Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 15 lg 2 kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. TsMS § 181 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Avaldusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi selleks, et esitada kohtusse hagi isaduse vaidlustamise nõudes. Taotluse kohaselt on Kxxxx Kxxxx kaks ülalpeetavat: xxxxxxxxxxx Txxxxxxxja Sxxxxxx Kxxx. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on lapse Mxxxxxxxxxx Txxxxxxxx(sünd.xxxxxxxxxxx) vanemateks märgitud Kxxxx Kxxx ja Sxxxxx Txxxxxx. Sxxxxx Kxxxx(sünd. xxxxxxxxxx) sünnitunnistusel puudub isa kanne. Taotleja sõnul on lapse sünnitunnistusel vale isa ning ta soovib, et sünnitunnistusele kantakse lapse bioloogiline isa. Kuivõrd taotleja ei ole taotluses märkinud konkreetset lapse nime, võib järeldada, et taotleja mainitud lapseks on Mxxxxxxxxxx Txxxxxxx sest SxxxxxxxKxxxxxpuudub sünnitunnistusel isakanne ja tema osas ei ole võimalik isaduse kannet vaidlustada. Perekonnaseaduse § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohus märgib, et nimetatud sättest tulenev isaduse vaidlustamise tähtaeg 1 aastat on õigust lõpetav tähtaeg. See tähendab, et vaidlustamise aluseks olevate asjaolude teadasaamise hetkest tuleb isadus kohtus vaidlustada 1 aasta jooksul. Juhul kui selle aja jooksul isadust kohtus ei vaidlustata, kaotab vaidlustama õigustatud isik õiguse seda hiljem teha. Kohtu hinnangul on taotleja lasknud seaduses sätestatud tähtaja mööda ning sellest tulenevalt ei oleks esitatav hagi perspektiivikas. Taotluse asjaoludest nähtuvalt on taotleja teadnud vähemalt lapse sünnist saadik (alatesxxxxxxxxxxx), et Mxxxxxxxxxx Txxxxxxxxisa ei ole SxxxxxTxxxxxxx sest Sxxxxx Txxxxxxxavaldas lapse sünnil valmisolekut võtta laps enda nimele. Vaidlustamise asjaoludest sai taotleja teada seega ca 8 aastat tagasi. Isegi kui lapse sündimise hetkel taotleja ei teadnud, et Sxxxxx Txxxxxxei ole Mxxxxxxxxxx Txxxxxxx bioloogiline isa, teadis ta seda ikkagi alates 24.08.2017, mil tehti DNA analüüs, s.o vähemalt juba 2,5 aastat tagasi. Seega ei ole avaldaja soovitud tulemust kohtus võimalik saavutada, sest ta on kaotanud PKS § 93 lg-st 1 tuleneva õiguse vaidlustada isadus kohtus. Kohus leiab, et olukorras, kus taotlejale menetluse tulemusel mitte mingit kasulikku tulemust ei saabu ei ole riigi vahenditest menetlusele kulutuste tegemine põhjendatud. Kohus ei saa seega TsMS § 181 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 12 tulenevalt taotlejale anda riigi õigusabi.