lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-11618/22

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-11618/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1583
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleRÕS § 20 lg 1, 31Riigi õigusabi osutaja vahetamineRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiTsK § 551 lg 1TsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 431 lg 2Menetluse lõpetamise kordTsMS § 433 lg 1Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11618

Tsiviilasi

XX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 9. augusti 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 9. augusti 2019 määrus ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-19-11618 menetlus.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 480 lg 1Määruse muutmine ja tühistamine

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1.XX (avaldaja) esitas 2. augustil 2019 Harju maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, paludes riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning abi õigusdokumendi koostamiseks. Taotluse kirjelduse kohaselt seisneb probleem ebaõiges YY 20. juuni 1996 pärimistunnistuses, mille alusel sai YY surma järgselt (19. detsembril 1995) kogu YY 1⁄2 korteriosa aadressil XXX õigusvastaselt üks pärijatest UU, rikkudes sellega teise pärija YY abikaasa RR pärimisõigust. RR ei saanud temale ettenähtud 1⁄4 osa pärandatavast korteriosast. Avaldaja soovib esitada

nõude UU vastu 1⁄4 korteriomandi kaasomandi väljanõudmiseks seoses ebaõige pärimistunnistusega. Riigi õigusabi saamine on vajalik avaldaja õiguste kaitseks, sest avaldajal on sügav liikumispuue ja puudub juriidiline haridus. Avaldaja ei ole töövõimeline ja on vähenenud sissetulekuga, mis ei võimalda palgata lepingulist advokaati. Avaldaja on notari poolt kinnitatud testamendi ja kinkelepingu alusel RR õigusjärglane.

2.Maakohus jättis 9. augusti 2019. a määrusega taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, sest avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene. Avaldaja on pöördunud korduvalt kohtusse samasisuliste hagidega. Kohtud on jätnud hagid rahuldamata või läbi vaatamata ja leidnud, et avaldajal kas puudub õigustatud huvi või õigus vaidlustada pärimistoiminguid. Praeguses riigi õigusabi taotluses toodud asjaolud on samad ning avaldaja soovib jätkuvalt samasisulise sooviga kohtusse pöörduda. Avaldaja nõudel ei ole perspektiivi. Maakohus selgitas, et kohus keeldus tsiviilasjas nr 2-18-10827 15. augusti 2018 määrusega hagiavaldust UU vastu menetlusse võtmast põhjusel, et hagejal ei ole võimalik hagis taotletavat eesmärki saavutada. 15. mail 1996 vastu võetud pärimisseaduse § 164 järgi kohaldatakse pärandile, mis on avanenud enne 31. detsembrit 1996, Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. Pärimise ja pärimisõiguse tunnistuse välja andmise nõudeõigus on ainult pärijatel või isikutel kes peavad ennast pärijateks (TsK § 551 lg 1, § 551 lg 3, § 561 lg 1). Avaldaja ei ole kuulunud YY pärijate ringi. Samuti ei nähtunud asjaoludest, et RR oleks oma eluajal vaidlustanud YY pärandit või selle suurust. Kui RR oma eluajal vastavaid nõudeid ei esitanud, puudub selleks õigus ka avaldajal. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-16-10777. Kuna esines RÕS-s sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei analüüsinud maakohus avaldaja majanduslikku seisundit.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

3.Avaldaja esitas 22. augustil 2019 määruskaebuse, milles palub riigi õigusabi taotluse rahuldada. Määruskaebuse väidete kohaselt oli YY RR seaduslik abikaasa. Kaebusele on lisatud Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2004 otsus asjas nr 3-240/40, mis tõendab, et RR vaidlustas oma eluajal YY pärandi suuruse. Seega on avaldajal kui pärijal õigus vaidlustada YY pärandi suurus. Avaldaja ei nõustu, et tema taotlus on perspektiivitu. Kohtud on venitanud menetlusega aastast 2003 kuni 2019, sh on kohtud jätnud menetlusdokumentidega tutvumata ja asja sisuliselt lahendamata. Maakohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-10777, milles ei tunnistatud ostu-müügi lepingut. Ostu-müügi lepingu tunnistamine on praeguses asjas perspektiivikas ja avaldaja õigused ostu-müügi lepingu tunnistamisel peavad saama kaitstud. Lisaks jättis maakohus avaldaja majandusliku seisundi analüüsimata, kuna pidas avaldaja võimalusi oma õiguse kaitseks väheseks. Avaldaja ei suuda ilma õigusabita kaitsta oma õigusi.
4.Maakohus jättis 3. septembri 2019 määrusega määruskaebuse käiguta ning määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja selgitas, et palub riigi õigusabi, et kaitsta oma rikutud pärimisõigust. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei ole avaldajal võimalik vaidlustada kohtu mitmeid ekslikke lahendeid, sh 10. veebruari 2012 ekslik nõue avaldaja vastu, mille alusel võõrandati avaldajale kuuluv kinnisvara.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2, § 431 lg 2 esimese lause,§ 659, § 657 lg 1 p 4, § 657 lg 3, § 477 lg 1 alusel 2 (4)

tühistada ja asjas menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 esimese lause alusel määrusega alama astme kohtu lahendi.

7.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtud rahuldanud avaldaja sama probleemikirjeldusega riigi õigusabi taotlused varem kaks korda avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi (hagi) koostamiseks.
8.Avaldaja on esitanud praeguses asjas sisuliselt sama riigi õigusabi taotluse, mis on lahendatud ka tsiviilasjades nr 2-16-10244 ja 2-18-2765. Tsiviilasjas nr 2-18-2765 väitis avaldaja riigi õigusabi taotluses, et ta on testamendijärgne pärija, kelle pärimisõigust on rikutud. UU omandas õigusvastaselt RR pärandi ja vara ning avaldaja kui RR pärija pärandi ja vara. Tsiviilasjas nr 2-16-10244 soovis avaldaja esitada hagi 1⁄4 mõttelise osa aadressil XXX, Tallinn asuva korteri omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Ka praeguses tsiviilasjas soovib avaldaja õigusabi nõude esitamiseks UU vastu 1⁄4 korteriomandi kaasomandi väljanõudmiseks seoses ebaõige pärimistunnistusega. Seega soovib avaldaja riigi õigusabi sama probleemi lahendamiseks.
9.Tsiviilasjas nr 2-16-10244 on Harju Maakohus 6. juuli 2016 kohtumäärusega andnud avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Õigusabi anti õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võis antud õigusabi üle kanduda muuks RÕS § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Lisaks on Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-2765 andnud avaldajale 22. augusti 2018 määrusega riigi õigusabi avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamises määruse tegemisest alates kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-1610244 jõustus kohtumäärus 27. juulil 2016 ning tsiviilasjas nr 2-18-2765 15. märtsil 2018.
10.Ringkonnakohus andis 26. novembri 2019 kirjaga avaldajale võimaluse selgitada, miks ei ole varasemalt määratud riigi õigusabist (tsiviilasjad nr 2-16-10244 ja nr 2-18-2765) avaldaja õiguste kaitsmiseks piisanud. Avaldaja selgitas 14. detsembri 2019 seisukohas, et korduvate riigi õigusabi taotluste esitamine on tingitud asjaolust, et kohus lahendab avaldaja asja alates aastast 2010, kuid siiani ei ole kohus avaldaja nõuet lahendanud sisuliselt. Samas ei ole avaldaja
14.detsembri 2019 seisukohas toonud esile selgitusi, miks avaldajale varasemalt määratud riigi õigusabist ei ole piisanud.
11.Ringkonnakohus tegi järelepärimise ka tsiviilasjas nr 2-18-2765 avaldajale riigi õigusabi korras esindajaks määratud vandeadvokaat Aleksei Ratnikovile. Vastusest järelepärimisele nähtub, et A. Ratnikov on riigi õigusabi raames avaldajaga kohtunud ja suhelnud, samuti analüüsinud erinevaid tõendeid. Riigi õigusabi osutamine ei ole veel lõppenud.
12.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohus leiab, et ka hagita menetluses kohalduvad TsMS §-s 428 sätestatud menetluse lõpetamise alused, arvestades hagita menetluse olemusest tulenevaid erisusi. Mh ei ole üldjuhul lubatav samadel asjaoludel sama taotlusega kohtusse pöörduda, kui varem on kohus sama asja sisuliselt lahendanud. Sellele viitab selgelt ka TsMS § 480 lg 1, mis võimaldab muuta üksnes hagita menetluses tehtud kestva toimega määrust ning seda üksnes asjaolude või õigusliku olukorra muutmisel. Kuna avaldaja sama avalduse kohta on tehtud juba vähemalt kaks sisulist lahendit, millega avaldaja riigi õigusabi taotlused on rahuldatud, kusjuures ühe asja raames riigi õigusabi osutamine ei ole lõppenud, ning avaldaja ei ole praeguses riigi õigusabi taotluses toonud esile uusi asjaolusid võrreldes varasemalt esitatud riigi õigusabi taotlustega, tuleb tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 3 (4)
13.Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu, sellele, et ta peaks suhtlema enda probleemi lahendamiseks talle varem tsiviilasjas 2-18-2765 riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikoviga.
14.Ringkonnakohus selgitab, et olemasoleva riigi õigusabi osutaja vahetamine on võimalik RÕS §-s 20 sätestatud eeldustel. Vastav taotlus tuleb esitada riigi õigusabi määranud kohtule. RÕS § 20 lg 1 kohaselt on võimalik riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel määrata isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on sellega nõus. RÕS § 20 lg 31 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel kõrvaldada advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on näidanud end asjatundmatu või hooletuna. Seejärel on võimalik määrata uus riigi õigusabi osutaja.
15.Maakohus on õigesti selgitanud, et avaldajal on ka võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda õigusnõustamiseks Eesti Õigusbüroo OÜ-sse. Eesti Õigusbüroo OÜ koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta õigusabi. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutosissetuleku 1,5-kordsele määrale (s.o alla 2 095,5 euro). Lisainformatsiooni ja eelregistreerimise infot on võimalik saada Eesti Õigusbüroo OÜ klienditoe telefonilt +372 6 880 400 e-kirja teel [email protected].
16.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetluse lõpetamise tõttu TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude puudumise tõttu tuleb nende suurus jätta kindlaks määramata.
17.TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa

/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium