XX avaldus YY, SQL Consulting OÜ ja KUNGLA TÄNAV OÜ vastu YY tagasikutsumiseks SQL Consulting OÜ ja KUNGLA TÄNAV OÜ juhatusest ning SQL Consulting OÜ ja KUNGLA TÄNAV OÜ juhatuse asendusliikmete ning tasu määramiseks ja vastavate muutmiskannete tegemiseks Äriregistris
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. jaanuari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Hirvoja Puudutatud isik I YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II SQL Consulting OÜ (registrikood 11590335) Puudutatud isik III KUNGLA TÄNAV OÜ (registrikood 12197255) Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 29. jaanuari 2019. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud XX kanda.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(8)
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 27. aprillil 2018 Harju Maakohtule YY (puudutatud isik I), SQL Consulting OÜ (puudutatud isik II) ja KUNGLA TÄNAV OÜ (puudutatud isik III) vastu avalduse, milles palus kutsuda puudutatud isiku I puudutatud isikute II ja III (äriühingud) juhatustest tagasi, määrata äriühingute juhatuste asendusliikmeks vandeadvokaadi Martin Hirvoja või pankrotihalduri Oliver Ennoki ja asendusliikmete tasuks 500 eurot kuus ning teha vastavad muutmiskanded Äriregistri registrikaardil.
2.Avaldaja esitas 30. aprillil 2018 Harju Maakohtule menetlusdokumendi, milles täiendas avalduses esitatud taotlust osaliselt. Avaldaja palus määrata äriühingute juhatuste asendusliikmeteks kas vandeadvokaadi Martin Hirvoja või pankrotihalduri Oliveri Ennoki või mõlemad koos. Samuti palus avaldaja määrata asendusliikme tasuks 500 eurot kuus või kahe asendusliikme määramisel 250 eurot kummagile. Muus osas jäi avaldaja enda varem esitatud avalduse taotluste juurde.
3.Avalduse kohaselt abiellusid avaldaja ja puudutatud isik I 22. mail 1999. Avaldaja ja puudutatud isiku I vahel kehtis varaühisuse režiim. Poolte vahel ei olnud abieluvaralepingut ning nad ei teinud erisusi seadusjärgses vararežiimis. Abielu lahutati kohtuotsusega
21.veebruaril 2018.
4.Avaldaja ja puudutatud isiku I ühisvara ei ole veel jagatud. Nende ühisvara hulka kuuluvad mh ainuosad puudutatud isikutes II ja III. Avaldaja teavitas äriühinguid äriseadustiku (ÄS) § 165 lg 1 järgi ainuosade ühisest kuuluvusest avaldajale ja puudutatud isikule I.
5.Avaldaja leiab, et puudutatud isik I tuleb äriühingute juhatusest ÄS § 184 lg 5 alusel tagasi kutsuda. ÄS § 184 lg 5 kohaselt kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Puudutatud isiku I tagasi kutsumiseks esineb mõjuv põhjus. Puudutatud isik I on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Puudutatud isik I kahjustas puudutatud isiku II varalisi huve. Samuti rikkus puudutatud isik I ÄS § 179 lg-s 4 sätestatud kohustust, kuna ei esitanud puudutatud isiku III 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruandeid õigel ajal. Puudutatud isik I ei täitnud kaheksa kuu jooksul temale esitatud teabenõuet äriühingute kohta. Puudutatud isik I rikkus ka teisi kohustusi ning käitus viisil, mis annaks alust tema äriühingutest tagasi kutsumiseks.
6.Avaldajal ei ole ÄS § 184 lg 5 järgse nõude esitamiseks vaja puudutatud isiku I (teise ühisomaniku) nõusolekut. Riigikohtu praktika kohaselt võib ÄS §-s 166 sätestatud teabenõude esitada iga ühisomanik ning tal ei ole selleks vaja teiste ühisomanike nõusolekut. Riigikohus põhjendas, et teabenõude esitamisega ei saa kahjustada teist ühisomanikku ning see ei koorma osaühingut ülemääraselt. Riigikohtu praktika on ka praegusel juhul kohaldatav. Juhatuse liikme tagasikutsumine ning tema asemele juhatuse liikme määramine, kes oma kohuseid täites juhindub seadusest, ei saa teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koormaks äriühingute juhatuste liikmete vahetamine äriühingud ülemääraselt. Kohtud on praktikas ÄS § 184 lg 5 ja lg 6 järgi ühisvaraga seotud juhtumite puhul juhatuse liikmeid tagasi kutsunud.
7.Lisaks eelnevale tuleneb avaldaja õigus esitada ÄS § 184 lg-s 5 järgne nõue ÄS § 177 lg-st 1. Avaldaja nõuab puudutatud isik I äriühingute juhatusest tagasi kutsumist. Kuna puudutatud isik I on samal ajal ainuosa ühisomanik, ei tohiks ta ÄS § 177 lg 1 järgi juhatuse liikme tagasikutsumise nõude esitamise otsustamisel osaleda. Sarnaselt on leitud ka saksa õiguses 2(8)
Gesetz betreffend die Gesellschaften mit beschränkter Haftung (GmbHG) § 47 lg 4 alusel. Viidatud säte on sarnane ÄS § 177 lg-le 1. GmbHG § 47 lg 4 kohaselt ei ole osanikul, kes on samaaegselt juhatuse liige, hääleõigust, kui otsustatakse tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist mõjuval põhjusel. Saksa õigusekirjanduse kohaselt kui GmbHG § 47 lg 4 järgi on ühe ühisomaniku õigus hääletada selle sätte alusel välistatud, saavad hääletada teised ühisomanikud.
8.Puudutatud isiku I tagasi kutsumist ei välista see, et puudutatud isikud II ja III on valinud uued juhatuse liikmed (vastavalt GG ja UU). Avaldaja hinnangul on otsused, mille alusel uued juhatuse liikmed valiti, ebaseaduslikud ja tühised, sest avaldaja ei osalenud nende otsuste tegemisel.
9.Avaldaja palub, et kohus määraks ÄS § 184 lg 6 alusel äriühingute juhatuste asendusliikmeteks vandeadvokaadi Martin Hirvoja või pankrotihalduri Oliver Ennoki, kes on mõlemad andnud nõusoleku enda juhatusse määramiseks. Alternatiivselt võib kohus määrata nad koos äriühingute juhatusse.
10.Kohtul tuleb avaldus läbi vaadata ÄS § 184, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 ja § 602 ning kohtupraktika alusel hagita menetluses.
11.Avaldaja palub menetluse kuulutada kinniseks. Puudutatud isikute vastuväited
12.Puudutatud isikud palusid avalduse jätta läbi vaatamata või rahuldamata.
13.Puudutatud isikute väidete kohaselt võttis maakohus asja ebaõigesti menetlusse hagita asjana. Juhatuse liikme tagasikutsumine on hagiasi ning asendusliikme määramine on hagita asi. Kohus peaks seega juhatuse liikme tagasikutsumist vaatama läbi hagimenetluse sätete järgi ning asendusliikme määramist hagita sätete järgi. Sealjuures peaks avaldaja maksma rohkem riigilõivu.
14.Juhatuse liikme tagasikutsumise nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Avaldaja ei ole osanik ning ta ei ole äriühinguid ainuosade ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teavitanud. Avaldajal ei oleks ka õigust esitada avaldus puudutatud isiku I nõusolekuta. Osa ühisomanikud võivad osast tulenevaid õigusi ÄS § 165 lg 1 järgi teostada üksnes ühiselt. Lisaks eelnevale ei ole puudutatud isik I enam puudutatud isikute II ja III juhatuse liige, uued juhatuse liikmed on vastavalt GG ja UU.
15.Isegi siis, kui avaldajal oleks õigus nõue esitada, ei esine mõjuvat põhjust puudutatud isiku I tagasi kutsumiseks.
16.Asendusliikme määramise nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. ÄS § 184 lg 6 kohaselt saab asendusliikme määrata siis, kui juhatuse liige on välja langenud. Puudutatud isikutel II ja III on juhatuse liikmed olemas ning kummagi juhatuse liikmed ei ole välja langenud.
17.Juhul, kui kohus peaks leidma, et avaldust ei saa jätta läbi vaatamata, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
18.Harju Maakohus jättis 14. novembri 2018. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse kuulutada menetlus kinniseks ning puudutatud isikute taotluse jätta avaldus läbi vaatamata.
3(8)
19.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine alust avalduse TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmiseks põhjendusel, et puudutatud isik I ei ole enam äriühingute juhatuse liige. Puudutatud isik I on jätkuvalt äriühingute juhatuse liige, sest otsused, mille alusel valiti juhatusse GG ja UU, oleksid tühised. Avaldaja on puudutatud isikute II ja III ainuosade ühisomanik koos puudutatud isikuga I. Perekonnaseaduse (PKS) § 31 lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Puudutatud isik I tegi puudutatud isikutega II ja III tehinguid, mida avaldaja ei ole heaks kiitnud. Seetõttu on need tehingud tühised. Järelikult on äriühingute juhatuse liige jätkuvalt puudutatud isik I.
20.Samuti ei ole alust jätta avaldus läbi vaatamata põhjendusel, et avaldaja ei teavitanud äriühinguid nõuetekohaselt ainuomandi ühisest kuuluvusest. Kuivõrd menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku II ja III ainuosad kuuluvad avaldaja ja puudutatud isiku I ühisvara koosseisu, avaldaja teavitas puudutatud isikut I osa ühisest kuuluvusest, leiab kohus, et avaldajal on õigus avaldust puudutatud isikute vastu esitada.
21.Menetluse kinniseks kuulutamiseks ei ole TsMS § 38 lg 1 p-dest 2 ja 6 tulenevalt alust. Esimese astme kohtu määrus
22.Maakohus jättis 29. jaanuari 2019 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
23.Maakohus tuvastas, et äriühingute ainuosad on avaldaja ja puudutatud isiku I ühisomandis. Avaldaja ja puudutatud isik I ei ole sõlminud PKS § 28 lg 2 järgi abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühelt abikaasalt teisele üleandmiseks.
24.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaatab kohus juhatuse liikme tagasikutsumise nõuet ning asendusliikme määramise nõuet TsMS § 475 lg 1 p 11 ja § 602 alusel läbi hagita menetluses.
25.Avaldaja saab ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud nõude esitada üksnes puudutatud isikuga I ühiselt. Avaldaja ja puudutatud isik I on ainuosade ühisomanikud asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 tähenduses. PKS § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 28 lg 2 kohaselt võivad abikaasad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. PKS § 29 lg 2 kohaselt abieluvaralepinguga võib ette näha, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul. Pooled ei ole abieluvaralepingu olemasolule tuginenud ega ühtegi tõendit vastavate kokkulepete osas kohtule esitanud.
26.ÄS § 165 lg 1 kohaselt võivad osa ühised omajad teostada osast tulenevaid õigusi üksnes ühiselt. Kuna ainuosad on avaldaja ja puudutatud isikute I ühisomandis, peavad nad sellega seonduvaid õigusi ühiselt teostama. Avaldaja ei saa seega esitada ÄS § 184 lg 5 järgset nõuet isiklikult. Ühisomandisse kuuluv äriühingu osa on jagamatu, mistõttu on jagamatu ka ühisest osast tulenevate õiguste kasutamine ühisosanike poolt.
27.ÄS § 177 lg 1 ei välista ühisest osast tulenevate õiguste ühist teostamist. Avaldaja saab ka ÄS § 177 lg 1 järgset õigust juhatuse liikme tegevuse kontrollimise otsustamisel kasutada vaid ühiselt puudutatud isikuga I. Kuigi puudutatud isik I on juhatuse liige, saavad tema tegevuse üle otsustada vaid avaldaja ja puudutatud isik I ühist hääleõigust kasutades. Kohus on seisukohal, et sellise olukorra lahendamiseks saab olla ühisvara jagamine. 4(8)
28.See, et ÄS §-s 166 sätestatud teabenõude õiguse võib esitada iga ühisomanik, ei tähenda, et ÄS § 184 lg 5 järgse nõude saab iga ühisomanik esitada. Juhatuse liikme tagasikutsumise nõue ning teabenõue ei ole võrreldavad nõuded. Teabenõude võib esitada iga osanik, sõltumata temale kuuluva osa suurusest. Seevastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõude saab esitada üksnes osanik, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist.
29.Kuna avaldajal ei ole õigust nõuet esitada, ei ole ka vajadust hinnata teisi menetluses esitatud asjaolusid ja tõendeid, sh seda, kas esineb mõjuv põhjus puudutatud isiku I äriühingute juhatustest tagasi kutsumiseks.
30.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 6 järgi avaldaja kanda. Määruskaebus ja sellele esitatud seisukohad
31.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ning kutsuda tagasi puudutatud isik I äriühingute juhatusest, määrata juhatuste asendusliikmeks pankrotihalduri Oliver Ennoki ning asendusliikme tasuks 500 eurot kuus ja teha vastavad muutmiskanded Äriregistri registrikaardil. Menetluskulud jätta puudutatud isiku I kanda ning mõista need välja koos viivisega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p 8 ja § 442 lg 8 nõuetele, sest maakohus ei põhjendanud enda lahendit. Maakohus ei põhjendanud, miks avaldaja 28. detsembri 2018. a menetlusdokumendis esitatud põhjendused ÄS § 165, § 177 ja § 184 tõlgendamise kohta ei ole praegusel juhul kohaldatavad. Avaldaja tugines enda vastuväidetes mh ka saksa õigusele. Kohus eiras neid selgitusi ja põhjendusi.
33.Maakohus leidis ekslikult, et avaldajal ei ole õigust ÄS § 184 lg 5 järgset nõuet esitada. Avaldaja ei pea ÄS § 184 lg 5 järgset nõuet teostama puudutatud isikuga I ühiselt. Avaldaja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde.
34.Maakohtu viited PKS §-ile 28 ning abieluvaralepingu puudumisele olid asjakohatud.
35.Avaldaja hinnangul saab ringkonnakohus teha asjas ise uue lahendi.
36.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isikud jäävad enda varem esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja muutis määruskaebuses nõudeid, milleks puudutatud isikud luba ei ole andnud. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
38.Avaldaja väidab kokkuvõtlikult määruskaebuses, et maakohus ei käsitlenud kõiki avaldaja väiteid ning et maakohtu määrus on seetõttu põhjendamata ja tuleb tühistada. Lisaks sellele leidis maakohus avaldaja hinnangul ebaõigesti, et avaldajal ei ole õigust esitada avaldust ÄS § 184 lg 5 järgi. Avaldaja arvates saab ringkonnakohus teha asjas ise uue lahendi.
39.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määrus piisavalt põhjendatud. Maakohus tuvastas, et äriühingute ainuosad on avaldaja ja puudutatud isiku I ühisomandis ning põhjendas, et ühisomanikud peavad osast tulenevaid õigusi ÄS § 165 lg 1 järgi teostama ühiselt, mistõttu 5(8)
saavad ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud nõude esitada avaldaja ja puudutatud isik I üksnes ühiselt. Samuti põhjendas maakohus, et avaldaja õigust teostada osast tulenevaid õigusi isiklikult ei saa tuletada ÄS § 177 lg-st 1 (hääleõiguse piiramine) ega ÄS §-st 166 (osaniku õigus teabele). Ringkonnakohus nõustub antud maakohtu määruse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Kolleegium muudab aga maakohtu määruse põhjendusi osaliselt, täiendades neid järgmiselt.
40.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja maakohtu menetluses ja määruskaebuses esitatud väitega, et ühisomaniku õiguse esitada ÄS § 184 lg 5 järgne nõue teise ühisomanikuta, saab tuletada ÄS § 177 lg-st 1. ÄS § 177 lg 1 piirab osaniku õigust hääletada nendes küsimustes, milles osanikud peavad vastu võtma otsuse ÄS § 174 järgi. Eelkõige hõlmab see küsimusi, mis on osanike pädevuses ÄS § 168 kohaselt. ÄS § 184 lg 5 järgse nõude esitamine ei vaja osanike otsuse tegemist ÄS § 168 ja § 174 järgi. ÄS § 177 lg 1 ei reguleeri seda, kuidas peavad osa ühisomanikud otsustama ÄS § 184 lg 5 järgse nõude esitamise ning teostama ühisest osast tulenevaid õigusi. Ühisest osast tulenevate õiguste teostamist reguleerib ÄS § 165. ÄS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. ÄS § 165 lg 1 eesmärk on tagada osa ühistele omanikele võrdne õigus osast tulenevate õiguste teostamiseks, mis ühisomandi puhul põhineb selle jagamatusel ja täieliku võimu omandile üheaegsel kuulumisel kõikidele ühisomanikele (AÕS § 68 lg 1, § 70 lg 4). Kuna ÄS § 184 lg 5 järgse nõude esitamine on osast tuleneva õiguse teostamine, tuleb osa ühisomanikel see nõue esitada ühiselt.
41.Eeltoodud järeldust ei lükka ümber avaldaja maakohtus ja määruskaebuses esitatud väide, et ÄS § 177 lg 1 piirab ühisosaniku õigust otsustada enda tagasi kutsumise nõude esitamine ÄS § 184 lg 5 järgi, sest juhatuse liige on oluliselt rikkunud oma hoolsus- või lojaalsuskohustust. Selline järeldus ei ole kooskõlas seaduse sätete sõnastusega, süsteemiga ega eesmärgiga. Lisaks sellele ei saa seda järeldada avaldaja väitest, et ÄS § 184 lg 5 järgse nõude esitamine oleks õigusvaidluse pidamine osanikuga ÄS § 177 lg 1 mõttes. ÄS § 177 lg 1 ei reguleeri ühisosanike vaheliste otsuste tegemist ning osast tulenevate õiguste teostamist. Kuigi avaldaja väidab, et tema eelnevad tõlgendused on Eesti kohtupraktikas kindlalt välja kujunenud ning avaldaja on asjakohasele kohtupraktikale varem viidanud, ei ole avaldaja esitanud ühest ja valitsevat kohtupraktikat, mis kinnitaksid avaldaja tõlgendusi. Sealhulgas ei tulene selliseid seisukohti ja tõlgendusi avaldaja varem viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2017. a lahendist asjas nr 2-16-8482.
42.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja maakohtu menetluses ning määruskaebemenetluses esitatud väitega, et Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrusest asjas nr 3-2-1-77-12 saab järeldada, et ÄS § 184 lg 5 järgse nõude saab esitada iga ühisomanik isiklikult. Viidatud Riigikohtu lahendis vaidlesid pooled selle üle, kas ühisomanikud saavad ÄS §-s 166 sätestatud teabenõude esitada üksnes ühiselt. Riigikohtu kolleegiumi arvates kuulus ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koormanud see kolleegiumi arvates ülemäära osaühingut (vt viidatud Riigikohtu määruse p 16).
43.Ringkonnakohtu arvates ei ole viidatud Riigikohtu lahend praeguses asjas kohaldatav. ÄS §s 166 sätestatud teabenõue ei ole samastatav ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud juhatuse liikme tagasikutsumise nõudega. Teabenõude esitamine ei mõjuta osaühingu juhtimist ning ei saa 6(8)
äriühingut ülemäära koormata. Seevastu juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut (ÄS § 180 lg 1). Juhatuse liikme tagasi kutsumisel on märkimisväärselt laiem mõjuulatus ning see võib mõjutada osaühingu juhtimist. Lisaks sellele saab juhatuse liikme tagasikutsumist ÄS § 184 lg 5 järgi nõuda üksnes kohtult. Sellisel juhul ei ole välistatud, et nõude esitamisega kahjustatakse ka teiste ühisomanike huve, kes ei ole nõus juhatuse liikme tagasi kutsumisega ning ei soovi, et äriühingu tegevust koormatakse kohtumenetlusega.
44.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et asja lahendamisel tuleks juhinduda saksa õigusest. Välisriigi õigusest lähtumine ei ole kohtu kohustus. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul ka vajalik ja põhjendatud juhinduda välisriigi õigusest. Lisaks sellele ei ole avaldaja piisavalt tõendanud välisriigi õiguse sisu. Üksnes üksikute lausete väljavõtted õiguskirjandusest, mis on võõrkeelsed ning mille algallikatele ei ole kohtul ligipääsu, ning nende ümber tõlkimine, redigeerides nende sisu avaldaja enda märkustega, ei ole piisav, et veenda kohut välisriigi õiguse sisus.
45.Samuti märgib ringkonnakohus, et isegi kui eeldada avaldaja väidete õigsust saksa õiguse kohta, ei saaks selle alusel teha piisavalt täpseid järeldusi Eesti õiguse ja ÄS § 184 lg 5 järgse nõude esitamise kohta. Avaldaja viited saksa õigusele käsitlevad saksa õiguses õigusnormi (GmbHG § 47 lg 4), mis on väidetavalt sarnane ÄS § 177 lg-le 1. Avaldaja põhjendab, et saksa õiguse kohaselt ei välista GmbHG § 47 lg 4 teiste ühisomanike õigust hääletada, kui ühe ühisomaniku õigus hääletada oleks selle sätte järgi keelatud. Kolleegium leiab, et isegi kui osanike otsuse tegemisel saaksid teised ühisomanikud hääletada, kui ühe ühisomaniku õigus hääletada oleks ÄS § 177 lg 1 järgi keelatud, ei tähenda see, et ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud piirang kehtib ka ÄS § 184 lg 5 järgse nõude esitamisel. Seega ei kattu sätete reguleerimisesemed ning avaldaja õiguslikud järeldused ei ole piisavalt täpselt kohaldatavad.
46.Ringkonnakohus möönab, et eelnev võib kaasa tuua olukorra, kus sisuliselt esineks mõjuv põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks ÄS § 184 lg 5 järgi, kuid nõude esitamist takistab asjaolu, et tagasikutsutav juhatuse liige on samaaegselt ühisomanik. Sõltumata sellest ei võimalda seadus praegusel juhul erandit teha. Ühisomaniku sobivaks õiguskaitsevahendiks saaks siiski olla eelkõige ühisvara jagamise hagi esitamine ning hagimenetluses hagi tagamise abinõu kohaldamise taotlemine.
47.Maakohus leidis ekslikult, et juhatuse liikme tagasikutsumise nõue ning asendusliikmete määramise nõue tuleb TsMS § 475 lg 1 p 11 ja § 602 alusel lahendada hagita menetluses. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium selgitab, et ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud juhatuse liikme tagasikutsumise nõuet tuleb lahendada hagimenetluses. Seevastu ÄS § 184 lg-s 6 sätestatud nõuet tuleb TsMS § 475 lg 1 p 11 ja § 602 alusel lahendada hagita menetluses. Viidatud TsMS-i sätted ei anna alust lahendada juhatuse liikme tagasikutsumise nõuet hagita menetluse sätete järgi. Kui nõuded on esitatud samas menetluses, kuid neid tuleks lahendada iseenesest eraldi menetlustes, tuleb vastavalt nõudele kohaldada ka selle nõude kohta käivaid menetlusreegleid (vt nt RKTKo 18.12.2019. a nr 217-10474, p 39). Seega tuleb juhatuse liikme tagasikutsumise nõudele kohaldada hagimenetluse sätteid ning asendusliikme määramise nõudele hagita menetluse sätteid.
48.Üksnes asjaolu, et maakohus lahendas juhatuse liikme tagasikutsumise nõudeid hagita menetluses, ei ole kohtulahendi tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasnenud menetlusosaliste õiguste olulist rikkumist (vt ka RKTKm 03.04.2007. a, nr 3-2-1-31-07, p 17). Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosaliste õigusi oluliselt rikkunud. 7(8)
Samuti ei esitanud menetlusosalised määruskaebemenetluses asjaolusid ja väiteid, millest saaks järeldada, et nende õigusi on oluliselt rikutud. Seega ei anna juhatuse liikme tagasikutsumise nõuete hagita asjas menetlemine praegusel juhul alust maakohtu lahendi tühistamiseks.
49.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohtu viited PKS §-ile 28 ning abieluvaralepingu puudumise kohta olid asjakohatud. Maakohtu eesmärk oli näidata, et pooled ei olnud kokku leppinud teistsuguses ühisvara valitsemise põhimõtetest, mistõttu pidid pooled ühisvarasse kuuluvaid esemeid valitsema ühiselt.
50.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda teisi määruskaebuses esitatud väiteid, millest asja lahendamine praegusel juhul ei sõltu.
51.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda.
52.Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.