Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kadi Kark
Kohtujurist
Pille Lutter
Määruse tegemise aeg ja koht
28.02.2020.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-943
Tsiviilasi
O U (isikukood xxxx, elukoht xxxx) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Ärakuulamise toimumise aeg
20.02.2020
4) 17.11.2019 – sissetulek on töövõimetuspension 340 eurot, töötasu 260 eurot, vara pole ja võlausaldajatele pole tasutud. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) võlgnikul on arvelduskonto AS-is SEB Pank; 2) võlgnikul on arvelduskonto Swedbank AS-is, konto on blokeeritud; 3) võlgnikul on arvelduskonto AS-is LHV Pank; 4) võlgnikul oli konto Luminor Bank AS-is, konto suletud 18.06.2019, toimingud kontol puudusid; 5) Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu järgmiselt: 01.08-31.12.2014 Sotsiaalkindlustusamet 1 277,25 eurot 01.08-31.12.2014 Eesti Haigekassa 67,30 eurot 01.08-31.12.2014 OÜ Hansacatering 632,82 eurot 01.01-31.12.2015 Sotsiaalkindlustusamet 3 209,40 eurot 01.01-31.12.2015 OÜ Hansacatering 2 317,51 eurot 01.01-31.12.2016 Sotsiaalkindlustusamet 3 396,00 eurot 01.01-31.12.2016 OÜ Hansacatering 2 560,00 eurot 01.01-31.12.2017 Sotsiaalkindlustusamet 1 764,81 eurot 01.01-31.12.2017 OÜ Hansacatering 2 800,00 eurot 01.01-31.12.2018 OÜ Hansacatering 2 966,38 eurot 01.01-30.11.2019 Eesti Haigekassa 421,79 eurot 01.01-30.11.2019 OÜ Hansacatering 2 615,79 eurot Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) Placet Group OÜ (03.01.2020) hinnangul tuleb jätta võlgnik kohustustest vabastamata, võlga pole tasutud. 2) Maksu- ja Tolliametil (08.01.2020) puuduvad vastuväited kohustustest vabastamisele. Võlga pole tasutud, uusi kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees pole tekkinud. 3) Kohtutäiturid Elin Vilippus (13.01.2020), Kristiina Feinman (15.01.2020) ja Arvi Pink (15.01.2020) teatasid, et võlgnevusi pole tasutud, kohustustest vabastamise osas seisukohta ei võtnud. 4) Intrum Estonia AS (Danske Bank A/S õigusjärglane) palub 14.01.2020 seisukohas jätta võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt vabastamise korral jätta vabastamata õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest Intrum Estonia AS ees. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud. 5) Intrum Debt Finance AG (Luminor Bank AS-i õigusjärglane) palub 15.01.2020 seisukohas jätta võlgnik kohustustest vabastamata, võlgnevust tasutud ei ole. 20.02.2020 ärakuulamisel jäi võlgnik seisukohale, et tal pole olnud vahendeid tasuda võlausaldajatele. Kontodel on rahad liikunud, kuid need pole võlgniku rahad ega tulu. Ärakuulamisele ilmus võlausaldajate Intrum Estonia AS ja Intrum Debt Finance AG esindaja, kes ei nõustunud kohustustest vabastamisega - võlgnik on varjanud oma sissetulekuid ja oleks olnud võimalus vähemalt mingis ulatuses nõudeid rahuldada. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:
1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Lõike 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Lõike 4 järgi peab lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Lõikest 5 tuleneb, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Lõike 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku töötasu on menetluse kestel olnud läbivalt alla miinimumpalga (umbes pool alampalgast) ning võlgnik on saanud toetusi. Nimetatud summade suurus ja sissetuleku liik on sellised, et neilt ei pea PankrS § 173 lg 3-5 regulatsiooni kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tegema. Kohtu hinnangul viitavad võlgniku kontoväljavõtted varjatud tulude olemasolule. Võlgniku kontodele on perioodil 2014.a august kuni 2019.a november tehtud sularaha sissemakseid summas 24 192 eurot: Kuu Töötasu Toetused Sularaha sisse 08.14 22,23 09.14 164,86 384,1 10.14 164,86 281,95 11.14 74,09 335,13 12.14 164,86 281,95 01.15 165,08 284,41 02.15 181,18 284,41
03.15 181,18 284,41
04.15 181,18 297,21 1 050 05.15 297,21
06.15 181,18 297,21
07.15 101,18 297,21 08.15 261,18 297,21 09.15 101,18 297,21
10.15 297,21
11.15 181,18 297,21
12.15 181,18 297,21
01.16 184,38 298,21
02.16 199,81 288,21
03.16 199,81 288,21
04.16 199,81 300,53 1 220 05.16 199,81 300,53
06.16 199,81 300,53
07.16 199,81 255,49
08.16 09.16 10.16 11.16 12.16 01.17 02.17 03.17 04.17 05.17 06.17 07.17 08.17 09.17 10.17 11.17 12.17 01.18 02.18 03.18 04.18 05.18 06.18 07.18 08.18 09.18 10.18 11.18 12.18 01.19 02.19 03.19 04.19 05.19 06.19 07.19 08.19 09.19 10.19 11.19
199,81 199,81 199,81 199,81 199,81 201,81 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 226,54
224,52
260,28 150,28
120,28 400,28 260,28 260,28 260,28
300,53 300,53 300,53 300,53 300,53 302,73 302,73 302,73 314,39 457,55 324,39 311,47 384,09 347,78 337,73 347,78 337,73 347,78 347,78 317,63 347,78 337,73 347,78 337,73 347,78 347,78 337,73 347,78 337,73 347,78 347,78 317,63 347,78 337,73 347,78 337,73 347,78 347,78 458,86 564,09
2 990
24 192
Lisaks sellele on sama perioodi jooksul tehtud võlgniku arvele ülekandeid füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt kokku enam kui 72 000 eurot. Sealhulgas on selgitusega „laenu tagastamine“ toimunud laekumised 2016.a oktoobris summas 5 000 eurot, 2017.a augustis summas 7 025 eurot, 2017.a septembris 12 500 eurot; selgitusega „majandamiskuludeks“ on laekunud 2017.a maist 2018.a jaanuarini 10 200 eurot. Suuremates summades (kuu kohta kokku) on ülekandeid tehtud veel näiteks 2015.a augustis 1045 eurot, 2018.a veebruaris 1 540 eurot, 2018.a juulis 2 205 eurot, 2018.a septembris 1 060 eurot, 2018.a oktoobris 2 405 eurot, 2019.a märtsis 3 000,71 eurot, 2019.a aprillis 1 951 eurot, 2019.a mais 1 017 eurot, 2019.a juunis 1 130,37 eurot, 2019.a augustis 2 399 eurot, 2019.a novembris 1 716 eurot.
Võlgniku pangakaarti on kasutatud menetluse ajal erinevatel perioodidel xxxx, 2015.a oktoobris xxxx, 2018.a mais xxxx, 2018.a juulis xxxx ja xxxx, 2018.a detsembris xxxx ja xxxx, 2019.a mais xxxx, 2019.a augustis xxxx. Kohtu hinnangul viitavad väljatoodud asjaolud ja võlgniku kontole laekunud summade suurus (peaaegu 100 000 eurot 64 kuu jooksul), samuti mitmed välisreisid sellele, et võlgnikul on olnud täiendavad tuluallikad ja et tema elustandard on kõrgem kui tema sissetulek (pool miinimumpalka ja toetus) seda võimaldada saaks. Võlgnik ei osanud üldjoontes pangakontol olevate toimingute osas selgitusi anda. Mingid vahendid andsid vanemad lapsele üürikorteri jaoks (võlgnik tasus ettemaksu ja tagatisraha), kuid kohtu hinnangul on selline kulu ilmselt marginaalne arvestades kokku sularaha sissemakseid ja muudelt isikutelt saadud laekumisi. Osad laekumised võisid võlgniku arvates olla venna firmas äritehingud, kuid see ei tundu kohtu jaoks eluliselt usutav, kuna äriühing korraldab oma majandustegevuse eelduslikult enda pangakonto kaudu. Laenu tagastamise selgitusega makseid ei osanud võlgnik kommenteerida, arvas et tegu on tema poolt venna firmast võetud laenuga – see ei kooskõlas ülekande selgitusega („laenu tagastamine“) ja ei ole ka usutav, et võlgnik ei mäleta 24 525 euro suuruse laenu võtmist. Kui ka võlgnik tegelikult võttis laenu, siis ei vabaneks ta sellest kohustustest ka siis kui kohus võlgniku käesolevas menetluses kohustustest vabastaks – selle menetluse raames saaks kohus vabastada üksnes pankroti väljakuulutamise seisuga (28.01.2014) eksisteerinud kohustustest. Eelnevale tuginedes on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustust mitte varjata tulusid. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Tulude varjamine on tahtlik tegevus, võlgniku rikkumine on süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgade tasumata jätmise, mis kahjustab võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad O U kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.