Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja lahendamise viis
Menetlusliik
Pärnu Maakohus Indrek Nummert 13. märts 2020.a, Pärnu kohtumaja 2-19-20351 PlusPlus Capital AS hagiavaldus J.T.i vastu võla nõudes 1459,86 eurot nende Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected] Kostja: J.T., isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud aadressil Xxxxxxxxxxxx allkirja vastu 21.02.2020 M.T.ile edasiandmiseks J.T.ile Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt J.T.ilt (T.) hageja PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 24.12.2014 sõlmitud liitumislepingu nr 3593428, 12.11.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 5503919 ja osamaksetega vara müügilepingu (kliendinumber 8363922) alusel koostatud arvetest nr 2016877892, 2017134688, 2017400244 ja 2017642343 tulenev võlgnevus kogusummas 914,41 eurot, millest põhivõlgnevus 719,58 eurot, viivis perioodil 19.11.2016.a kuni 16.12.2019.a 164,83 eurot, sissenõudekulu 30 eurot). Välja mõista kostjalt J.T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt summas 719,58 eurot alates 19.12.2019.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue J.T.i vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 361,60 eurot. Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue J.T.i vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
2-19-20351 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud 91,35 % ulatuses kostja kanda ning 8,65 % ulatuses hageja kanda.
9.Määrata PlusPlus Capital AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 320 eurot (millest riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu 120 eurot).
10.Välja mõista kostjalt J.T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 292,32 eurot.
11.Kohustada kostjat J.T.i tasuma menetluskulude hüvitiselt (292,32 eurolt) hagejale PlusPlus Capital AS-ile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus võttis 19.02.2020 menetlusse PlusPlus Capital AS hagiavalduse J.T.i vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. J.T.ile toimetati 30.01.2020 hagiavaldus ja 19.02.2020 kohtumäärus kätte samal aadressil elava isiku kaudu edasiandmiseks 21.02.2020. J.T. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.03.2020. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui 2/4
2-19-20351 hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu 5503919 (kliendinumber 8363922) kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 719,58 euro väljamõistmiseks kostjalt.
4.Kohtu hinnangul Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, siis füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär alates 01.01.2015.a oli 0,05% ning alates 01.01.2016.a kuni 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 719,58 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.02.2016.a – 16.12.2019.a eest summas 526,43 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 3/4
2-19-20351 ületab kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni 16.12.2019.a. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist: 1) arve nr 2016877892 summas 44,53 eurot tasumata jätmise eest perioodil 19.11.2016.a kuni 16.12.2019.a summas 10,96 eurot; 2) arve nr 2017134688 tasumata jätmise eest perioodil 19.12.2016-16.12.2019 summas 17,83 eurot; 3) arve nr 2017400244 tasumata jätmise eest perioodil 19.01.2017-16.12.2019 summas 10,76 eurot; 4) arve nr 2017642343 summas 554,41 eurot tasumata jätmise eest perioodil 19.12.201716.12.2019 summas 125,28 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 164,83 eurot (10,96 + 17,83 + 10,76 + 125,28). Sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 361,60 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 19.12.2019.a veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 719,58 eurot tasumiseni.
5.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) hüvitamiseks kokku 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Menetluskulud 4/4
2-19-20351
6.Pärnu Maakohtule 30.01.2020 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindaja kulud kokku summas 420 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
7.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama PlusPlus Legal OÜ juristid ning hageja esindamise eest on PlusPlus Legal OÜ esitanud hagejale kokku arve summas 420 eurot.
8.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus on seisukohal, et tegemist on lihtsa menetlusega, milles on esitatud väga lihtne hagiavaldus. Hageja majandustegevus eeldab selliste standartsete hagiavalduste igapäevast koostamist, mistõttu kohtu hinnangul ei kulu hagi koostamisele enam kui tund aega. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 100 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja hagiavaldusele vastust ei ole esitanud ning hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 100 eurot (1 tunni tasu), s.o käibemaksuga 120 eurot.
9.Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
10.Arvestades hagi osalist rahuldamist (hagi hind hagi menetlusse võtmisel 1459,86 eurot/ hagi hind rahuldatud nõuete järgi 1333,58 eurot) jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 8,65 % ulatuses ja kostja kanda 91,35 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 320 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest 5/4
2-19-20351 lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 292,32 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert kohtunik
6/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.