InterTruck OÜ hagi Revonia OÜ vastu valduse kaitseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3 500 eurot Hageja: InterTruck OÜ (registrikood 12755324, asukoht Paldiski mnt 19, 76607 Keila) Hageja lepinguline esindaja: Anto Variku (Anto Variku ja Partnerid; Õpiku Ärimaja A-hoone; Valukoja 8/1, 11415 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: Revonia OÜ (endine ärinimi X X OÜ, registrikood 11723380, asukoht Karusselli 71-32, 80017 Pärnu, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merli Eichler (PRIORE Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, Tallinn, E-post menetlus@advokaadibüroo.ee)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 13.02.2020. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata InterTruck OÜ hagi Revonia OÜ vastu valduse kaitseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses InterTruck OÜ kanda.
3.Välja mõista InterTruck OÜ-lt menetluskulud summas 1 122.30 eurot Revonia OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kohtule 23.07.2019. a esitatud hagiavalduse kohaselt tegi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21. jaanuaril 2019.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-18057, millega kuulutati välja võlgniku X OÜ (registrikood x) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Pankrotihaldur avaldas vastavalt TMS § 153 lg 2 Ametlikes Teadannetes 24. aprillil 2019.a kinnisasja enampakkumise teate, millega müüs avalikul elektroonilisel enampakkumisel oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee võlgnikule kuuluvat „X“ kinnistut x (registriosa nr x, katastritunnus x, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, suurus 20 000 m2) alghinnaga 30 000,00 eurot. Kinnistu omandas enampakkumiselt X X OÜ. Kinnistusraamatust nähtuvalt on kostja 07. juunil 2019.a koostatud enampakkumise akti alusel kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 11. juunil 2019. a.
2.Hageja ja võlgniku vahel sõlmiti rendileping tähtajaga 01. märts 2016.a kuni 01. märts 2021.a kinnistu kasutamiseks erineva täitepinnase ja hagejale kuuluva tehnika ladustamiseks. Vastavalt rendilepingu punktile 5.1.1. on hagejal takistamatult õigus kasutada rendiperioodi jooksul kinnistut ning saada selle kasutamisest tulenevad kõik viljad ning vastavalt punktile 5.1.3. tuua kinnistule oma majandustegevuseks vajalikku tehnikat ja muud inventari. Vastavalt rendilepingu punktile 5.2.1. (lepingu ekslikult numeratsioon 5.1.2) on rendileandjal õigus kinnistul viibida ainult koos rentniku esindajaga. Kostja edastas kinnistu uue omanikuna hagejale 25. juunil 2019.a nõude ja rendilepingu ülesütlemise teate VÕS § 323 lg 1 alusel, milles teatas, et rendileping lõppeb seaduses sätestatud ülesütlemisetähtaega arvestades 25. septembril 2019.a ning palus hiljemalt rendilepingu lõppemise kuupäeval lepingueseme valduse kostjale akti alusel üle anda.
3.VÕS § 323 lg 1 alusel võib üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul sama seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Kostja teatas, et seetõttu on uuel omanikul seadusest tulenev õigus öelda rendileping üles kolme kuu jooksul alates kinnistu omandamisest, teavitades sellest ette vähemalt kolm kuud. Vaatamata eeltoodule avastas hageja esindaja juba 27. juunil 2019.a, et kostja on ebaseaduslikult täielikult blokeerinud juurdepääsu kinnistule ning tal puudub alates sellest kuupäevast sellele juurdepääs. Kostja paigaldas kinnistu sissepääsuteele kivi ja lisaks lukustas selle tõkkepuuga. Lisaks asjaolule, et hageja ei saa kinnistut kasutada oma majandustegevuseks, paikneb sellel hagejale kuuluv väärtuslik vara ja tehnika, mille üle hagejal ei ole enam kontrolli ega sellele juurdepääsu. Hageja esitas kostja vastava käitumise peale 27. juunil 2019.a Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate kuid hagejale ei ole teada selle menetluse käik.
4.Hageja soovib, et kohus tuvastaks ja tunnistaks ebaseaduslikuks kostja poolt hagejalt kinnistu valduse äravõtmise perioodil 27. juuni 2019.a kuni 25. september 2019.a kuni rendilepingu lõppemiseni kuna hagejal on kinnistu kasutamisest tulenevad lepingulised kohustused oma äripartnerite ees ning samuti on kinnistul hagejale kuuluv vara.
5.Tulenevalt AÕS § 44 lg 1 on hagejal kui kinnistu valdajal valduse rikkumise korral õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist ning tulenevalt AÕS § 45 lg 1 on valdajal valduse äravõtmisel õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Kuna kohtumenetlus tõenäoliselt ei lõppe enne 25. septembrit 2019.a, siis soovib hageja tugineda asjaolule, et kostja poolt kinnistu valduse äravõtmine perioodil 27. juuni 2019. a kuni 25. september 2019. a oli ebaseaduslik.
Kostja vastus
6.Kohtule 12.09.2019. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on omandanud kinnistu enampakkumisel ja kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Tulenevalt AÕS § 68 lg 2 on Kostjal õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 25.06.2019 teavitas Kostja Hagejat kinnistu enampakkumise võitmisest ja omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest. Kuna pankrotihalduri poolt edastatud fotod rendilepingust ei võimaldanud tuvastada lepingu sõlmimise aega ega ehtsust, siis palus Kostja Hagejal valduse seaduslikkuse tõendamiseks esitada hiljemalt 28.06.2019 rendilepingu originaaleksemplari, valduse üleandmise originaaleksemplari ja kinnistusel ladustatud pinnase omandiõigust tõendavad dokumendid. Hageja Kostjale nõutud dokumente esitanud ega valduse seaduslikkust ei tõendanud.
7.22.05.2019 kuni 27.06.2019 veeti kinnistule suures koguses erinevaid ehitusjäätmeid ja olmeprügi. Kostja juhib tähelepanu rendilepingu punktide 2.2, mille kohaselt antakse Rentnikule lepinguese kasutamiseks üksnes looduslikult puhta täitepinnase ladustamiseks. Seega, ka juhul, kui kohus tuvastab kehtiva rendisuhte olemasolu, ei ole lepingust tulenevalt lubatud ehitusjäätmete või olmeprügi ladustamine. Seega on ehitusjäätmete ja olmeprügi ladustamise näol tegemist lepingueseme mittesihipärase kasutamisega ning rendilepingu olulise rikkumisega.
8.VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Seega on tulenevalt VÕS § 111 lg-st 1 Kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest (kohustusest tagada ligipääs kinnistule) kuni Hageja on kõrvaldanud oma rikkumise, mis seisneb lepingueseme mittesihipärases kasutamises ja eemaldanud kinnistult prügi ning potentsiaalselt keskkonnaohtlikud ehitusjäätmed. Kostja loomulikult tagab Hagejale nimetatud eesmärgil kinnistule ka juurdepääsu. Arvestades asjaolu, et Hageja on sisuliselt varatu ettevõtte, siis on pigem tõenäoline, et Hagejal ei ole piisavalt vahendeid ehitusprahi utiliseerimiseks või tekkinud kahju hüvitamiseks.
9.Kostja on tekkinud probleemi kohtuväliseks lahendamiseks olnud ühenduses Aivar Talvar ́ga ning Hagejat esindava advokaadiga, kuid läbirääkimiste käigus ei esitanud Hageja ühtegi nõutud dokumenti ega tõendanud usutavalt rendisuhte kehtivust, samas aga kinnitas kavatsust kinnistule vedada ka edaspidi suures koguses ehitusprahti. Eeltoodust tulenevalt on Kostja vara säilimise huvides ja võimaliku kahju suurenemise vältimiseks paigaldanud kinnistule viivale teele tõkkepuu kuni Hageja rikkumiste kõrvaldamiseni. Kostja on seisukohal, et Hageja peab valduse seaduslikkust tõendama ning enne kui Hageja ei ole valduse seaduslikkust tõendanud, puudub Hagejal õigus nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist.
10.Hagejal ei ole õigus nõuda valduse taastamist kuni rendilepingu lõpuni. Juhul, kui kohus leiab, et rendileping on kehtiv ja hagejal on õigus nõuda valduse taastamist, siis palub Kostja arvestada, et Kostja on Hagejale esitanud 25.06.2019 rendilepingu ülesütlemise avalduse. Rendilepingu ülesütlemise avalduse kohaselt on lähtudes TMS §-st 161 ja VÕS §-st 323 rendileping kehtivalt üles öeldud ning rendileping lõpeb seaduses sätestatud ülesütlemise tähtaega arvestades 25.09.2019. Seega ei ole Hagejal õigus nõuda valduse taastamist kuni rendilepingu lõpuni (kuni 01.03.2021), vaid maksimaalselt kuni 25.09.2019.a.
11.Hagiavalduses väidab Hageja, et kinnistul paikneb Hagejale kuuluv väärtuslik vara ja tehnika, mille üle Hagejal ei ole enam kontrolli ja juurdepääsu. Hageja ei ole oma väidete
tõendamiseks lisanud hagiavaldusele ühtegi tõendit. Kostjale teadaolevalt asub kinnistul ainult ekskavaator Kobelcost. Kostja on 28.06.2019 palunud Hagejal viia kinnistul asuv ekskavaator ära. Kostja nõudele Hageja ei vastanud ning ekskavaatorit ära viinud ei ole. Hageja ei ole Kostja II poole kunagi ekskavaatori äraviimisega seoses pöördunud, Kostja ei ole teinud mistahes takistusi selle kasutamiseks. Veelgi enam, 4.09.2019 on Kostja poole pöördunud x (x OÜ), kelle väidete kohaselt kinnistul asuv ekskavaator kuulub hoopis neile ning Hageja on neilt ekskavaatorit ainult rentinud. Ühtlasi kinnitas T x, et ekskavaator ei tööta, see ei lähe isegi käima. Alates 5.09.2019 on T. x ́le tagatud ligipääs kinnistul asuva ekskavaatori juurde. T.x on lubanud ekskavaatori viia kinnistult ära kohe, kui ekskavaatori tehniline seisukord seda võimaldab. Kostjal pole kavatsust seda mingilgi moel takistada. Seega on alusetu Hageja väide, et kinnistul asub Hagejale kuuluv väärtuslik tehnika. Samuti on alusetu väide, et vara (ekskavaatori) juurde ei ole tagatud ligipääs. Kohtu põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
13.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 21. jaanuari 2019.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-18057 kuulutati välja võlgniku X OÜ (pankrotis, registrikood x) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Pankrotihaldur müüs avalikul elektroonilisel enampakkumisel võlgnikule kuuluva „X“ kinnistu Harjumaal, Harku vallas, Tutexrmaa külas (registriosa nr x). Kinnistu omandas X X OÜ, kes on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 11. juunil 2019. a.
14.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja X OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud rendileping tähtajaga 01. märts 2016. a kuni 01. märts 2021. a kinnistu kasutamiseks erineva täitepinnase ja hagejale kuuluva tehnika ladustamiseks (tl 9-11). Hageja esindaja avastas 27. juunil 2019. a, et kostja on ebaseaduslikult täielikult blokeerinud juurdepääsu kinnistule ning hagejal puudub alates sellest kuupäevast kinnistule juurdepääs. Kostja paigaldas kinnistu sissepääsuteele kivi ja lisaks lukustas selle tõkkepuuga. Hageja ei saa kinnistut kasutada oma majandustegevuseks, sellel paikneb hagejale kuuluv väärtuslik vara ja tehnika, mille üle hagejal ei ole enam kontrolli ega sellele juurdepääsu. Hageja palub tuvastada valduse rikkumine perioodil 27.06.2019. a kuni rendilepingu lõppemiseni 25.09.2019. a (tl 33-34).
15.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja enda valduse seaduslikkust tõendanud. 28.06.2019 rendilepingu originaaleksemplari ei ole vaatamata nõudmisele esitatud haldurile ega kostjale. 22.05.2019 kuni 27.06.2019 veeti kinnistule suures koguses erinevaid ehitusjäätmeid ja olmeprügi. Isegi kui kohus tuvastab kehtiva rendisuhte olemasolu, ei ole lepingust tulenevalt lubatud ehitusjäätmete või olmeprügi ladustamine kinnistul. Kinnistul ei asu hagejale kuuluv väärtuslik vara ja tehnika. Kostjale teadaolevalt asub kinnistul ainult ekskavaator Kobelcost. Kostja poole on pöördunud T M (Tar Veod OÜ), kelle väidete kohaselt kinnistul asuv ekskavaator kuulub hoopis neile. Alates 5.09.2019 on T. M ́le tagatud ligipääs kinnistul asuva ekskavaatori juurde (tl 53-54).
16.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on oma hagiavalduses toodud nõude tõendamiseks esitanud ärakirja maatulundusmaa rendilepingust (tl 9-11). TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud rendilepingu ärakirjal puudub lepingu sõlmimise kuupäev. Vaatamata kostja
vastavasisulisele vastuväitele 12.09.2019. a menetlusdokumendis ning kohtu nõudmisele 13.02.2020. a kohtuistungil hageja rendilepingu algdokumenti käesolevas menetluses ei esitanud. TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kohtu hinnangul ei tõenda rendilepingu ärakiri rendisuhte olemasolu hageja ja X OÜ (pankrotis) vahel.
17.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Vaidlusaluse rendilepingu on sõlminud X OÜ (pankrotis), juhatuse liige S M isikus, ja Intertruck OÜ, juhatuse liige A T isikus. Kui pidada tõeseks hageja lepingulise esindaja kohtuistungil esitatud väidet, et leping sõlmiti 2016. a märtsikuus, siis oli rendilepingu sõlmimise ajal A T nii hageja kui ka X OÜ (pankrotis) juhatuse liige. Hageja esindaja eitas igasugust lähikondsust hageja ja X OÜ (pankrotis) vahel. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. 13.02.2020. a kohtuistungil hageja esindaja möönas, et tegemist on lähikondsete vahel tehtud tehinguga. Kohtu hinnangul on maatulundusmaa rendileping tühine, kuivõrd see on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil eeliste saamiseks täitemenetluses nr 035/2017/1116 ning X OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning ajal mil X OÜ (pankrotis) majandustegevus oli tõenäoliselt juba lõppenud. VÕS § 6 lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Käesolevas menetluses tuvastatu põhjal on kohus seisukohal, et vaidlusalusest rendilepingust ei ole hagejal tekkinud õiguspärast valdust „X“ kinnistule ja tühise rendilepingu alusel nõuete maksma panemine on kohtu hinnangul hea usu põhimõtte vastane.
18.AÕS § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 40 lg 3 kohaselt valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Hageja on valduse rikkumise tõendamiseks esitanud fotod tõkkepuust ja kivist (tl 19-21). Kohtu hinnangul on hageja jätnud tõendamata nii enda õiguspärase valduse kui ka kostja poolse valduse rikkumise. Rendilepingu p 2.2. kohaselt kinnistu antakse rentnikule kasutamiseks looduslikult puhta täitepinnase ladustamiseks ning selle ostmiseks ja müümiseks, samuti rentniku tehnika ladustamiseks. Lepingu p 4.1.1. kohaselt rentnik on kohustatud kasutama kinnistut heaperemehelikult ning kooskõlas heakorranormidega (tl 9). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja kasutas kinnistut ehitusprahi ladustamiseks (tl 66-69). Kuivõrd ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene hagejale õiguslikku alust ladustada kinnistule ehitusprahti, ei saa kohtu hinnangul tõusetuda küsimust ka hageja valduse rikkumisest.
19.AÕS § 45 lg 1 kohaselt valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Hageja on soovinud, et kohus tuvastaks ja tunnistaks ebaseaduslikuks kostja poolt hagejalt kinnistu valduse äravõtmise perioodil 27.06.2019. a kuni 25.09.2019. a. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul toimunud valduse hagejalt äravõtmist, mistõttu ei ole võimalik ka hageja valduse taastamine. Käesoleval juhul on hageja omavoliliselt ladustanud kostja kinnisasjale olmeprügi vähendades sellise tegevusega kostja kinnisasja väärtust, mistõttu ei oleks kohtu hinnangul
kostjale etteheidetav sellise tegevuse takistamine. AÕS § 41 lg 1 kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata sealjuures hädakaitse piire.
20.Hagiavalduse kohaselt asub kinnistul hagejale kuuluv väärtuslik vara ja tehnika (tl 32-33). TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Hageja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole, oma väidete tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud ei ole. Käesolevas menetluses kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et kinnistul ei asu mingit hagejale kuuluvat vara. Kostja on selgitanud, et kinnistul asub kolmandale isikule kuuluv ekskavaator, kuid seegi pole töökorras. Kolmandale isikule ei ole kostja teinud takistusi ekskavaatori äraviimiseks. Kohus peab kostja selgitusi veenvaks (tl 54 pöördel).
21.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 050 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu summas 72.30 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 7,5 tundi, lisandub 31 minutit kohtuistungil osalemise ajakulu. Kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusele vastamiseks, kohtuistungi ettevalmistumiseks. Hageja hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülepaisutatud. Hageja hinnangul oleks kostja esindaja põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Hageja enda ajakulu esindamisele on 8,75 tundi.
25.Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Hageja ei ole ka enda puhul pidanud piisavaks 2,5 tundi ajakulu hageja esindamisks. Kohus ei leia, et kostja esindaja peaks menetlusse suhtuma pealiskaudsemalt kui hageja esindaja.
26.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.