Hageja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo Kostja: N.J (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
07.05.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Luminor Bank AS hagi N.J vastu.
2.Välja mõista kostjalt N.J (isikukood XXX) hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks Luminor Bank AS ja kostja N.J vahel 09.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr EXP-001268 tulenev põhivõlg 11 230,19 eurot, intressid 266,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 724,03 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (11 230,19 eurot) alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte suuremas summas kui 11 230,19 eurot.
3.Jätta jõusse Harju Maakohtu 18.03.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata hageja Luminor Bank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 980 eurot ja mõista kostjalt N.J (isikukood XXX) hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks välja hageja menetluskulud 980 eurot (hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv).
2-25-4073
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Luminor Bank AS (hageja) esitas 14.03.2025 hagi N.J (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt 14.03.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt poolte vahel 09.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr EXP-001268 tulenevat põhivõlgnevust 11 230,19 eurot, intresse 266,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 724,03 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 15.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Laenulepingu nr EXP-001268 kohaselt sai kostja laenu 13 000 eurot, intressimäär 8% aastas, 120 osamakset.
4.Kostjale maksti laen summas 13 000 eurot välja 09.06.2022 ja kostja asus lepingust tulenevaid kohustusi täitma.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 30.07.2024 kostjale võlgnevuse teatise. Hageja edastas kostjale 09.08.2024 teate nii laenulepingu nr EXP-001268 kui ka pooltevahelise eluasemelaenulepingu võlgnevuse kohta ja ülesütlemise hoiatuse (nii postiga kui ka e-kirjaga), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.08.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses järgmiste osamaksetega: 10.06.2024 (160,31 eurot), 10.07.2024 (161,17 eurot) ja kohe oli sissenõutavaks muutumas 12.08.2024 osamakse (159,46 eurot). Kokku oli võlgnevus hagejale laenulepingu nr EXP-001268 alusel 09.08.2024 seisuga 321,48 eurot, millest 167,24 põhiosa, 151,68 eurot intress ning 2,56 eurot viivis. Hageja ütles 27.08.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.Lepingu ülesütlemise seisuga olid tasumata laenulepingu nr EXP-001268 järgmised maksed: 10.06.2024 osamakse 160,31 eurot (põhiosa 82,10 eurot, intress 77,36 eurot ja viivis 0,85 eurot,); 10.07.2024 osamakse 161,34 eurot (põhiosa 85,14 eurot, intress 74,32 eurot ja viivis 1,88 eurot,); 12.08.2024 osamakse 160,63 eurot (põhiosa 78,33 eurot, intress 81,13 eurot ja viivis 1,17 eurot). Kokku oli laenulepingu nr EXP-001268 alusel võlgnetava laenu põhiosa 11 230,19 eurot, tasumata intress 266,98 eurot ja viivis 7,72 eurot. 2
2-25-4073
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
7.1.põhivõlg 11 230,19 eurot (13000-1769,81), kuivõrd kostja sai laenu 13 000 eurot ning kostja tasus põhiosa katteks 1769,81 eurot;
7.2.intressid 266,98 eurot, s.o lepingu ülesütlemise 27.08.2024 seisuga (s.o perioodi 10.05.2024 – 09.06.2024 eest (31 päeva) arvestatud intress (määras 8% aastas) laenu põhiosa jäägilt (11 230,19 eurot) oli 77,36 eurot; perioodi 10.06.2024 – 09.07.2024 eest (30 päeva) arvestatud intress (määras 8% aastas) laenu põhiosa jäägilt (11 148,09 eurot) oli 74,32 eurot; perioodi 10.07.2024 – 11.08.2024 eest (33 päeva) arvestatud intress (määras 8% aastas) laenu põhiosa jäägilt (11 062,95 eurot) oli 81,13 eurot; perioodi 12.08.2024 – 25.08.2024 eest (14 päeva) arvestatud intress (määras 8% aastas) laenu põhiosa jäägilt (10 984,62 eurot) oli 34,17 eurot);
7.3.sissenõutavaks muutunud viiviseid 724,03 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 11 230,19 eurot alates 28.08.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 14.03.2025 (hagiavalduse esitamise päev) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
7.4.edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 15.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 8% aastas.
8.Hagiavalduse kohaselt on laenuandja 09.06.2022 sõlmitud laenulepingu nr EXP-001268 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised netosissetulekud 1650 eurot ja kulutused 800 eurot, laenu eesmärk remondi tegemine), avalikes registrites (maksehäireregistri kohaselt kehtivad maksehäired puudusid) ning kostja kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt soovis kostja laenu remondi tegemiseks. Kostja töötas tähtajatu töölepingu alusel elektriinsenerina ning tema netosissetulek oli 1650 eurot. Kostjale kuulus korter väärtusega 97 000 eurot ning väärtpaberid. Kostja igakuised kulud olid kokku 800 eurot. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi ja kohustuste kohta ning kontrollis krediidivõimelisust iseloomustavat teavet, sh regulaarse sissetuleku suurust, võimalikke muid kohustusi ja kostja maksekäitumist. Hageja tutvus mh kostja pangakonto väljavõttega ja Krediidiinfo andmebaasiga. Kostja esitas ka kinnituskirjad kohustuste puudumise kohta Inbank AS-is, Bondora AS-is ja Coop Finants AS-is ning EMTA maksuandmete tõendi. Hageja analüüsis kogutud ja kontrollitud teavet ning koostas selle alusel krediidiotsuse, mille kohaselt on kostja tööandja Enefit Connect OÜ ning netosissetulekuna arvestati konservatiivsemalt 1423,59 eurot, ilma õppetoetuseta. Krediidiinfost ei nähtunud negatiivseid asjaolusid kostja kohta. Kostja kohustuste (kuumakse) ja sissetuleku vahe moodustas 34%, mis on sobilik (lubatav määr kuni 40%). Kostja likviidsus oli positiivne ning sissetuleku ja laenu suhe moodustas 5,9, mis on sobilik (lubatav määr kuni 6). Kostja taotletud laen oli fikseeritud intressimääraga, mistõttu laenu nõuetekohasel täitmisel ka rahalised kohustused ei saa suureneda väliste faktorite tõttu (nt EURIBOR). Hageja esitas kostjale ka laenusaaja meelespea, sidevahendi abil sõlmitud lepingute eelinfo ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ning kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist kinnitanud digitaalse allkirjaga. Kokkuvõtvalt järgis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tuvastas, et kostja oli krediidivõimeline.
9.Kostjale N.J on hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 27.03.2025, seega hagivastuse esitamise 14-päevane tähtaeg saabus 10.04.2025.
10.Kostja esitas 27.03.2025 e-posti teel teate, milles andis teada, et ta ei ole rahaliselt võimeline hageja nõuet täitma ning on saatnud võlausaldajale avalduse eraisiku pankroti alustamiseks. 3
2-25-4073
11.Kohus jättis 28.03.2025 määrusega kostja vastuse käiguta ning kohustas kostjat esitama nõuetekohane hagivastus hiljemalt 10.04.2025, mis on ühtlasi 27.03.2025 määrusest tulenev hagivastuse esitamise tähtaeg. Kostjale oli 28.03.2025 kohtumäärus TsMS § 314 1 lg-s 2 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 04.04.2025. Kostja tähtaegselt (s.o 10.04.2025) nõuetekohast hagivastust esitanud ei ole.
12.Lisaks oli kostjale 14.04.2025 kohtukutse 07.05.2025 kohtuistungile TsMS § 314 1 lg-s 2 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 18.04.2025, kuid kostja 07.05.2025 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
14.Kohus tuvastab, et kostja N.J ja hageja Luminor Bank AS sõlmisid 09.06.2022 laenulepingu nr EXP-001268, mille alusel sai kostja laenu 13 000 eurot (dtl 15 jj). Kostja ja Luminor Bank AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 4
2-25-4073
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Hagiavalduse kohaselt on laenuandja 09.06.2022 sõlmitud laenulepingu nr EXP-001268 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised netosissetulekud 1650 eurot ja kulutused 800 eurot, laenu eesmärk remondi tegemine), avalikes registrites (maksehäireregistri kohaselt kehtivad maksehäired puudusid) ning kostja kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt soovis kostja laenu remondi tegemiseks. Kostja töötas tähtajatu töölepingu alusel elektriinsenerina ning tema netosissetulek oli 1650 eurot. Kostjale kuulus korter väärtusega 97 000 eurot ning väärtpaberid. Kostja igakuised kulud olid kokku 800 eurot. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi ja kohustuste kohta ning kontrollis krediidivõimelisust iseloomustavat teavet, sh regulaarse sissetuleku suurust, võimalikke muid kohustusi ja kostja maksekäitumist. Hageja tutvus mh kostja pangakonto väljavõttega ja Krediidiinfo andmebaasiga. Kostja esitas ka kinnituskirjad kohustuste puudumise kohta Inbank AS-is, Bondora AS-is ja Coop Finants AS-is ning EMTA maksuandmete tõendi. Hageja analüüsis kogutud ja kontrollitud teavet ning koostas selle alusel krediidiotsuse, mille kohaselt on kostja tööandja Enefit Connect OÜ ning netosissetulekuna arvestati konservatiivsemalt 1423,59 eurot, ilma õppetoetuseta. Krediidiinfost ei nähtunud negatiivseid asjaolusid kostja kohta. Kostja kohustuste (kuumakse) ja sissetuleku vahe moodustas 34%, mis on sobilik (lubatav määr kuni 40%). Kostja likviidsus oli positiivne ning sissetuleku ja laenu suhe moodustas 5,9, mis on sobilik (lubatav määr kuni 6). Kostja taotletud laen oli fikseeritud intressimääraga, mistõttu laenu nõuetekohasel täitmisel ka rahalised kohustused ei saa suureneda väliste faktorite tõttu (nt EURIBOR). Hageja esitas kostjale ka laenusaaja meelespea, sidevahendi abil sõlmitud lepingute eelinfo ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ning kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist kinnitanud digitaalse allkirjaga. Kokkuvõtvalt järgis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tuvastas, et kostja oli krediidivõimeline.
22.Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ja kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline täitma lepingut.
23.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga põhivõlg 11 230,19 eurot (130001769,81), kuivõrd kostja sai laenu 13 000 eurot ning kostja tasus põhiosa katteks 1769,81 eurot.
24.Laenulepingu nr EXP-001268 kohaselt sai kostja laenu 13 000 eurot, intressimäär 8% aastas, 120 osamakset (dtl 15 jj).
25.Kostjale maksti laen summas 13 000 eurot välja 09.06.2022 (dtl 30). Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 30.07.2024 kostjale võlgnevuse teatise. Hageja edastas kostjale 09.08.2024 teate nii laenulepingu nr EXP-001268 kui ka pooltevahelise eluasemelaenulepingu võlgnevuse kohta ja ülesütlemise hoiatuse (dtl 42-44), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.08.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses järgmiste osamaksetega: 10.06.2024 (160,31 eurot), 10.07.2024 (161,17 eurot) ja kohe oli sissenõutavaks muutumas 12.08.2024 osamakse (159,46 eurot). Kokku oli võlgnevus 5
2-25-4073 hagejale laenulepingu nr EXP-001268 alusel 09.08.2024 seisuga 321,48 eurot, millest 167,24 põhiosa, 151,68 eurot intress ning 2,56 eurot viivis. Hageja edastas 27.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise (dtl 46-48), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
26.Lepingu ülesütlemise seisuga olid tasumata laenulepingu nr EXP-001268 järgmised maksed: 10.06.2024 osamakse 160,31 eurot (põhiosa 82,10 eurot, intress 77,36 eurot ja viivis 0,85 eurot,); 10.07.2024 osamakse 161,34 eurot (põhiosa 85,14 eurot, intress 74,32 eurot ja viivis 1,88 eurot,); 12.08.2024 osamakse 160,63 eurot (põhiosa 78,33 eurot, intress 81,13 eurot ja viivis 1,17 eurot). Kokku oli laenulepingu nr EXP-001268 alusel võlgnetava laenu põhiosa 11 230,19 eurot, tasumata intress 266,98 eurot ja viivis 7,72 eurot.
27.Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse (09.08.2024) ja lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 27.08.2024, võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 10.06.2024, 10.07.2024 ja 12.08.2024 maksetega), on lepingu ülesütlemine 27.08.2024 jätkuvalt kehtiv. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 11 230,19 eurot (13000-1769,81), kuivõrd kostja sai laenu 13 000 eurot ning kostja tasus põhiosa katteks 1769,81 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 11 230,19 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude.
28.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka lepingu ülesütlemise 27.08.2024 seisuga intresse 266,98 eurot, s.o perioodi 10.05.2024 – 09.06.2024 eest (31 päeva) arvestatud intress (määras 8% aastas) laenu põhiosa jäägilt (11 230,19 eurot) oli 77,36 eurot; perioodi 10.06.2024 – 09.07.2024 eest (30 päeva) arvestatud intress (määras 8% aastas) laenu põhiosa jäägilt (11 148,09 eurot) oli 74,32 eurot; perioodi 10.07.2024 – 11.08.2024 eest (33 päeva) arvestatud intress (määras 8% aastas) laenu põhiosa jäägilt (11 062,95 eurot) oli 81,13 eurot; perioodi 12.08.2024 – 25.08.2024 eest (14 päeva) arvestatud intress (määras 8% aastas) laenu põhiosa jäägilt (10 984,62 eurot) oli 34,17 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud intressinõue 266,98 eurot põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab intressinõude.
29.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 724,03 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 11 230,19 eurot alates 28.08.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 14.03.2025 (hagiavalduse esitamise päev) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 14.03.2025. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 724,03 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt põhivõlgnevuselt 11 230,19 eurot alates 28.08.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 14.03.2025.
30.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 15.03.2025 (hagiavalduse esitamisele järgnev päev) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 8% aastas. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (11 230,19 eurot) alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhjendatud seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslik alustel rahuldab kohus hagiavalduse, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele poolte vahel 09.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr EXP001268 tulenev põhivõlgnevus 11 230,19 eurot, intressid 266,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 724,03 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 15.03.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte suuremas summas kui 11 230,19 eurot. Hagi tagamise abinõu kehtivus 6
2-25-4073
32.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
33.Kohus tagas 18.03.2025 määrusega hagi ja seadis kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 15 896,53 eurot hageja kasuks käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete tagamiseks. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
35.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 980 eurot (s.o hagiavalduse riigilõiv 910 eurot ja hagi tagamise avalduse riigilõiv 70 eurot).
36.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 980 eurot.
37.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 980 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
38.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.
39.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
40.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.