Osaühing RELANI ARENDUS hagi OÜ Vilde maja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühing RELANI ARENDUS määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing RELANI ARENDUS (registrikood 11283136), seaduslik esindajad esindaja AT (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja: OÜ Vilde Maja (registrikood 12145519, aadress Tulbi tn 6, 10612 Tallinn) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 09.01.2020 määrus jätta muutmata.
2.Osaühing RELANI ARENDUS määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta Osaühing RELANI ARENDUS taotlus tunnistada TsMS § 183 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule hagiavalduselt riigilõivu tasumisest, rahuldamata ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatamata.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, jätta menetluskulud kindlaks määramata.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-16619 Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.05.11.2018 esitas Osaühing RELANI ARENDUS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Vilde Maja (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning viivise nõudes.
2.31.12.2018 esitas hageja Harju Maakohtule menetlusabi taotluse, millises palub end vabastada riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
3.15.08.2019 määrusega jättis Harju Maakohus hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas osaühingut RELANI ARENDUS tasuma riigilõivu 3400 eurot 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohus märkis, et riigilõivu tähtaegsel tasumata jätmisel jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.
4.10.09.2019 esitas hageja Harju Maakohtu 15.08.2019 kohtumäärusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.11.2019 määrusega Harju Maakohtu 15.08.2019 määruse muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata.
6.Hageja ei ole tähtaegselt riigilõivu 3400 eurot tasunud. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 09.01.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid.
8.Määruse põhjenduste kohaselt TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama sätte 2. lõike kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
9.TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
10.Hageja ei ole hagiavalduses esitatud nõudelt riigilõivu tähtaegselt tasunud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel.
11.Kohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Määruskaebus
12.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tervikuna tühistada, rahuldada menetlusabi taotlus ja hagi menetlusse võtta; alternatiivselt algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
13.Määruskaebuse esitaja leiab, et vaatamata sellele, et menetlusabi andmine hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisel on välistatud TsMS § 183 lg 1 alusel, tuleks siiski hagejale menetlusabi anda ning hagi menetlusse võtta.
14.Kaevatav määrus on ainetu ja riivab sügavalt hageja seadusliku esindaja õiglustunnet. Hagejal pole kusagilt võtta 3400 eurot. Hageja on sedastanud, et tema
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-16619 arvelduskontodel ei ole raha ja tema vara on ebaseadusliku toimingu tulemusena läinud kolmanda isiku valdusesse.
15.Olemas on Riigikohtu Üldkogu otsus, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 183 lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks.
16.Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul tuleks kasutada õiguse analoogiat ning ta hagiavalduse esitamisel vabastada riigilõivu tasumisest. Kui kaebuse esitaja majandustegevus on lõppenud juba mitu aastat tagasi kolmanda isiku (kes on käesolevas menetluses kostjaks) ebaseadusliku tegevuse tagajärjel ja seetõttu ei ole hagejal võimalik riigilõivu maksta (arvelduskontol puudub raha) ja viidatud kolmanda isiku ebaseadusliku tegevuse tulemusena tekkinud võlgnevuste tõttu arestiti ka tema vara, ei saa juriidiline isik kuidagi riigilõivu tasuda. Kaebuse esitaja juhatuse liige on teinud kõik endast oleneva ning koostanud ise menetlusdokumendid, et kaitsta kaebuse esitaja huve.
17.Juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et viidatud üldkogu otsusest lähtuvalt ei saa kaebuse esitajale anda menetlusabi, palub kaebuse esitaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 183 lg1 esimene lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule hagiavalduselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt. Menetluse edasine käik
18.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule on põhjendamatud.
21.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus asjas teinud 15.08.2019 määruse, millega jättis hagejale menetlusabi andmata ning kohustas hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu 3400 eurot. Hageja poolt nimetatud määrusele esitatud määruskaebuse ja selles sisaldunud taotluse tunnistada TsMS § 183 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule hagiavalduselt riigilõivu tasumisest, on ringkonnakohus lahendanud 26.11.2019 määrusega (tlk 189-190).
22.Kuivõrd maakohtu 15.08.2019 määrus jõustus ringkonnakohtu 26.11.2019 määrusega, on küsimus sellest, kas hagejale menetlusabi andmata jätmine on olnud seaduslik ja põhiseaduspärane, lõplikult lahendatud ning ringkonnakohtul puudub õiguslik alus käesolevas määruskaebusmenetluses veelkord sama küsimust lahendada. Praegusel juhul saab ringkonnakohus kontrollida ainult vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-16619
23.Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule vaidlustatud määrusega seonduvalt menetlusõiguse normide rikkumisi ette heita ei saa. Maakohus on vaidlustatud määrust piisavalt põhjendanud. Maakohus on täitnud ka selgituskohustuse, hoiatades 15.08.2019 määruses hagejat riigilõivu tasumata jätmise õiguslike tagajärgede eest ning märkides, et riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmisel jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata (tlk 150).
24.Võttes arvesse, et hageja riigilõivu maakohtu määratud tähtajal ei tasunud ning selle tasumine ei ole tuvastatav ka kohtute infosüsteemist, on maakohtu keeldumine hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel olnud seaduslik ning vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub alus.
25.Eeltoodust tulenevalt jääb ka hageja taotlus tunnistada TsMS § 183 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule hagiavalduselt riigilõivu tasumisest, rahuldamata ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatamata.
26.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.
27.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.