02. märts 2020, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-20127
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi K.N. vastu põhivõla 154,83 eurot, viiviste 121,60 eurot, sissenõudekulu 25,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
340,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: K.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)
Asja lahendamise viis
elukoht
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.N. vastu osaliselt.
2.Välja mõista K.N.lt (N., isikukood xxxxxxxxxxx) Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 07.04.2014 sõlmitud liitumislepingu nr 3069568 ja lisa 3069575 (kliendinumber 8320565) alusel koostatud arvest nr 2016886055 tulenev põhivõlg 154,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 38,11 eurot ja ning sissenõudmiskulu 25 eurot, kokku summas 217,94 (kakssada seitseteist eurot ja 94 senti) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks.
Välja mõista K.N.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 154,83 eurolt) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue (154,83
Tsiviilasi nr 2-19-20127 eurot).
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue K.N. vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 83,49 eurot (kaheksakümmend kolm eurot ja 49 senti) ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 65 (kuuskümmend viis) eurot ning mõista nimetatud summa K.N.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kaja esitamine (kostjale) Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord (hagejale) Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu õiguslik põhjendus
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Pärnu Maakohus võttis 17.01.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 12.02.2020, vastuvõtjaks aadressil Xxxxxxxxxxx allkirja vastu ema L.N.. Seega kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 26.02.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust.
2.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 16.12.2019 hagiavalduse K.N. vastu. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-20127 Hagiavalduse ja 03.01.2020 täpsustuse kohaselt hageja ja Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping nr 3069568 ja lisa 3069575. Kostjale on 01.11.2016 koostatud arve nr 2016886055 summas 155,15 euro tasumiseks. Kostja on arve osaliselt tasunud summas 0,32 eurot. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 01. oktoober kuni 31. oktoober 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.11.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 121,60 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.12.2019 kuni põhinõude 154,83 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07 % päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 alusel nõuab hageja sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest kliendinumbriga 8320565 tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvest nr 2016886055 tuleneva põhivõlgnevuse summas 154,83 euro väljamõistmiseks kostjalt.
3.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00 %.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-20127 Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2016886055 tuleneva põhivõlgnevuselt 154,83 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 121,60 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
4.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et arvest nr 2016886055 tulenevalt perioodi eest 19.11.2016-16.12.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja alates 17.12.2019 protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.11.2016 arve nr 2016886055 maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.11.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.11.2016 arve tasumisega alates 19.11.2016. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 154,83 euro puhul 38,11 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 38,11 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 83,49 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 17.12.2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas, kuid kokku mitte suuremas summas kui 154,83 eurot. Kohus on 23.12.2019 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale ka selgitanud, et Riigikohus on asunud oma 16.11.2016 lahendis nr 3-2-1-118-16 seisukohale, et kohtul on õigus vähendada ka edasiulatuvalt välja mõistetavat lepingujärgset viivist, sh põhinõude suuruseni, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju. Hageja seda teinud ei ole.
5.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 25.10.2016. Hageja saatis 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-20127 võlateatised kostjale 1.04.2018 maksumusega kokku 15 eurot, 1.05.2018 maksumusega kokku 5 eurot ja 1.06.2018 maksumusega kokku 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
7.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
8.Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 340,99 eurot. Kohus selgitab, et antud juhul oleks hagejal olnud mõistlikum ning soodsam esitada oma nõue maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Maksekäsu kiirmenetluse sisseviimise eesmärgiks oligi lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlusökonoomia. Nõue, milles põhivõlg on 154,83 eurot, ongi just selline nõue, mille tuleks maksekäsu kiirmenetluses menetleda. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud koheselt hagi esitamine kohtule, vaid seda tuleks teha maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Kuna hageja on valinud kostja jaoks kulukama menetluse (kostja sai hagiavalduse kätte ega vastanud, seega ei oleks ta nõuet ka maksekäsu kiirmenetluses vaidlustanud), siis ei pea kohus õiglaseks jätta riigilõivu 75 eurot kostja kanda, vaid teha seda osas, milline oleks hagejal tulnud tasuda maksekäsu kiirmenetluses ehk 45 euro ulatuses. Seega jätab kohus riigilõivu 30 eurot hageja enda kanda.
9.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 420 eurot. Esmalt märgib kohus, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olevate hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse summa), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 0,5 tundi. Vaatamata sellele leiab kohus, et menetluskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista 20 euro ulatuses, mis on peetud põhjendatud esindaja kuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Kohus selgitab veelkord, et hagejal oli võimalus pöörduda esmalt niivõrd väikese nõudega maksekäsu kiirmenetluse avaldusena kohtu poole, kuid hageja seda soodsamat varianti (nii endale kui ka kostjale) ei kasutanud. Seda enam, et tegemist on lihtsa menetlusega, oleks hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata, kuna maksekäsu kiirmenetluses tulnuks täita vaid blanketne avaldus. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-20127 ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et menetluskulusid suuremas summas, kui oleks hagejale hüvitatud maksekäsu kiirmenetluses ei ole alust põhjendatuks pidada ega kostjalt antud asjas välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 45 eurot ning esindajatasu 20 eurot, kokku 65 eurot.
10.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.