lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-1977/4

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-1977/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MTÜS § 24 lg 1, 3, 7TsMS § 372 lg 5, 6Hagi menetlusse võtmise otsustamineRelvS § 861 lg 2TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1977

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu Eesti Practical-laskmise Ühingu 18. novembri 2019. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning diskrimineerimise tuvastamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. veebruari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli esindajad ringkonnakohtus Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 7. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1977 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
VõrdKS § 24 lg 2Kahju hüvitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 5. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu (kostja) 18. novembri 2019. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt

otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning diskrimineerimise tuvastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt on kostja liikmeks Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha, mille liikmeks on omakorda hageja. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mille alusel väljastati hagejale 1. juulil 2016 laskesportlase, instruktori ja kohtuniku litsents, mida uuendati

1.veebruaril 2019. Litsents nr LSI2526 kehtib kuni 1. veebruarini 2022. Kostja juhatus võttis kodukorra p 6.11 täitmiseks 18. novembril 2019 vastu otsuse, millega peatati alates
1.detsembrist 2019 kõigi kostja liikmete, kes ei ole kostja juhatusele dokumentaalselt tõendanud Eesti Vabariigi kodakondsust või eesti keele A2 tasemel oskust, liikmestaatus ning neile väljastatud litsentsid. Kuna hageja kostja eelviidatud kodukorra nõudeid ei täitnud, peatati hageja litsents ja arvati ta kohtunike nimekirjast välja. Vastavasisuline teade edastati hagejale ja Mittetulundusühingule Laskespordiklubi Alpha 4. detsembril 2019. Kuigi hageja ei ole kostja ega selle organi liige, on tal enda huvide kaitseks muudest õigussuhetest tulenevatest õiguskaitsevahenditest õigus nõuda kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist. Pooled on sõlminud
1.juulil 2016 vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel lepingu, mille sisuks on laskesportlasest hagejale litsentsiga õiguse andmine osa võtta kõigist Rahvusvahelise Praktikallaskmise Konföderatsiooni (IPSC) laskevõistlustest sportlasena, instruktorina ja kohtunikuna. Mh reguleerib leping hagejale väljastatud litsentsi kehtivusaega. Lepingust tulenevaid kohustusi tuleb kostjal täita (võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2). Kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsus on selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, kuna see ei ole allkirjastatud. Samuti on otsus kehtetu, kuna hagejat oleks tulnud teavitada tema põhiõigusi piiravast ja teda diskrimineerivast otsusest. Lisaks on viidatud otsus kehtetu seaduste ja kostja põhikirjaga vastuolu tõttu. Kostjal ei ole õigust nõuda keeleseaduse ega muul alusel litsentsi omavatelt isikutelt eesti keele oskust A2 tasemel. Kostjal puudus Rahvusliku Kohtunike Koolitamise Instituudi (NROI) ettepanek hageja litsentsi peatamiseks. Relvaseaduse (RelvS) järgi on laskeinstruktori litsentsi kehtivusaeg viis aastat ja seda saab laskespordiorganisatsioon kehtetuks tunnistada, kui laskeinstruktor on oluliselt rikkunud RelvS § 861 lg 2 nimetatud kohustusi. Hageja nimetatud kohustusi rikkunud ei ole. Kuna kostja kodukorra p-d 6.10 ja 6.11 ei saa omada tagasiulatuvat õigusjõudu, ei saanud nende alusel õiguskindluse printsiibist tulenevalt kostja juhatus 18. novembri 2019. a otsust vastu võtta, millega peatati enne nimetatud kodukorra punktide vastuvõtmist väljastatud litsentsid. Mh piirab otsus hageja ettevõtlusvabadust. Kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsus on hagejat diskrimineeriv ja vastuolus Rahvusvahelise Praktikal-laskmise Konföderatsiooni reeglitega. Hagejal on õigus võrdselt Eesti kodanikuga omada laskeinstruktori litsentsi ja töötada laskeinstruktori ja kohtunikuna, omades vastavat inglise keele taset ja väljaõpet tegutseda praktilise laskmise kohtunikuna.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Harju Maakohus keeldus 7. veebruari 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei ole mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-te 1, 3 ja 7 mõttes õigustatud isikuks kostja organi otsuse vaidlustamiseks. Diskrimineerimise tuvastamiseks puudub TsMS § 368 lg 1 mõttes iseseisev õiguslik huvi. Pelgalt hageja võimaliku diskrimineerimise tuvastamisega ei taastata hageja õigusi ühingus ega pakuta hagejale õiglast kompensatsiooni. Hagejal tuleks esitada tuvastusnõue koos põhinõudega. 2 (4)

Hagi menetlemine tooks kaasa vaid tarbetuid kulusid, sest hagi ei ole perspektiivikas. Kuivõrd hagi menetlemisest tuleb keelduda, ei lahendanud maakohus sisuliselt hagi tagamise taotlust. Maakohus selgitas, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Koos määruskaebusega esitas hageja uued tõendid (määruskaebuse lisad 1 ja 2). Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsuse vaidlustamiseks õigustatud isikuks. Arvestades hagi ja sellele lisatud tõendeid, oleks pidanud vaidlustatud lahendi tegemisel arvestama ka spordiseaduse §-ga 2 ja § 4 p-dega 1 ja 2. Kostja väljastas hagejale kuni 1. veebruarini 2022 kehtiva litsentsi nr LSI2526 spordiorganisatsioonina. Hageja on laskesportlane, instruktor ja kohtunik. Seega on hageja otsene vaidlustatava otsuse adressaat ja isik, kellel on õigus hageja otsuseid vaidlustada. Lisaks on hageja kostja liige. Kostja liige on Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha. Juriidiline isik saab tegutseda üksnes oma füüsiliste liikmete kaudu. Kuna hageja on Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha liige, siis on ta ühtlasi ka kostja liige. Seda asjaolu tõendab Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha kinnitus hageja liikmemaksu tasumise kohta kostjale. Samuti kostja kutse üldkoosolekule, millest nähtub, et sellel saavad osaleda regiooni liikmed. Hageja kohtulikust kaitsest ilma jäämine oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 15. Kostja
18.novembri 2019. a juhatuse otsus puudutab hagejat otseselt, kuna see takistab tal põhiõiguste teostamist, s.o õigust vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta ning õigust vabale eneseteostusele. Kohtupraktika ja Õiguskantsleri arvamuse kohaselt saab ka laskesportlane, instruktor ja kohtunik oma eelviidatud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse nii lepinguliste kui lepinguväliste nõuetega. Litsentsi väljastamisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata.
6.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hageja esitas hagi kostja 18. novembri 2019. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning diskrimineerimise tuvastamiseks.
6.1.Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav (MTÜS § 24 lg 1 ja § 241 lg 1). Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel (MTÜS § 24 lg 3 esimene lause). Samas korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist (MTÜS § 24 lg 7). Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse tuvastamist. Kohtupraktikas on leitud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6508, p 16). Maakohtule esitatud asjaoludel ei ole hageja kostja ega selle juhtorgani liige (vt 3 (4)

hagiavalduse p 3.2), mistõttu kolleegium leiab, et hageja ei ole õigustatud isikuks kostja organi otsuse vaidlustamiseks.

6.2.Määruskaebuses on hageja täiendavalt väitnud, et kuna hageja on Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha liige, on ta ühtlasi ka kostja liige. Esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja liige Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha. See, et viimane on tasunud hageja eest kostjale liikmemaksu, ei muuda hagejat kostja liikmeks. Samuti ei muuda hagejat kostja liikmeks kostja kutse üldkoosolekule, kuna selle adressaatideks on kostja liikmete (juriidilised isikud) volitatud esindajad. Kostja põhikirja järgi saavad selle liikmeteks olla üksnes juriidilised isikud (põhikirja p 3.1, vt hagiavalduse p 2.4).
6.3.Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et hagejal on õigus vaidlustada kostja
18.novembri 2019. a juhatuse otsust kuna ta on selle otsene adressaat. MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend (üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine) on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on õigus eelnimetatud korras kostja kui mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta on kostja liikmeks või selle organi liikmeks (vt Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 11). Hageja väidab, et teda tuleb lugeda kostja liikmeks läbi Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha. Sellise hagejapoolse asjaoludele antud õigusliku hinnanguga kolleegium ei nõustu.
6.4.Praegusel juhul on hageja kasutanud ühinguõiguslikku õiguskaitsevahendit, mida saavad kasutada ühinguga nn sisesuhtes olevad isikud. Kuna hagejal kostjaga sellist suhet ei ole, siis ei saa ta kostja organi otsust vaidlustada. Hageja on välja toonud asjaolud, millest tulenevalt saab tal kostjaga olla lepinguline suhe (litsentsi väljastamine). Neil asjaoludel võib hagejal olla kostja vastu lepingu täitmise nõue, kuid sellist nõuet ei ole hagiavalduses esitanud.
7.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal puudub diskrimineerimise tuvastamiseks õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Maakohus märkis õigesti, et hageja võimaliku diskrimineerimise tuvastamisega ei taastata hageja õigusi ühingus ega pakuta talle õiglast kompensatsiooni. Kui hageja leiab, et kostja organi otsusega on rikutud tema õigusi, võib tal olla õigus kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 24 lg 1 järgi, kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib nõuda, et talle makstaks rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma (VõrdKS § 24 lg 2). Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et teda on jäetud ilma kohtulikust kaitsest. Olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõude esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõue jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata (vt Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 19). Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjusel, et hageja ei ole õigustatud isikuks kostja organi otsuse vaidlustamiseks ning tal puudub iseseisev õiguslik huvi diskrimineerimise tuvastamiseks.
8.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjalt ei ole küsitud seisukohta hagi menetlusse võtmise ega määruskaebuse suhtes. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin, Vallo Kariler

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium