Osaühing Aktiva Finants hagi S.L.'e vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
9102,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Maarja Radziwill, Julianus Inkasso OÜ Kostja
1.Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi S.L.'e vastu.
2.Välja mõista kostjalt S.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Bigbank AS ja S.L.'e vahel 22.10.2018. a sõlmitud laenulepingu nr SL18-01-1579951 alusel (nõue on 30.04.2019. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):
2.4.sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 23.04.2019-31.10.2019. a (k.a) summas 292,20 (kakssada üheksakümmend kaks eurot 20 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.5.viivis põhivõlgnevuselt (31.10.2019. a seisuga on põhivõlgnevus 6943,59 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 01.11.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades punktis 2.4. väljamõistetud viivist;
3.Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja S.L. vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 690,33 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada kostjale S.L. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast
6.Saata otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevale e-posti aadressile. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 91,92% ulatuses kostja S.L. kanda ja 8,08% ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista kostjalt S.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 744,55 (seitsesada nelikümmend neli eurot 55 senti) eurot, s.o 91,92% riigilõivust 550 eurot ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulust 260 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal S.L. tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue 31.10.2019. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel maakohtusse hagiavalduse kostja S.L.'e vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 6943,59 eurot, intressi 614,82 eurot, lepinguhaldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 982,53 eurot ja jooksva viivise nõudes alates 01.11.2019. a põhinõudelt (6943,59 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Nõude aluseks on Bigbank AS ja S.L.'e vahel 22.10.2018. a sõlmitud laenuleping nr SL18-01-1579951, millega anti kostjale laenu summas 7000 eurot, intressimääraga 26,90% aastas. Esialgne võlausaldaja ütles kostjaga lepingu üles 22.04.2019. a, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Bigbank AS loovutas 30.04.2019. a nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 550 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 720 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 29.01.2020. a muutnud hageja kantud lepingulise esindaja kulusid ning palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud summas 360 eurot.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.12.2019. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale hagimaterjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetada, kuna kostja ei ela kohtule teadaolevates kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt telefoninumbritelt ega e-posti aadressilt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.01.2020. a. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 28 päeva. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 20.01.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
3.Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.3.Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 982,53 eurot, arvestades viivist tasumata põhinõudelt 6943,59 eurot 26,90% aastas alates 23.04.2019. a kuni 31.10.2019. a. Hagiavalduse kohaselt tuleneb viivisemäär lepingu üldtingimuste p-st 6.1, mis sätestab, et krediidisumma ja lepinguhaldustasu tagasimaksmisega viivitamisel maksab laenusaaja viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas.
3.4.Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Bigbank AS ja kostja vahel 22.10.2018. a sõlmitud laenulepingule nr SL18-01-1579951. Laenulepingu kohaselt lepingujärgne intressimäär 26,90% aastas. Lepingu üldtingimuste p 6.1. sätestab, et krediidisumma ja lepinguhaldustasu tagasimaksmisega viivitamisel, kliendi võla sissenõudmise või muu lepingust tuleneva panga õiguse teostamisega seoses kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab klient viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses.
3.5.Kohus leiab, et Bigbank AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
3.6.Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
3.7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (26,90% aastas) lepinguline viivisemäär, mis ületab üle kolme korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p
5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3.8.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt summas 6943,90 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates 23.04.2019. a kuni 31.10.2019. a (k.a) kokku summas 292,20 eurot.
3.9.Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 690,33 eurot (982,53-292,20).
3.10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes 6943,59 eurot, intressi nõudes 614,82 eurot, lepinguhaldustasu nõudes 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 292,20 eurot ning jooksva viivise nõudes alates 01.11.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (31.10.2019. a seisuga 6943,59 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 292,20 eurot.
3.11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
4.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
4.2.Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja esindustasu summas 720 eurot. Kohus palus 17.01.2020. a TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga /tlk 67/. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja detailse koosseisu 29.01.2020. a, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 1 tund, tasu 120 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2 tundi, tasu 240 eurot. Kokku 3 tundi, summas 360 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel lähtub kohus hageja 29.01.2020. a esitatud menetluskulude nimekirjast, millest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja kuluks kokku 360 eurot, mitte 720 eurot, nagu esialgselt hageja hagiavalduses on märkinud.
4.3.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 360
euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.
4.4.TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
4.5.Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Seega on hageja menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega põhjendatud 20 euro ulatuses.
4.6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 260 eurot (2 h * 120 eurot/tund + 20 eurot). Samuti on menetluskuludest põhjendatud ja vältimatu kulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 810 eurot (260 + 550).
4.7.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (8546,94 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 7856,61 eurot, s.o põhinõude 6943,59 eurot, intressi nõude 614,82 eurot, lepinguhaldustasu nõude 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 292,20 eurot) 91,92% ulatuses kostja ja 8,08% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 744,55 eurot (810 eurot * 91,92%).
4.8.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.