Osaühing RELANI ARENDUS (hageja) esitas 31. augustil 2018 Harju Maakohtule OÜ Vilde Maja (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 500 000 eurot ja sellelt alates 4. septembrist 2015 kuni kahjuhüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 10. oktoobri 2018 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei kõrvaldanud tähtajaks puudusi, jättis
2-18-16619 Harju Maakohus 30. oktoobri 2018. a määrusega hagi tsiviilasjas nr 2-18-13074 menetlusse võtmata.
2.Hageja esitas 1. novembril 2018 Harju Maakohtule menetlusdokumendi 31. augusti 2018. a hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Harju Maakohus käsitas seda uue hagiavaldusena ja registreeris selle tsiviilasjana nr 2-18-16619 (praegune tsiviilasi).
3.Harju Maakohus jättis 11. detsembri 2018. a määrusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus juhtis tähelepanu sellele, et hagiavalduse resolutsioonis peab olema hageja nõue selgelt väljendatud, kuid kohtule esitatud hagiavalduses jäävad hageja nõuded ebaselgeks. Hageja soovib saada kahjuhüvitist 500 000 eurot, kuid taotlusest ei selgu, millises suuruses soovib hageja saada varalise ja millises suuruses mittevaralise kahju hüvitist. Hageja peab hagiavalduse resolutsioonis selgelt välja tooma, milline on varalise kahju suurus ning kui suur on mittevaralise kahju hüvitise nõue. Hagiavalduse p 2 kohaselt on kostja tekitanud hagejale varalist kahju 252 787 eurot 86 senti, kuid nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Hageja peab oma nõude aluseks olevad asjaolud selgelt esile tooma ja tõendama. Hageja peab esitama varalise kahju hüvitamise arvutuskäigu ning tooma selgelt esile nõude aluseks olevad asjaolud (kostja rikkumise, kahju ja põhjusliku seose). Samuti peab hageja selgelt välja tooma ja tõendama, millega seoses tekkis tal mittevaraline kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuna praegusel juhul on hagejaks juriidiline isik, siis see isik ei saa kogeda füüsilist valu ega kannatusi. Ei ole selge, milliseid rikkumisi hageja kostjale ette heidab ja millist mittevaralist kahju see põhjustas. Hageja peab selgelt välja tooma nõude aluseks olevad asjaolud, sh millist liiki rikkumist hageja kostjale ette heidab ning kuidas on vastav rikkumine põhjuslikus seoses hagejal tekkinud mittevaralise kahjuga. Kuna hagi esitas juriidiline isik, siis ei ole selge, millisel õiguslikul alusel hageja nõuab ja kuidas ta põhjendab, seostab ning tõendab hageja seaduslikul esindajal tekkinud kahju hagejaks oleval juriidilisel isikul tekkinud kahjuga. Selline nõue võib olla õiguslikult perspektiivitu. Hagejal tuleb täpsustada ka seda, miks ta soovib kostjalt välja mõista viivise alates
4.septembrist 2015 ning kui suur on põhinõue, millelt ta soovib viivist saada. Lisaks tuleb hagejal välja tuua hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa ja arvutuskäik.
4.Hageja esitas 31. detsembril 2018 maakohtule täpsustatud hagiavalduse, kuid ei muutnud algses hagiavalduses märgitud taotlusi (resolutsiooni). Täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26. novembril 2014 äriruumide üürilepingu, mille alusel andis kostja hageja kasutusse Tallinnas E. Vilde tee xx asuvad ruumid. Hageja tasus kostjale tagatisraha 5190 eurot (kolme kuu üür). Hageja jäi kostjale 2015. a augusti eest osaliselt võlgu (keskmine üür koos kõrvalkuludega oli 2600 eurot). 4. septembril 2015 ei saanud hageja enam üüritud äriruumidesse sisse, sest kostja oli ukseluku omavoliliselt ära vahetanud ja teostas ruumides asunud hageja esemetele ebaseaduslikult pandiõigust. Üüritud ruumidesse jäi nii
2-18-16619 hagejale kui ka hageja seaduslikule esindajale (A. T) kuulunud vara. Kostja tegi 5. septembri 2015. a seisuga inventuuri ja arestis hagejale kuulunud vara, sh poe sisustuse, kauba ja hageja dokumendid. Kogu vara väärtus oli inventuuriakti järgi 120 508 eurot 39 senti. Hageja seaduslik esindaja suleti inventuuri ajaks ruumidesse, et ta ei saaks midagi ära viia. Pärast vara omavolilist pantimist pani kostja kogu ruumides olnud vara müüki hinnaga 64 000 eurot. Hageja vaidlustas kostja tegevuse (ebaseadusliku pandiõiguse teostamise) ning vara hoiustati kohtumääruse alusel kuni poolte vaidluse lahendamiseni kohtutäituri juures. Tsiviilasjas nr 215-15379 tehtud otsuse kohaselt oli hageja võlg 3363 eurot 87 senti, st tagatisraha oli võlast suurem, mistõttu ei olnud kostjal õigust teostada pandiõigust. Hageja sai esemed tagasi 8. juulil 2016, mil selgus, et mitmed esemed on veekahjustuste ja alla kukkunud laeplaatide tõttu osaliselt rikutud ja kasutuskõlbmatud. Kuna kostja teostas ebaseaduslikult pandiõigust ja vahetas omavoliliselt ukseluku, tekkis hagejal nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Kostja käitumise tõttu suurenesid hageja võlad pankade ja teiste võlausaldajate ees, sest temalt võeti ära ettevõte, ta ei saanud jätkata majandustegevust ning tema seaduslik esindaja kaotas sissetuleku. Kostja käitumise tõttu kaotas hageja oma pikaajalised äripartnerid ja tarnijad. Hageja pidi üürima uue müügipinna ning tema seaduslik esindaja ei saanud siduda end muude töökohustustega. Hageja seaduslik esindaja tundis alandust, muret, nördimust ja hirmu tuleviku ees enam kui kümne kuu vältel. Kostja tegevuse tõttu kaotas hageja oma hea nime ja maine äripartnerite silmis. Samuti kaotas hageja oma kliendid. Majandustegevuse peatumise tõttu kannatas nii hageja seadusliku esindaja kui ka tema isa elukvaliteet ning laenumaksete tasumisega viivitusse jäämise tõttu müüdi ära laenu tagatiseks olnud hageja seadusliku esindaja vanemate korteriomand. Hagejale tekkis kostja õigusvastase tegevuse tõttu kokku kahju 500 000 euro ulatuses, sh varaline kahju 252 787 eurot 86 senti (kauba inventuuri akti alusel 120 508 eurot 39 senti, rikutud esemed 1390 eurot 60 senti, lisakulud 76 747 eurot 81 senti, Swedbank väljaminekud 6224 eurot 95 senti ning seaduslikule esindajale tekkinud kahju 40 087 eurot 53 senti) ja mittevaraline kahju 247 212 eurot 14 senti (või summa kohtu äranägemisel). Viivise täpse summa saab kohtumenetluse käigus arvutada viivisekalkulaatori abil, kui on teada kohtumenetluse kestus. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 18. jaanuari 2019. a määrusega hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vasta hagiavaldus TsMS § 363 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning hoolimata kohtu antud tähtajast ei kõrvaldanud hageja hagiavalduses esinevaid puudusi, mistõttu tuleb hagiavalduse menetlemisest keelduda. Võttes arvesse hagiavalduse puuduste ulatust, eelkõige nõuete ebaselgust ning seda, et nii varalise kui mittevaralise kahju tekkimise asjaolud on ebaselged ja hageja ei täpsustanud ka viivise nõuet, ei ole põhjendatud määrata hagejale uut tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kõik puudused olid 11. detsembri 2018. a määruses selgelt välja toodud.
2-18-16619 Määruskaebus
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha võimaluse korral uue määruse, millega võtta hagi menetlusse, või määrata hagejale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt keeldus maakohus alusetult hagiavaldust menetlusse võtmast, kuigi hageja kõrvaldas hagiavalduse puudused oma parima arusaamise kohaselt. Juhul, kui hagejal jäi mõni puudus kõrvaldamata, tuleb hagejale anda täiendav tähtaeg. Varalise nõude osas on ta maakohtu väljatoodud puudused kõrvaldanud ning selles osas oleks saanud hagi menetlusse võtta. Mittevaralise kahju nõuet on keeruline põhjendada ning maakohus oleks pidanud andma täiendava võimaluse seda nõuet selgitada. Maakohtule ei saanud jääda ebaselgeks, kuidas hageja kostja rikkumist põhjendab ning millisel õiguslikul alusel oma nõude esitab. Kuna hageja seaduslik esindaja ei ole jurist, et oska ta piisava täpsusega seaduse sätteid välja tuua, kuid see ei anna alust jätta hagiavaldus menetlusse võtmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi maakohtu menetlusse võtmise üle, tuleb asi saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
9.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel koosmõjus TsMS § 3401 lg-ga 2 ennatlikult menetlusse võtmata, viidates sellele, et hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajal olulises ulatuses hagiavalduse vormipuudusi.
10.Riigikohus on selgitanud, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 p-de 9-12 või lg 2 järgi alust hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 12). Kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab kohus TsMS § 3401 lg 2 järgi avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale. Seejuures peab maakohus kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist. Kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peab kohus iga nõude puhul analüüsima, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas hagi menetlusse võtmata jätmist põhjendama (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p-d 11 ja 13).
11.Praegusel juhul jättis maakohus 11. detsembri 2018. a määrusega hagi TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh hageja nõuete ja nende
2-18-16619 aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, ning hageja seaduslik esindaja esitas puuduste kõrvaldamiseks 31. detembril 2018 täpsustatud hagiavalduse. Seega on hageja puuduste kõrvaldamiseks teinud tähtaegselt menetlustoimingu, millega on vähemalt formaalselt täitnud maakohtu nõudmise ja üritanud kõrvaldada hagiavalduse puudusi.
12.Lisaks ei sisalda täiendatud hagiavaldus kolleegiumi hinnangul selliseid vormipuudusi, mis takistavad hagiavalduse menetlemist. Seega ei olnud maakohtul ka sisuliselt alust keelduda hagiavaldust menetlemast. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi võib maakohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 38. peatükis. TsMS §-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Praegusel juhul esitas hageja esindaja hagiavalduse A4 formaadis arvutikirjas. Lisaks tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 2–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Viidatud sätete järgi on küll kohtupraktikas peetud võimalikuks jätta hagi menetlusse võtmata ka juhul, kui hagi on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda (vt täpsemalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 371 kommentaarid, p 3.3.9.2.), kuid praegusel juhul see nii ei ole. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kohtule menetlusdokumendi, millest nähtuvad piisavalt selgelt nii hageja nõuded kui ka nõuete aluseks olevad asjaolud. Kuigi hageja ei muutnud maakohtu palvel hagiavalduse taotluse (resolutsiooni) sõnastust, tõi ta selgelt esile millises suurusest varalise ja mittevaralise kahju hüvitist ta nõuab. Seega pidi maakohtule olema mõistetav, et hageja soovib saada kokku kahjuhüvitist 500 000 euro ulatuses, sh varalise kahju hüvitamiseks 252 787 eurot 86 senti ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 247 212 eurot 14 senti või muu summa kohtu äranägemisel. Samuti on hageja esitanud oma nõuete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja vahetas 4. septembril 2015 omavoliliselt üüritud äriruumi ukseluku ning teostas äriruumis olnud esemetele ebaseaduslikult pandiõigust. Selle tulemusel ei saanud hageja talle kuuluvaid esemeid kasutada ning tema äritegevus oli takistatud, mistõttu tekkis hagejale nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Varalise kahju suuruse kujunemist ning mittevaralise kahju tekkimise asjaolusid on hageja samuti selgitanud. Kuigi hageja ei täpsustanud, miks ta soovib saada viivist alates 4. septembrist 2015, on hagis esitatud asjaoludest mõistetav, et hageja nõuab viivist alates päevast, mil kostja vahetas äriruumide ukseluku. Samuti saab hageja viivisetaotlust mõista selliselt, et ta soovib saada viivist nõutud kahjuhüvitiselt, s.o 500 000 eurolt, ning hageja oli nõus esitama täpsed arvutused viivisekalkulaatorit kasutades kohtumenetluse jooksul. Seega ei saa hagejale ette heita seda, et hagi ei vasta sedavõrd olulises osas hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, et selle alusel ei ole võimalik hageja nõudeid üldse menetleda. Kui maakohtu arvates ei täpsustanud hageja hagieset ja hagi aluseks olevaid asjaolusid maakohtule arusaadavalt, saanuks maakohus määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ühes kohtupoolsete selgitustega, või korraldada hagi aluseks olevate asjaolude
2-18-16619 väljaselgitamiseks eelistungi. Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud saab ja peab maakohus lõplikult välja selgitama pärast hagi menetlusse võtmist, täites TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid.
13.Eelnevat arvestades keeldus maakohus kolleegiumi arvates ennatlikult hagiavaldust vormipuuduste tõttu menetlusse võtmast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.