2-25-4073 Luminor Bank AS hagi N.J vastu võla saamiseks
Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.J apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo Kostja N.J (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.J apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16.05.2025. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud N.J kanda. Luminor Bank AS-il ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
2-25-4073
Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Luminor Bank AS (hageja) esitas 14.03.2025 hagi N.J (kostja) vastu võla saamiseks, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 11 230,19 eurot, intressid 266,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 724,03 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 15.03.2025.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.06.2022 laenulepingu nr EXP-XXXXX, mille kohaselt sai kostja 13 000 eurot laenu intressimääraga 8% aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 30.07.2024 kostjale võla teatise. Hageja edastas kostjale 09.08.2024 teate nii laenulepingu nr EXP-XXXXX kui ka pooltevahelise eluasemelaenulepingu võla kohta ja ülesütlemise hoiatuse (nii postiga kui ka e-kirjaga), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt 23.08.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlas järgmiste osamaksetega: 10.06.2024 (160,31 eurot), 10.07.2024 (161,17 eurot) ja kohe oli sissenõutavaks muutumas 12.08.2024 osamakse (159,46 eurot). Kokku oli võlg laenulepingu nr EXP-XXXXX alusel 09.08.2024 seisuga 321,48 eurot, millest 167,24 põhiosa, 151,68 eurot intress ning 2,56 eurot viivis. Hageja ütles 27.08.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul. Kokku oli laenulepingu nr EXP-XXXXX alusel võlgnetava laenu põhiosa 11 230,19 eurot, tasumata intress 266,98 eurot ja viivis 7,72 eurot.
1.2.Hageja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses (igakuised netosissetulekud 1650 eurot ja kulutused 800 eurot, laenu eesmärk remondi tegemine), avalikes registrites (maksehäireregistri kohaselt kehtivad maksehäired puudusid) ning kostja kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt soovis kostja laenu remondi tegemiseks. Kostja töötas tähtajatu töölepingu alusel elektriinsenerina ning tema netosissetulek oli 1650 eurot. Kostjale kuulus korter väärtusega 97 000 eurot ning väärtpaberid. Kostja igakuised kulud olid kokku 800 eurot. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi ja kohustuste kohta ning kontrollis krediidivõimelisust iseloomustavat teavet, sh regulaarse sissetuleku suurust, võimalikke muid kohustusi ja kostja maksekäitumist. Hageja tutvus mh kostja pangakonto väljavõttega ja Krediidiinfo andmebaasiga. Kostja esitas ka kinnituskirjad kohustuste puudumise kohta Inbank AS-is, Bondora AS-is ja Coop Finants AS-is ning EMTA maksuandmete tõendi. Hageja analüüsis kogutud ja kontrollitud teavet ning koostas selle alusel krediidiotsuse, mille kohaselt on kostja tööandja XXX ning netosissetulekuna arvestati konservatiivsemalt 1423,59 eurot, ilma õppetoetuseta. Krediidiinfost ei nähtunud negatiivseid asjaolusid kostja kohta. Kostja kohustuste (kuumakse) ja sissetuleku vahe moodustas 34%, mis on sobilik (lubatav määr kuni 40%). Kostja likviidsus oli positiivne ning sissetuleku ja laenu suhe moodustas 5,9, mis on sobilik (lubatav määr kuni 6). Kostja taotletud laen oli fikseeritud intressimääraga, mistõttu laenu nõuetekohasel täitmisel ka rahalised kohustused ei saa suureneda väliste faktorite tõttu (nt EURIBOR). Hageja esitas kostjale ka laenusaaja meelespea, sidevahendi abil sõlmitud lepingute eelinfo ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ning kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist kinnitanud digitaalse allkirjaga. Kokkuvõtvalt järgis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tuvastas, et kostja oli krediidivõimeline.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus kätte avaliku e-toimiku kaudu 27.03.2025. Seega tuli hagile vastata hiljemalt 10.04.2025.
3
2-25-4073
3.Kostja saatis 27.03.2025 e-posti teel teate, milles andis teada, et ta ei ole rahaliselt võimeline hageja nõuet täitma ning on saatnud võlausaldajale avalduse eraisiku pankroti alustamiseks.
4.Maakohus jättis 28.03.2025 määrusega kostja vastuse käiguta ning kohustas kostjat esitama nõuetekohase hagivastuse hiljemalt 10.04.2025, mis on ühtlasi 27.03.2025 määrusest tulenev vastuse esitamise tähtaeg. Kostjale oli 28.03.2025 kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-s 2 sätestatud korras e-postile XXX saatmisega kätte toimetatud 04.04.2025. Kostja ei esitanud tähtaegselt (s.o 10.04.2025) hagivastust. Kostjale toimetati kohtukutse 07.05.2025 kohtuistungile TsMS § 3141 lg-s 2 sätestatud korras e-postile XXX saatmisega kätte 18.04.2025, kuid kostja 07.05.2025 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 230,19 eurot, intressid 266,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 724,03 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 15.03.2025 kuni põhivõla kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 11 230,19 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis koos seadusjärgses määras viivisega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 980 eurot.
5.1.Maakohus tuvastas järgmist: - pooled sõlmisid 09.06.2022 laenulepingu nr EXP-XXXXX, mille kohaselt kostja sai 13 000 eurot laenu; - pooltevaheline leping oli tarbijakrediidileping.
5.2.Maakohus hindas, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hageja selgitas, et hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel. Maakohus leidis hageja esitatu põhjal, et hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tuvastas, et kostja oli krediidivõimeline.
5.1.Maakohus leidis, et kuna kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse (09.08.2024) ja lepingu ülesütlemise seisuga s.o 27.08.2024 võlgu kolme järjestikuse osamaksega (s.o 10.06.2024, 10.07.2024 ja 12.08.2024 maksetega), oli lepingu ülesütlemine 27.08.2024 kehtiv. Maakohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Samuti on põhjendatud laenu põhiosa jäägilt arvestatud intress, mistõttu tuli ka intressinõue 266,98 eurot rahuldada. Samuti on põhjendatud põhinõudelt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 724,03 eurot ning põhinõudelt nõutav seadusjärgses määras edasiulatuv viivis.
5.2.Kuna maakohus rahuldas hagi, jäi 18.03.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõuna kehtima kostjale kuuluvale kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek suurusega 15 896,53 eurot kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
5.3.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja. 4
2-25-4073
Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas kajana pealkirjastatud apellatsioonkaebuse, milles selgitab, et tal ei ole nõude täitmiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Kostja selgitas, et tema majanduslikud raskused algasid 2022. aastal ning ta taotles võlgade ümberkujundamist (tsiviilasi nr 2-23-2169) ja talle määrati usaldusisik. Kostja soov oli korter alles jätta, kuna kostjal on kaks last ja neil on vaja kindlat elukohta. Hageja ei olnud enam nõus kokkuleppeid tegema. Hageja andis kostjale refinantseeringu leidmiseks kaks nädalat aega, kuid kostja ei leidnud endale tol hetkel vajalikku krediiti. Hageja andis nõude täitmiseks kohtutäiturile. Korter osteti enampakkumisel 95 000 euroga ära. Korterit ostes tegi kostja 10% sissemakse. Kostja tahab teada, kas see peaks hüpoteegist maha minema. Samas see kostja hinnangul midagi ei muudaks. Kostja selgitas, et usaldusisik ei ole teda aidanud ning ta pidi ise kava esitama. Kostja selgitas, et töötab täiskohaga, kuigi on osalise töövõimega, omandab magistrikraadi ning kasvatab lapsi. Kostja oli maakohtu istungi toimumise ajal töölähetuses, mistõttu ei saanud istungil osaleda. Isegi kui ta oleks istungil osalenud, ei ole tal nõude kohta midagi öelda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
6.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Praeguses asjas kvalifitseeris maakohus hageja ja kostja võlasuhte õigesti tarbijakrediidilepinguks ning kontrollis, kas hageja on kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 2 kohaselt nõuetekohaselt hinnanud. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Apellatsioonkaebuses selgitas kostja, et tal ei ole võimalik nõuet täita, kuna tal on makseraskused. Kaebuses selgitas kostja mitmeid asjaolusid hageja ja kostja vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingu nr MLFXXX täitmise kohta, muuhulgas seda, kuidas toimus laenu tagava kinnisasja müük täitemenetluses. Samuti soovis kostja teada, kas vaidluse lahendamist võiks mõjutada, et ta tegi kinnisasja ostes sissemakse 10% kinnisasja hinnast. Kolleegium selgitab, et kostja argumendid ei seondu praeguse vaidlusega tarbimislaenu üle. Kostja esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et 09.06.2022 laenuleping nr EXP-XXXXX ja eluasemelaenu leping nr MLFXXX moodustaks õiguslikult ühe terviku või oleks muul viisil omavahel seotud. 5
2-25-4073
9.Seoses kostja selgitusega, et tal on makseraskused, märgib kohus, et kaebusele lisatud tõendid viitavad, et Harju Maakohtu määrusega kinnitati kostja võlgade ümberkujundamiskava, kuid laenulepingust nr EXP-XXXXX (ja eluasemelaenu lepingust nr MLFXXX) tulenevaid kohustusi sellega ei hõlmatud. Seega oli maakohus kohustatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 32 lg 2 järgi hagiavaldust menetlema tegi õigesti asjas otsuse.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
11.Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja seda TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada.
12.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Siret Siilbek, Neve Uudelt
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.