2-18-16619/74 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Harju Maakohus jättis 11. detsembri 2018. a määrusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus juhtis tähelepanu sellele, et hagiavalduse resolutsioonis peab olema hageja nõue selgelt väljendatud, kuid kohtule esitatud hagiavalduses jäävad hageja nõuded ebaselgeks. Hageja soovib saada kahjuhüvitist 500 000 eurot, kuid taotlusest ei selgu, millises suuruses soovib hageja saada varalise ja millises suuruses mittevaralise kahju hüvitist. Hageja peab hagiavalduse resolutsioonis selgelt välja tooma, milline on varalise kahju suurus ning kui suur on mittevaralise kahju hüvitise nõue. Hagiavalduse p 2 kohaselt on kostja tekitanud hagejale varalist kahju 252 787 eurot 86 senti, kuid nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Hageja peab oma nõude aluseks olevad asjaolud selgelt esile tooma ja tõendama. Hageja peab esitama varalise kahju hüvitamise arvutuskäigu ning tooma selgelt esile nõude aluseks olevad asjaolud (kostja rikkumise, kahju ja põhjusliku seose). Samuti peab hageja selgelt välja tooma ja tõendama, millega seoses tekkis tal mittevaraline kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuna praegusel juhul on hagejaks juriidiline isik, siis see isik ei saa kogeda füüsilist valu ega kannatusi. Ei ole selge, milliseid rikkumisi hageja kostjale ette heidab ja millist mittevaralist kahju see põhjustas. Hageja peab selgelt välja tooma nõude aluseks olevad asjaolud, sh millist liiki rikkumist hageja kostjale ette heidab ning kuidas on vastav rikkumine põhjuslikus seoses hagejal tekkinud mittevaralise kahjuga. Kuna hagi esitas juriidiline isik, siis ei ole selge, millisel õiguslikul alusel hageja nõuab ja kuidas ta põhjendab, seostab ning tõendab hageja seaduslikul esindajal tekkinud kahju hagejaks oleval juriidilisel isikul tekkinud kahjuga. Selline nõue võib olla õiguslikult perspektiivitu. Hagejal tuleb täpsustada ka seda, miks ta soovib kostjalt välja mõista viivise alates

2-18-16619 hagejale kui ka hageja seaduslikule esindajale (A. T) kuulunud vara. Kostja tegi 5. septembri 2015. a seisuga inventuuri ja arestis hagejale kuulunud vara, sh poe sisustuse, kauba ja hageja dokumendid. Kogu vara väärtus oli inventuuriakti järgi 120 508 eurot 39 senti. Hageja seaduslik esindaja suleti inventuuri ajaks ruumidesse, et ta ei saaks midagi ära viia. Pärast vara omavolilist pantimist pani kostja kogu ruumides olnud vara müüki hinnaga 64 000 eurot. Hageja vaidlustas kostja tegevuse (ebaseadusliku pandiõiguse teostamise) ning vara hoiustati kohtumääruse alusel kuni poolte vaidluse lahendamiseni kohtutäituri juures. Tsiviilasjas nr 215-15379 tehtud otsuse kohaselt oli hageja võlg 3363 eurot 87 senti, st tagatisraha oli võlast suurem, mistõttu ei olnud kostjal õigust teostada pandiõigust. Hageja sai esemed tagasi 8. juulil 2016, mil selgus, et mitmed esemed on veekahjustuste ja alla kukkunud laeplaatide tõttu osaliselt rikutud ja kasutuskõlbmatud. Kuna kostja teostas ebaseaduslikult pandiõigust ja vahetas omavoliliselt ukseluku, tekkis hagejal nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Kostja käitumise tõttu suurenesid hageja võlad pankade ja teiste võlausaldajate ees, sest temalt võeti ära ettevõte, ta ei saanud jätkata majandustegevust ning tema seaduslik esindaja kaotas sissetuleku. Kostja käitumise tõttu kaotas hageja oma pikaajalised äripartnerid ja tarnijad. Hageja pidi üürima uue müügipinna ning tema seaduslik esindaja ei saanud siduda end muude töökohustustega. Hageja seaduslik esindaja tundis alandust, muret, nördimust ja hirmu tuleviku ees enam kui kümne kuu vältel. Kostja tegevuse tõttu kaotas hageja oma hea nime ja maine äripartnerite silmis. Samuti kaotas hageja oma kliendid. Majandustegevuse peatumise tõttu kannatas nii hageja seadusliku esindaja kui ka tema isa elukvaliteet ning laenumaksete tasumisega viivitusse jäämise tõttu müüdi ära laenu tagatiseks olnud hageja seadusliku esindaja vanemate korteriomand. Hagejale tekkis kostja õigusvastase tegevuse tõttu kokku kahju 500 000 euro ulatuses, sh varaline kahju 252 787 eurot 86 senti (kauba inventuuri akti alusel 120 508 eurot 39 senti, rikutud esemed 1390 eurot 60 senti, lisakulud 76 747 eurot 81 senti, Swedbank väljaminekud 6224 eurot 95 senti ning seaduslikule esindajale tekkinud kahju 40 087 eurot 53 senti) ja mittevaraline kahju 247 212 eurot 14 senti (või summa kohtu äranägemisel). Viivise täpse summa saab kohtumenetluse käigus arvutada viivisekalkulaatori abil, kui on teada kohtumenetluse kestus. Esimese astme kohtu määrus

12.Lisaks ei sisalda täiendatud hagiavaldus kolleegiumi hinnangul selliseid vormipuudusi, mis takistavad hagiavalduse menetlemist. Seega ei olnud maakohtul ka sisuliselt alust keelduda hagiavaldust menetlemast. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi võib maakohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 38. peatükis. TsMS §-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Praegusel juhul esitas hageja esindaja hagiavalduse A4 formaadis arvutikirjas. Lisaks tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 2–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Viidatud sätete järgi on küll kohtupraktikas peetud võimalikuks jätta hagi menetlusse võtmata ka juhul, kui hagi on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda (vt täpsemalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 371 kommentaarid, p 3.3.9.2.), kuid praegusel juhul see nii ei ole. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kohtule menetlusdokumendi, millest nähtuvad piisavalt selgelt nii hageja nõuded kui ka nõuete aluseks olevad asjaolud. Kuigi hageja ei muutnud maakohtu palvel hagiavalduse taotluse (resolutsiooni) sõnastust, tõi ta selgelt esile millises suurusest varalise ja mittevaralise kahju hüvitist ta nõuab. Seega pidi maakohtule olema mõistetav, et hageja soovib saada kokku kahjuhüvitist 500 000 euro ulatuses, sh varalise kahju hüvitamiseks 252 787 eurot 86 senti ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 247 212 eurot 14 senti või muu summa kohtu äranägemisel. Samuti on hageja esitanud oma nõuete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja vahetas 4. septembril 2015 omavoliliselt üüritud äriruumi ukseluku ning teostas äriruumis olnud esemetele ebaseaduslikult pandiõigust. Selle tulemusel ei saanud hageja talle kuuluvaid esemeid kasutada ning tema äritegevus oli takistatud, mistõttu tekkis hagejale nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Varalise kahju suuruse kujunemist ning mittevaralise kahju tekkimise asjaolusid on hageja samuti selgitanud. Kuigi hageja ei täpsustanud, miks ta soovib saada viivist alates 4. septembrist 2015, on hagis esitatud asjaoludest mõistetav, et hageja nõuab viivist alates päevast, mil kostja vahetas äriruumide ukseluku. Samuti saab hageja viivisetaotlust mõista selliselt, et ta soovib saada viivist nõutud kahjuhüvitiselt, s.o 500 000 eurolt, ning hageja oli nõus esitama täpsed arvutused viivisekalkulaatorit kasutades kohtumenetluse jooksul. Seega ei saa hagejale ette heita seda, et hagi ei vasta sedavõrd olulises osas hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, et selle alusel ei ole võimalik hageja nõudeid üldse menetleda. Kui maakohtu arvates ei täpsustanud hageja hagieset ja hagi aluseks olevaid asjaolusid maakohtule arusaadavalt, saanuks maakohus määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ühes kohtupoolsete selgitustega, või korraldada hagi aluseks olevate asjaolude