähtunud majandusaasta aruannetest. Osaühingu mõttelise osa pärimine ei tähenda seda, et hageja seaduslik esindaja oleks saanud piisavat ja üksikasjalikku informatsiooni kostja varade koosseisu kohta. Lisaks oli pärijate vahel vaidlus pärandi koosseisu üle, vaidlus lahenes alles 2016. aastal. Poolte seaduslike esindajate suhted olid keerulised ning hageja ei saanud loota adekvaatsele infovahetusele.
34.TB ei saanud vaidlusalusest kinnistust teada 06.03.2009 pärijate kohtumisel. Nimetatud kohtumisel ei arutatud kostja vara koosseisu, kuna selleks ajaks ei olnud määratud veel kostja juhatuse liiget. Uus juhatuse liige määrati alles 02.07.2009. Kohtumisel arutati ainult juriidilise isiku osade jagamist pärandvarana.
35.27.03.2014 TB menetlusdokumendist tsiviilasjas nr 2-13-40415 „Täiendav tõend alusetu rikastumise tsiviilasjas nr 2-13-40415“ nähtub, et hageja ei olnud teadlik sellest, et maja alune maa oli kinnistatud ja seoses sellega ei saanud tal tekkida omandiõigust hoonele.
36.TB ei olnud teadlik, et 01.03.2006 möödus seadusest tulenev tähtaeg, mis ajani oli võimalik ehitise võõrandamine vallasasjana. Seda on TB kinnitanud ka vande all antud ütlustes. Hageja kinnitas vande all, et ta sai vaidlusaluse tehingu tühisusest teada 27.05.2014, kui tehti päring kinnistusosakonda. Arusaamatu on, kuidas saab kohus lugeda TB vande all antud ütlusi paljasõnalisteks ning heidab samas hagejale ette, et ta ei ole tõendanud negatiivset asjaolu (TB ei teadnud kostja majandustegevuse üksikasju), mida teha on praktiliselt võimatu. Sellisel juhul oleks tõendamiskoormis pidanud üle minema kostjale. Samuti on ebaõige olukord, kus vande all kuulati üle ainult kostja seaduslik esindaja ja hageja seadusliku esindaja ütlusi lihtsalt ignoreeriti.
37.Kostja seadusliku esindaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kostja seaduslik esindaja ei mäletanud täpselt, millal sai ta juhatuse liikmeks, ei osanud öelda, mis eesmärk on majandusaasta aruannete esitamisel e-äriregistrile, ei mäletanud, kas ta tutvus enda poolt juhitava firma majandusliku seisuga ja majandusaasta aruannetega, ei teadnud, kui tihti toimusid osanike koosolekud, ei soovinud nimetada enda poolt juhitava ettevõtte juriidilist aadressi, ei mäletanud, millist vara kostja on müünud ja ostnud ning kas on midagi ette võetud hagejale müüdud elamu säilitamiseks. Kohus leidis vastuoluliselt aga, et kostja seaduslik esindaja informeeris hagejat kostjale kuuluvast vara koosseisust. Vastustaja seisukoht
38.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
40.Pooled vaidlevad hageja rahalise nõude üle, mille maakohus jättis aegumise tõttu rahuldamata. Hagiavalduses soovis hageja tagasi saada kostjale müügilepingu alusel tasutud summat alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1).
41.Vaidlustamata asjaolude kohaselt leppisid pooled 23.02.2006 sõlmitud notariaalses müügilepingus kokku, et kostja müüb hagejale ehitise vallasasjana, ehkki sellist vallasasja polnud müümise ajal enam olemas. Ehitis oli muutunud kinnisasja oluliseks osaks (TsÜS § 54 lg 1). Hageja leidis, et tegemist on tühise tehinguga ja taotles tehingu tühisuse tuvastamist. Tehingu tühisust ei pea eraldi hagema. Antud juhul puudus hagejal eraldi tuvastushuvi tehingu tühisuse tuvastamise vastu. Hageja soov on saada tagasi makstud raha. Tehingu tühisust peab kohus hindama ka omal algatusel.
42.Maakohus tuvastas, et poolte vahel 23.02.2006 sõlmitud notariaalne ehitise vallasasja müügileping on tühine vastuolu tõttu seadusega (TSÜS § 87) ja sellest tulenevalt hindas hageja raha nõuet kui tühise tehingu alusel üleantud raha tagastamise nõuet. Ringkonnakohus selle maakohtu järeldusega ei nõustu. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Seadus ei keelanud müügilepingu sõlmimise ajal 23.02.2006 ehitise müüki, kui ehitis oli vallasasi. Vaatamata kostja kinnitusele müügilepingus, et ehitise näol on tegemist vallasasjaga, oli ehitus muutunud juba kinnisasja oluliseks osaks. Kostja pole senini müügilepingut tätnud ega müüdud eset üle andnud. Seega on tegemist kostja poolt müügilepingu olulise rikkumisega (VÕS § 100). Müügilepingu rikkumine ei ole aga tehingu tühisuse aluseks.
43.Seadusest ei tulene ka keeldu sõlmida võlaõiguslikku müügilepingut eseme suhtes, mida pole olemas. Maakohus tuletas seadusest tuleneva keelu TSÜS § 53 lg-st 2, mis sätestab, et asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
44.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seadusest tulenevalt on keelatud olukord, kus asi ja selle oluliseks osaks olev ehitis on eri isikute omandis, kuid see keeld saab
puudutada üksnes asjaõiguslepingut, millega omand antakse üle. Pooled ei vaidle selle üle, kas hageja sai vaidlusaluse lepinguga ehitise omanikuks. Hageja ennast ehitise omanikuks ei pea ja soovib käesoleval ajal üksnes raha tagasi, mille ta maksis ehitise omandamiseks, mille omanikuks ta pole kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu senini saanud.
45.Eelnevast tuleneb, et hageja raha nõude näol võib tegemist olla lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 alusel või lepingust taganemisest tuleneva lepingu alusel üleantu tagastamise nõudega VÕS § 189 lg 1 alusel.
46.Kohtu ülesanne on esiletoodud asjaoludest lähtudes kontrollida haginõuet kõigil õiguslikel alusel, v.a kui ühel alusel saab nõude täielikult rahuldada (Riigikohtu
20.aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 24 teine lõik). Maakohus hagi ei rahuldanud.
47.Eelnevast tuleneb, et maakohus ei viinud hageja nõude osas sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398. Samuti ei täitnud maakohus selgitamiskohustust (§ 351).
48.Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel eelmenetluses muuhulgas välja selgitama hageja nõuded ja kostja vastuväited olukorras, kui tegemist on kehtiva müügilepinguga.
49.Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik). Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid.
50.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.