Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(8)

2-08-15160

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Harju Maakohtu 16.06.2008 määrusega on kohus välja kuulutanud XXXpankroti ja nimetanud pankrotihalduriks Sirje Tael’a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 04.07.2008. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 11.11.2008, koosolekul tunnustati nõudeid kogusummas 168 281.33 krooni (10 755.14 eurot). Jaotusettepanekut haldur kohtule esitanud ei ole. Pankrotihaldur esitas 23.07.2012 kohtule ettekande võlgniku pankrotivara kohta ja taotluse XXXpankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palub pankrotimenetluse lõpetada ja ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. 04.12.2012 toimunud kohtuistungil on kohus ära kuulanud võlgniku XXX. Võlausaldajad kohtuistungile ei ilmunud. 09.09.2013 on Sirje Tael andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXusaldusisikuks. 2(8)

2-08-15160

09.11.2013 on võlgnik esitanud kohtule täiendavad selgitused oma tegevuse kohta. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Menetluses puudus vara, mida võõrandada. Võlgniku ainsaks varaks, sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis, sotsiaaltoetused, millele ei ole võimalik seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. Võlgniku sissetulekule ei olnud võimalik tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 132 pöörata sissenõuet. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. Massikohustused: Menetluses puudusid vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse kulud: Pankrotimenetluses ei ole väljamakseid tehtud. Ajutise halduri tasu suurus Harju Maakohtu 16.06.2008 määruse alusel 5 700 krooni (364.30 eurot) ja ajutise halduri kulude hüvitise suurus 590 krooni (37.70 eurot). Väljamõistetud tasule lisanduvad maksud, mistõttu ajutise pankrotimenetluse kulu on kokku 522.22 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud on välja mõistetud võlgnikult, kes selleks menetlusabi saanud ei ole. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude (sh halduri tasu) katteks. Pankrotihaldur on ette valmistanud ja juhatanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku, esitanud kohtule aruande ja teinud toiminguid pangas ja täitemenetlustega seoses. Pankrotihaldur palub välja mõista tasu summas 300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 99 eurot. Menetluse läbiviimiseks oli haldur sunnitud tasuma enda vahendite arvelt paberi, toimikute ja sidekulude eest kokku 30.30 eurot. Pankrotihaldur palub pankrotimenetluse kulud kanda menetlusabi korras riigi vahendite arvelt. Võlgniku suhtes on pankrotimenetluse ajal algatatud kaks täitemenetlust seoses asjaoluga, et võlgnik on saanud trahvi piletita sõidu eest ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundi eest. Võlgnik ei teavitanud pankrotihaldurit nimetatud trahvidest. Võlgnik teavitas haldurit alles siis kui kohtutäiturid olid arestinud võlgniku arveldusarve. Võlgnik pöördus halduri poole pretensiooniga, et tema arveldusarvelt on arestitud raha. Hiljem selgitas võlgnik, et teda trahviti trammis piletita sõidu eest. Pankrotihaldur tegi järelpärimisi kohtutäiturile, millest selgus, et võlgnikku on trahvitud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille suuruseks koos täitekuludega on 1 220.36 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

3(8)

2-08-15160 Vara ja vahendite puudumise tõttu ei osutunud võimalikuks võlausaldajate nõudeid rahuldada pankrotimenetluse kestel. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud pandiga tagatud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud vara, mida oleks olnud võimalik võõrandada. Samuti ei ole nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kokkuvõtvalt saab välja tuua järgmise loetelu halduri poolt pankrotimenetluses tehtud toimingutest ja tegevusest: 1) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine ja juhatamine; 2) koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajatele, suhelnud menetlusosalistega; 3) nõuete menetlemine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja koosoleku pidamine; 4) toimingud pangas ja taäitmenetlustega seoses. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete kohta: Jrk Nõude Rahuldamata Võlausaldaja nr suurus Rahuldatud nõue eurodes

ERGO Kindlustuse aktisaselts aktsiaselts EMT kohtutäitur Risto Sepp Kohtute Raamatupidamiskeskus Swedbank aktsiaselts Swedbank Liising aktisaselts Kokku

4 059.97 104.29 44.87 8.95 2 741.25 674.37 7 633.70

4 059.97 104.29 44.87 8.95 2 741.25 674.37 7 633.70

Andmed PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete kohta: Jrk Nõude Rahuldamata Võlausaldaja Rahuldatud nr suurus nõue eurodes 1 Swedbank Liising aktsiaselts 2 osaühing Aktiva Finants Kokku

79.56 3 041.87 3 121.44

79.56 3 041.87 3 121.44

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt.

4(8)

2-08-15160 Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole kantud pankrotimenetluses. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud pankrotimenetluse kulud kujunesid järgmiselt: 1) ajutise halduri tasu 364.30 eurot ja kulutuste hüvitis 37.70 eurot (16.06.2008 kohtumääruse alusel). Nimetatud kulutused on Harju Maakohtu poolt pankrotihalduri kasuks välja mõistetud; 2) pankrotihalduri poolt ülesannete täitmisel tehtud kulud kokku 30.30 eurot (paberi, toimikute ja sidevahendite kulud). Maksejõuetuse tekkimise põhjused Makseraskuste tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik ei suutnud tasuda võlausaldajatele AS-le Ergo Kindlustus liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitist ja AS-le Swedbank 2005.a võetud väikelaenu ja AS-le Hansa Liising Ego järelmaksega kaardi võlgnevust. Algselt oli võlgnik optimistlik, et suudab tööd ja pakkuda töötasust võlausaldajatele mingitki tulemit. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks. Haldur leiab, et mootorsõiduki joobes juhtimise ja piletita sõidu eest saadud trahvist ei kuulu võlgnik vabastamisele. Võlgnik on asunud tööle ja tema töötasu suurus ei võimalda teha sellest kinnipidamisi. Sirje Tael on andnud nõusoleku tema nimetamiseks usaldusisikuks. Halduri tasu ja menetlusabi taotlus XXXpankrotihaldur Sirje tael esitas koos aruandega avalduse riigi menetlusabi andmiseks, kuna võlgnikul puudub pankrotivara. Sirje Tael on taotlenud halduri tasu määramist 15 töötunni eest, tunnitasu 20 eurot, summas 300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja palub sellest menetlusabi korras hüvitada riigi vahenditest 399 eurot.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

5(8)

2-08-15160 Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud haldurile nõuded kokku summas 10 755.14 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXpankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. XXXmaksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku tervise halvenemisest tingitud võimetus leida tasuvat tööd, samuti asjaolu, et võlgnik on kergekäeliselt ja läbimõtlematult võtnud kohustusi, mida ta ei suutnud täita. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Sirje Tael tuleb vabastada tema kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Menetluse läbiviimiseks oli haldur sunnitud tasuma enda vahendite arvelt pankrotihalduri poolt ülesannete täitmisel tehtud kulud kokku 30.30 eurot (paberi, toimikute ja sidevahendite kulud). Haldur palub kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotimenetluse kulud ja massikohustused kogusummas 30.30 eurot (koos käibemaksuga), kulude hüvitis välja mõista pankrotihaldur Sirje Taela kasuks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Sirje Tael on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 15 töötunni eest summas 300 eurot, millest peetakse kinni tulumaks ja millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub määrata tasu osaline väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Haldur taotleb tasu määramist osaliselt riigi vahendite arvelt summas, millises on võimalik halduri tasu saada hüvitatud menetlusabi korras riigi vahendite arvelt, so antud juhul kokku moodustub halduri kulude hüvitis summas 30.30 eurot ja tasu summas 300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 99 eurot.. Kohus, tutvunud Sirje Taela poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu ning menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. Sirje Taela töötasuks XXXpankrotimenetluses tuleb määrata 300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 99

6(8)

2-08-15160 eurot. Pabkrotihalduri tehtud kulutused paberi, toimikute ja sidevahendite kasutamise eest summas 30.30 on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtu määratud töötasu ja kulude osaliseks hüvitamiseks tuleb Sirje Taelale, tulenevalt TsMS §-idest 183 lg 2, PankrS 65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Sirje Taela kontole (a/a 1103608311 Swedbank aktsiaseltsis)s 397 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu). Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohtu määratud töötasu ja pankrotihalduri kulude riigipoolset menetlusabi ületavas osas, s.o summas 32.30 eurot, tuleb mõista välja XXX’lt. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXesitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXXkohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab XXXkohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks Sirje Tael, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule Sirje Taelale ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita 7(8)

2-08-15160 menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX’le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. XXX’l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Merike Varusk kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.