Võlgnik: A G (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxxx); Usaldusisik: S T (isikukood xxx, e-post: xxx); Võlausaldajad: ERGO Insurance SE (endise nimega ERGO Kindlustuse aktsiaselts, registrikood 10017013, e-post: [email protected]); Telia Eesti AS (registrikood 10234957, e-post: [email protected]); Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (e-post: [email protected]); Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340, e-post: [email protected]); Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld (e-post: [email protected]); Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, epost: [email protected]); Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post: [email protected]).
lõpetamine
ja
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A G (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda vabastamast A G’t (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Vabastada S T võlgniku usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord 1 (5)
2-08-15160 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte-toimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 26.11.2013 määrusega lõpetas kohus A G pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas määras usaldusisikuks S T’a.
2.Võlgnik esitas 20.02.2019 kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Kohus edastas võlgniku taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldaja Swedbank AS teatas 28.02.2019 kohtule, et palub kohtul otsustada võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise põhjendatus. Võlausaldaja Osaühing Aktiva Finants esitas 13.03.2019 kohtule oma seisukoha, milles leiab, et kuna võlgnik ei ole esitanud kohtule määratud tähtajaks tõendeid ega aruannet, siis tuleb jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata.
3.Kohus kuulas 19.03.2019 toimunud kohtuistungil võlgniku ära ning võttis temalt vande. Võlgnik selgitas, et on menetluse kestel teinud usaldusisikule makseid 789 euro ulatuses. Võlgnik on saanud töövõimetoetust ja sotsiaaltoetust. Alates 05.03.2019 on töövõimetustoetus 356,16 eurot ja sotsiaaltoetuse summa on 34,01 eurot. Võlgnik toob välja, et tal on olnud ka lühiajalisi töökohti, peamiselt on sõitnud taksot xxx all. Sel eesmärgil võttis võlgnik 2017. Aasta aprillis liisingusse sõiduauto xxx (2012. aasta väljalase). Liisingumakse summa on 161 eurot kuus kolme aasta jooksul. Auto liisingusse võtmisel tasus võlgnik sissemaksu 2100 eurot, mille laenas tuttavate käest. Taksotegevus on olnud miinuses, ei too korralikku sissetulekut. 2016.a. tegi võlgnik ettevõtte xxx ning käis juhutöödel. Aasta lõpus rentis võlgnik tuttavalt autot, et saaks xxx all taksot sõita. Tol ajal sai võlgnik sissetulekuna 30 eurot päevas, 210 eurot nädalas. Seejärel võttiski võlgnik liisingusse eelpool viidatud auto. Sealt alates on taksondus allamäge läinud. Miinimumtasu sõidult on 50 senti ning 20% võtab xxx vahendustasu. Käesoleval ajal on võlgniku sissetulekud juhuslikku laadi ning ta elab koos emaga. xxx on tehtud konto tütre nimele ning tegelikkuses kasutab kontot võlgnik. Ka usaldusisikule on ülekanded tehtud sellelt kontolt. Kohus juhtis võlgniku tähelepanu, et xxx väljavõttest nähtuvalt on võlgniku sissetulek aastase perioodi osas 15 000 eurot, st üle 1000 euro kuus. Võlgnik selgitab, et on teinud makseid oma lapse emale. Menetluse kestel on võlgnik võtnud laenu 500 euro ulatuses xxx, sest takso asi ei lähe hästi.
4.Usaldusisik S T esitas 26.03.2019 kohtu nõudmisel usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt on võlgnik menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt: ERGO Kindlustuse AS 372,30 eurot (algne nõue 4059,97 eurot); Telia Eesti AS 9,56 eurot (algne nõue 104,29 eurot); kohtutäitur Risto Sepp 4,11 eurot (algne nõue 44,87 eurot); Kohtute Raamatupidamiskeskus (praegune Riigi Tugiteenuste Keskus) 0,82 eurot (algne nõue 8,95 eurot); AS Swedbank 251,37 eurot (algne nõue 2741,25 eurot); Swedbank Liising AS 61,84 eurot (algne nõue 674,37 eurot). Võlausaldajate nõuded on rahuldamata kogusummas 6933,69 eurot.
5.Kohus tegi 10.04.2019 määruse, millega otsustas pikendada A G kohustustest vabastamise menetluse tähtaega esialgu kuni 26. november 2019. Kohus selgitas määruses, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise eelduseks on läbipaistvus ning kohtule tuleb anda menetluse kestel igakülgset informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta, sh esitada kõiki asjaolusid kinnitavad tõendid. Kohus märkis määruses, et võlgnikul tuleb esitada kohtule tõendid oma sissetulekute ja kulude (väljaminekute) kohta menetluse perioodi osas. Kohus märkis ka, et võlgnikul tuleb lisaks esitada andmed ja tõendid, mida on ta menetluse kestel teinud, et tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui võlgniku puhul esinevad 2 (5)
2-08-15160 asjaolud (nt tervislikud põhjused või vähenenud töövõime), mis on takistanud tal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda (st teenida miinimumist suuremat töötasu), tuleb tal esitada kohtule andmed ja tõendid ka selle kohta. Kohus selgitas, et avalduse uuesti läbivaatamiseks tuleb võlgnikul esitada kohtule kohtumääruses viidatud andmed ja tõendid, mis hõlmavad kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi.
6.Võlgnik ei ole kohtule määruses märgitud kuupäevaks, s.t 26.11.2019 ega ka hiljem kohtu poolt nõutud andmeid ega tõendeid esitanud. Võlgniku usaldusisik S T teatas 11.11.2019 kohtule, et 26.03.2019 kohtule esitatud aruandes olevad andmed on samad, mis 11.11.2019 ning vahepeal midagi muutunud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
8.PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
9.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
10.PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise 3 (5)
2-08-15160 menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11).
11.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati juba 26.11.2013. Kohus edastas 01.08.2017 usaldusisikule aruande esitamise nõude koos kohase vormiga, paludes esitada lisaks aruandele võlgniku kontode väljavõtted ning tõendid töökohtade või kandideerimiste kohta. Usaldusisik esitas 14.08.2017 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik saanud sotsiaaltoetuseid ja kahel kuul töötasu, mis ei ole ületanud alampalga määra. Võlgnik on siiski oma sotsiaaltoetustest kandnud usaldusisikule üle 484,30 eurot. 07.09.2018 teatas usaldusisik kohtule, et talle ei ole teada, mida on võlgnik teinud viimasel aastal ning usaldusisik on palunud võlgnikul endal kohtule selle kohta vastata. Küll aga on usaldusisik märkinud, et võlgnik on kandnud talle võlausaldajatele väljamakseteks täiendavalt 216 eurot. Kohus edastas võlgnikule 06.12.2018 aruande ja tõendite esitamise nõude, milles kohustas võlgnikku esitama kohtule täidetud usaldusisiku aruanne ning ühes sellega järgmised tõendid: oma kõikide arvelduskontode väljavõtted alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni käesoleva ajani; tõendid töökoha/töökohtade kohta (nt töölepingud) või kandideerimiste kohta (nt väljavõtted kandideerimisest tööportaalide kaudu, e-kirja teel kandideerimise korral e-kirjad) alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni käesoleva ajani. Võlgnik esitas 24.12.2018 kohtule aruande, milles teatas vaid, et viimasest aruandest alates ei ole midagi muutunud. Kohtu poolt nõutud tõendeid võlgnik ei esitanud. Kohus kohustas võlgnikku 11.02.2019 kohtumäärusega veelkord täiendava tähtaja jooksul esitama kohtu poolt nõutud tõendid ning usaldusisiku aruande, kuid võlgnik neid kohtule ei esitanud.
12.Kohus leidis 10.04.2019 määruses, et võlgniku taotlust kohustustest vabastamiseks ei ole põhjendatud ning võlgnikule tuleb anda veel üks võimalus oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Kohus pikendas kohustustest vabastamise menetlust PankrS § 175 lg 51 alusel. Kohus selgitas võlgnikule, milliseid dokumente ja andmeid peab ta avalduse uueks läbivaatamiseks kohtule esitama. Kohus märkis, et võlgnik peab kohtule esitama tõendid oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta menetluse perioodi kohta. Ühtegi tõendit, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ja majanduslik olukord, võlgnik esitanud ei ole. Võlgniku arvelduskontodelt nähtuvalt on võlgnik teinud sagedasi ülekandeid kolmandale isikule E Gle, kes on võlgniku selgituste kohaselt tema tütar. Võlgnik on avaldanud, et tal on avatud arvelduskonto oma tütre nimele ning tegelikkuses kasutab kontot aga tema ise. Kohtule ei ole võlgnik nimetatud arvelduskonto väljavõtet terviklikult esitanud, seega puudub kohtul ülevaade võlgniku tegeliku majandusliku olukorra kohta. Kohus selgitas, et võlgnikul tuleb esitada kohtule tõendid oma sissetulekute ja kulude (väljaminekute) kohta menetluse perioodi osas. Kui võlgnik kasutab oma tütre arvelduskontot, siis tuleb kohtule ka nimetatud arvelduskonto väljavõte esitada.
13.Kohus selgitas ka, et üheks kohustustest vabastamise eelduseks on võlgniku poolne tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega tulenevalt PankrS § 173 lg-st 1. PankrS § 173 lgs 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et on sõitnud taksot xxx all ning on omanud ka lühiajalisi töökohti. Täpsemaid andmeid ega tõendeid võlgnik oma sissetulekute suuruse kohta menetluse kestel esitanud ei ole. Samuti puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, mida on võlgnik teinud tulutoovama tegevuse leidmiseks. Kohus selgitas, et võlgnikul tuleb seega lisaks esitada andmed ja tõendid, mida on ta menetluse kestel teinud, et tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui võlgniku puhul esinevad asjaolud (nt tervislikud põhjused või vähenenud töövõime), mis on takistanud tal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda (st teenida miinimumist suuremat töötasu), tuleb tal esitada kohtule 4 (5)
2-08-15160 andmed ja tõendid ka selle kohta. Võlgnik ei ole kohtule nimetatud andmeid ega tõendeid esitanud.
14.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on nimetatud kohustust süüliselt rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise eelduseks on läbipaistvus ning kohtule tuleb anda menetluse kestel igakülgset informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta, sh esitada kõiki asjaolusid kinnitavad tõendid. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata.
15.PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Kuna võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid asjaolude kohta, mis on takistanud tal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda, siis ei saa ka kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgnik on PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust nõuetekohaselt täitnud. 19.03.2019 toimunud ärakuulamisel selgus, et võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakseid 789 euro ulatuses ning täitmata on võlausaldajate nõudeid 6933,69 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetlus on käesolevaks hetkeks kestnud üle seitsme aasta. Kohtu hinnangul ei ole sellises määras kohustuse täitmine nii pika perioodi kestel piisav, arvestades seda, et võlgnik ei ole esitanud kohtule ka tõendeid võid põhjendusi selle kohta, miks ta ei saa mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega) rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud kohustusi ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
17.Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab S Ta võlgniku usaldusisiku kohustustest.
18.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.