OÜ HUGO hagi Kalmer Kiidma vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
499 eurot 1 sent
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OÜ HUGO (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat A.K (xxx; e-post: xxx) Kostja Kalmer Kiidma (isikukood xxx; elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ HUGO hagi Kalmer Kiidma vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista Kalmer Kiidmalt välja OÜ HUGO kasuks põhivõlgnevus 246 eurot 65 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 149 eurot 34 senti.
3.Mõista Kalmer Kiidmalt välja OÜ HUGO kasuks viivis põhinõudelt (246 eurot 65 senti) alates 21. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,07% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata OÜ HUGO sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot.
5.Määrata OÜ HUGO põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 286 eurot 66 senti.
6.Jätta menetluskulud 92% ulatuses Kalmer Kiidma kanda. Mõista Kalmer Kiidmalt OÜ HUGO kasuks välja menetluskulu 263 eurot 73 senti.
7.Mõista Kalmer Kiidmalt OÜ HUGO kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (263 eurot 73 senti) alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 263 eurot 73 senti.
Edasikaebamise kord
2-19-129509 Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.OÜ HUGO esitas 16. oktoobril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 493 euro 30 sendi saamiseks. Kohus tegi 1. novembril 2019 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 1. novembril 2019. Võlgnik Kalmer Kiidma esitas 2. novembril 2019 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 25. novembri 2019. a määrusega OÜ-t HUGO esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.
3.OÜ HUGO esitas 20. detsembril 2019. a Harju Maakohtule hagiavalduse Kalmer Kiidma vastu, milles nõudis põhivõlgnevuse summas 246 eurot 65 senti, viiviste 149 eurot 34 senti ja võla sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja 2. juunil 2017 aastal õigusabiteenuse kliendilepingu nr xxx. Vastavalt lepingule ning kostja soovile osutati Kalmer Kiidmale õigusabi, mille käigus jättis kostja tasumata õigusabiteenuse arve. Kostja pöördus 29. juunil 2017 OÜ Hugo (endise ärinimega Eesti Õigusbüroo OÜ) poole õigusabi saamiseks, mida kostjale osutati 10 tunni ja 20 minuti ulatuses. Kostja jättis tasumata 31. juulil 2017 esitatud arve nr xxx summas 259 eurot 98 senti, millest tasumata on 246 eurot 65 senti maksetähtajaga 7. august 2017. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 246 eurot 65 senti. Hageja nõuab kostjalt ka viivist poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 10 sätestatud viivisemääraga 0,07% päevas. Viivise summa on hagi esitamise ajaks 149 eurot 34 senti. Lisaks nõuab hageja kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
4.Harju Maakohus edastas 31. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasja nr 2-19-129509 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.
2(6)
2-19-129509
5.Tartu Maakohtu Valga kohtumaja võttis 8. jaanuaril 2020 tsiviilasja menetlusse ja andis kostjale 15 päeva määruse kättesaamisest aega esitada kohtule kirjalik vastus.
6.Kalmer Kiidma esitas 14. jaanuaril 2020 kohtule taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks.
7.Kohus jättis 14. jaanuari 2020. a määrusega kostja taotluse käiguta ja andis kostjale tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – taotluse põhjendamiseks. Kostja ei kõrvaldanud oma taotluselt puudusi. Samuti ei esitanud kostja hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid.
8.Kohus andis 26. veebruaril 2020 pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks ning teatas pooltele lahendi tegemise aja.
9.Hageja saatis kohtule 2. märtsil 2020 oma menetluskulude nimekirja.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hagi 246 euro 65 sendi suuruse põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise 149 euro 34 sendi osas ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas.
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
12.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Hageja nõuab kostjalt OÜ HUGO ja Kalmer Kiidma vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 246 eurot 65 sendi, viivise 149 euro 34 sendi, võla sissenõudekulude 40 euro ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt (246 eurot 65 senti) tasumist alates
21.detsembrist 2019.
14.Hageja ja kostja vahel on 22. juunil 2017 sõlmitud kliendileping nr xxx (dtl 22-24), mille alusel kohustus hageja osutama kostjale õigusabiteenust ja kostja osutatud õigusabiteenuse eest vastavalt lepingu tingimustele tasuma. Vastavalt lepingule ning kostja soovile osutati Kalmer Kiidmale õigusabi, mille käigus jättis kostja tasumata õigusabiteenuse arve. Kohtu hinnangul on tegemist käsunduslepinguga. Kostja pöördus 29. juunil 2017 OÜ HUGO poole õigusabi saamiseks, mida kostjale osutati 10 tunni 20 minuti ulatuses. Kostja jättis tasumata hageja poolt 31. juulil 2017 esitatud arve nr xxx (dtl 27) summas 259 eurot 99 senti, millest tasumata on 246 eurot 65 senti maksetähtajaga 7. august 2017.
15.VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul osutas hageja kostjale vastavalt lepingule teenuseid. Pooled olid leppinud kokku, et kostja peab maksma hagejale teenuse osutamise eest tasu, 3(6)
2-19-129509 kuid kostja jättis teenuse eest tasumata. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on teenust osutanud ja kostja jätnud teenuse osutamise eest tasumata.
16.Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt hageja esitatud nõue kostjalt 246 euro 65 sendi saamiseks põhjendatud. Kostja ei ole täitnud arvest nr xxx tulenevat kohutust ning kohustuse mittetäitmisega rikkus ta seetõttu lepingut. VÕS § 100 sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. VÕS § 76 ja § 82 alusel tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
17.Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja nõuab ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepinguga kokku leppinud viivisemääras 0,07% päevas, seega tuleb kohaldada lepingujärgset viivisemäära.
18.Kostja on viivituses 31. juulil 2017 esitatud arve nr xxx eest summas 246 eurot 65 senti maksetähtajaga 7. august 2017. Viivise summa on hagi esitamise ajaks 149 eurot 34 senti. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 149 eurot 34 senti.
19.Samuti nõuab hageja kostjalt viivist põhinõudelt alates 21. detsembrist 2019 kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue on samuti põhjendatud ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
20.Hageja nõuab VÕS § 1131 alusel kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 4 alusel ei kohaldata käesolevat paragrahvi tarbijast võlgnikule. VÕS § 1 lg 5 sätestab tarbija definitsiooni, mille kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis kuidagi viidanud sellele, et kostja oleks lepingu sõlminud seoses oma majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, seega on kostja puhul tegemist VÕS § 1 lg 5 mõistes tarbijaga. Eelnevast tulenevalt VÕS § 1131 kostja suhtes ei kohaldu.
21.Hageja sissenõudmiskulude õiguslikuks aluseks ei saa olla ka VÕS § 1132, mille eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 sätete kohaselt on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue seotud sellega, kas tarbijale on saadetud majandus- või kutsetegevuses tegutseva võlausaldaja poolt meeldetuletuskirju. Käesoleval juhul ei ole hageja väitnud ega esindanud tõendeid, et ta oleks kostjale saatnud meeldetuletuskirju või, et tal oleks võla sissenõudmisega seoses tekkinud muid hüvitatavaid kulusid. Sissenõudekulud ei kuulu hüvitamisele ka kahju hüvitamise sätete alusel, sest hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid kahju tekkimise kohta. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks põhjendatud ja kohus jätab sissenõudekulud kostjalt välja mõistmata. 4(6)
2-19-129509
22.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et esitatud hagi on põhjendatud põhinõude 246 euro 65 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 149 euro 34 sendi ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise suhtes. Kohus jätab rahuldamata hageja 40 euro suuruse sissenõudekulude nõude.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 92% ulatuses.
24.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja õigusabikulude 606 euro 66 sendi väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Hageja esitas 2. märtsil 2020 kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja esindaja tunnihinnaks on 140 eurot (168 eurot koos käibemaksuga). Riigikohus on 2. oktoobri 2013. a määruses tsiviilasja nr 3-2-1-93-13, p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Samuti on Riigikohus on 11. veebruari 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohtu hinnangul on 140 euro suurune esindaja tunnihind põhjendatud ja ei ole ülemäärane.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulu kokku 606 eurot 66 senti. Toimingu kuupäev ja toiming
Ajakulu
Konsultatsioon kliendiga, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 23. detsember 2019 kohtumääruse analüüs ja konsultatsioon kliendiga 8. jaanuar 2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine 14. jaanuar 2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine 26. veebruar 2020 kohtu teatest kliendi teavitamine 2. märts 2020 taotluse koostamine ja kohtule esitamine Kokku
27.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetlustoimingutele kulunud ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on täielikult põhjendatud järgmise toimingu puhul: 8. jaanuar 2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine.
28.Kohtu hinnangul on konsultatsiooni kliendiga, hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka probleemiga, hagiavaldus oli lühike ning õiguslikult ja faktiliselt minimaalsete põhjendustega. 14. jaanuar 2020. a kohtumääruse analüüsi ja kliendi teavitamise ajakuluks tuleb kohtu hinnangul lugeda 10 minutit. 5(6)
2-19-129509
29.Täies ulatuses põhjendamatuks loeb kohus 23. detsember 2019. a kohtumääruse analüüsi ja konsultatsiooni kliendiga. Hagiavalduse esitamise ja 23. detsembri 2019. a vahel ei teinud kohus käesolevas tsiviilasjas ühtegi kohtumäärust, mida hageja esindajal oleks vaja olnud analüüsida ja kliendiga arutada. Riigikohus on oma 6. mai 2015. a lahendi 3-2-1-4-15 p 13 avaldanud seisukoha, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt on ka 26. veebruari 2020. kohtu teatest kliendi teavitamise ja 2. märtsi 2020. a taotluse koostamise ajakulu kohtu hinnangul põhjendamatu. 26. veebruari 2020. a teade oli tähtaja andmine menetluskulude esitamiseks ning
2.märtsi 2020. a taotlus oli menetluskulude nimekirja esitamine. Nii kohtu teatest kliendi teavitamine kui ka menetluskulude nimekirja esitamine ei ole toimingud, mille teostamine nõuab õigusalaseid eriteadmisi.
30.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 1 tund 20 minutit. Kuna hageja on esindaja ajakuluks märkinud kokku 4 tundi 20 minutit, siis eeltoodut arvestades on kohus põhjendamatuks ajakuluks lugenud 3 tundi. Põhjendatud esindaja tasu suuruseks on seega kokku 186 eurot 66 senti ilma käibemaksuta (1 tund 20 minutit x 140 eurot = 186 eurot 66 senti). Hageja põhjendatud menetluskulude suurus kokku on 286 eurot 66 senti, milles 100 eurot on riigilõiv ja 186 eurot 66 senti tasu esindajale.
31.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 92% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 263 eurot 73 senti kostja kanda ja 22 eurot 93 senti hageja enda kanda (92% 286 eurost 66 sendist on 263 eurot 73 senti).
32.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
33.TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel kohustab kohus kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
34.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.