Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-3837
Tsiviilasi
R K hagi R P ́i vastu nõude tunnustamiseks M M`a (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja hageja R K (isikukood xxx elukoht xxx); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal, Pärnu mnt 15, Tallinn, e-post [email protected]); kostja R P (isikukood xxx, elukoht xxx); kostja lepinguline esindaja Olavi-Jüri Luik (Advokaadibüroo Lextal, Rävala 4, Tallinn, e-post [email protected]).
I.
Kinnitada R K ja R P ́i vaheline kompromiss järgmiselt:
II.
Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega R K hagis R P ́i vastu nõude tunnustamiseks M M`a (pankrotis) pankrotimenetluses.
III.
Rahuldada R K taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot, mis tuleb kanda R K arveldusarvele nr xxx.
2-18-3837
IV.
Rahuldada R P ́i taotlus menetluses tasutud ekspertiisitasu ettemaksu tagastamiseks. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel OÜ x Õigusbüroo poolt 23.07.2018 tasutud ekspertiisitasu ettemaks summas 112 (ükssada kaksteist) eurot, mis tuleb vastavalt kostja soovile kanda OÜ x Õigusbüroo (registrikood 10359222) arveldusarvele nr x.
V.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on R K hagi R P ́i vastu, milles hageja on palunud tunnustada hageja poolt M M ́a pankrotimenetluses esitatud nõuet summas 66 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Pooled on 16.03.2020 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine
2-18-3837 Harju Maakohtu menetluses on R K hagi R P ́i vastu, milles hageja on palunud tunnustada hageja poolt M M ́a pankrotimenetluses esitatud nõuet summas 66 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Pooled on 16.03.2020 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on 16.03.2020 kompromisslepingu punkti 2 sõnastanud järgmiselt „Tunnustada hageja R K poolt M Ma pankrotimenetluses esitatud nõuet summas 66 000 eurot tulenevalt PanrkS § 153 lg 1 p-st 3 teise rahuldamisjärgu nõudena“. Kohus peab vajalikuks selgitada, et teise rahuldamisjärgu nõudeid käsitleb PankrS § 153 lg 1 p 2, mitte PankrS § 153 lg 1 p 3 nagu on ekslikult märgitud kompromisslepingu punktis 2. Kuivõrd pooled on kompromissis välja toonud, et nad on kokku leppinud hageja nõude tunnustamises M Ma pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena ja kohtu hinnangul on poolte tahe kompromissis piisavalt selgelt välja toodud, siis sõnastab kohus poolte kokkuleppe järgmiselt „Tunnustada hageja R K poolt M Ma pankrotimenetluses esitatud nõuet summas 66 000 eurot tulenevalt PanrkS § 153 lg 1 p-st 2 teise rahuldamisjärgu nõudena.“ Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et poolte õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.
Riigilõivu tagastamine
2-18-3837 TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hagiavalduse esitamisel on hageja 02.03.2018 tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 300 eurost pool, s.o 150 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja arveldusarvele nr xxx. Ekspertiisitasu ettemaksu tagastamine TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4-6 sätestatud korras. Kostja esitas kohtule taotluse 20.09.2012 laenulepingule ekspertiisi tegemiseks selle võltsituse tõendamiseks. Kohus kohustas 05.07.2018 määrusega kostjat tasuma kohtu deposiitarvele ekspertiisikulude ettemaks summas 112 eurot. Kostja on 30.07.2018 kohtule esitanud maksekorralduse nr 1438, millest nähtub, et OÜ x Õigusbüroo on 23.07.2018 tasunud kostja eest ekspertiisitasu ettemaksu summas 112 eurot. 13.09.2018 määrusega on kohus määranud käesolevas tsiviilasjas dokumendiekspertiisi ja kohustas hagejat esitama kohtule 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest hageja ja R P ́i vahel 20.09.2012 sõlmitud laenulepingu originaali. 18.01.2019 menetlusdokumendis teavitas hageja kohut, et tal ei ole võimalik laenulepingu originaali esitada, sest see on kadunud. Kuna dokumendiekspertiisi ei ole käesolevas asjas siiani läbi viidud ja kompromissi saavutamise tõttu ei ole ekspertiisi läbiviimine enam vajalik, siis on kostja taotlus ekspertiisitasu ettemaksu tagastamiseks põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjale ekspertiisitasu ettemaks summas 112 eurot tagastada. Ekspertiisitasu ettemaks tuleb vastavalt kostja taotlusele kanda OÜ x Õigusbüroo arveldusarvele nr x.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.